Artiklid

Üksikasjad

Hiljutine raport näitab, et tehastesse on tööle sunnitud umbes 80 000 uiguuri.

Austraalia strateegilise poliitika instituut (ASPI) avaldas äsja raporti, millest selgub, et Hiinas tagakiusatud uiguurid on saadetud tehastesse, mille tingimused sarnanevad sunnitööga. Vabrikus valmivad detailid näiteks sellistele ettevõtetele nagu Apple ja Huawei.
ASPI info järgi on u 80 000 uiguuri üle viidud vabrikutesse, kus toodetakse näiteks elektroonikat, tekstiili või autoosi. Raporti autorid on tuvastanud vähemalt 83 Hiina ja välismaist ettevõtet, mis uiguuri sunnitööst kasu saavad. Algatus toimub Hiina riikliku tööjõu ümberpaigutamise projekti osana.

Edasi loe:
https://epl.delfi.ee/valismaa/terve-hulk-tuntud-firmasid-loikavad-tagakiusatud-uiguuride-sunnitoost-kasu?id=89105531

Üksikasjad

Keskmise palga kasv aeglustus aasta lõpus ning palgakulude tõus oli kooskõlas majanduskasvuga. Palga ostujõud suurenes 2019. aastal 5,1 protsendi võrra.

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2019. aasta neljandas kvartalis 1472 eurot ning aasta kokkuvõttes 1407 eurot. Aasta keskmine palgatõus oli 7,4 protsenti, kuid viimases kvartalis kasvutempo aeglustus 6,4 protsendile. Mõõduka hinnatõusu tõttu suurenes palga ostujõud ehk reaalpalk 2019. aasta kokkuvõttes 5,1 protsendi võrra, mis on viimase kolme aasta kiireim – viimati ületas reaalpalga kasv 5 protsendi piiri aastal 2016.

Loe edasi:
https://www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/palgakasv-oli-eelmise-aasta-lopus-kooskolas-majanduskasvuga

Üksikasjad

Aastal 2019 oli keskmine brutokuupalk Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1407 eurot ehk 7,4% kõrgem kui 2018. aastal. Brutokuupalk oli kõrgem teises ja neljandas kvartalis.

Keskmine brutokuupalk oli endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, madalaim aga majutuse ja toitlustuse tegevusalal, kinnisvaraalases tegevuses ning muudes teenindavates tegevustes.

Loe edasi:
https://www.stat.ee/pressiteade-2020-024

Üksikasjad

2019. aasta majanduskasv osutus oodatust kiiremaks, kuid areng muutus ebaühtlasemaks. Sissetulekute kasv aeglustus veidi ja elanike säästmine suurenes. Investeeringute kasv näitas kindlust tuleviku ees.

4,3%ni ulatunud mullune majanduskasv oli positiivne üllatus, kuid tegevusalade lõikes oli areng ebaühtlasem kui eelnevatel aastatel. Jõuliselt kasvasid palgad ja kasumid väikestes kuid kõrget professionaalsust nõudvates valdkondades (info-side, professionaalsed teenused, finants). Info- ja sidevaldkond on viimastel aastatel kasvatanud ka kiiresti hõivet ning oma teenuste eksporti. Lisaks energeetikale pidurdas eelmisel aastal kasvu nõrgeneva konjunktuuri tõttu ka ehitus. Töötlev tööstus suutis globaalset madalkonjunktuuri trotsida kuni kolmanda kvartalini, kuid aasta lõpuks rauges kasv ka seal. Sellega seoses pöördus neljandas kvartalis kergesse langusesse ka eksport.

Loe edasi:
https://www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/kiire-majanduskasv-pohines-uksikutel-sektoritel

Üksikasjad

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli 2019. aasta neljanda kvartali mediaanväljamakse 1157 eurot. Töötajatele välja makstud summa oli 2 308 276 976 eurot ja väljamakse tehti 588 727 inimesele.

Võrreldes 2018. aasta neljanda kvartaliga suurenes mediaan 96 euro võrra ehk 1061 eurolt 1157 eurole. Eelmise aasta neljandas kvartalis tehti väljamakseid 581 501 inimesele summas 2 143 234 905 eurot, seega üle 165 miljoni euro vähem kui sel aastal.

Edasi loe:
https://www.emta.ee/et/uudised/neljanda-kvartali-mediaanvaljamakse-oli-1157-eurot

  1. Prügivedajad ägavad tööjõupuuduse käes
  2. Läti keskmine brutopalk kerkis mullu 7,2 protsenti 1076 euroni
  3. Töötushüvitiste arutelu: kas hüvitise saamine väikese mahulise platvormitöö ning vabatahtlikult töölt lahkumise korral oleks tulevikus lubatud?
  4. Bolti taksojuht sai maksuametilt ligi 10 000-eurose nõude