Artiklid
- Üksikasjad
Esialgsetel andmetel juhtus eelmisel aastal Eestis 4117 tööõnnetust. Elu jättis mullu tööpostile 15 inimest. Tööõnnetusterohkeim sektor on metallitööstus. Maakondlikult toimus enim tööõnnetusi Tallinnas ja Harjumaal.
Mullu toimus Eestis 4117 tööõnnetust, millest 3014 olid kerged, 1087 rasked ning 15 lõppesid töötaja surmaga. 132 tööõnnetuse asjaolud on veel selgitamisel. Varasema aastaga võrreldes on tööõnnetuste arv langenud, ent tegemist on muudatusega andmete kogumisel. Möödunud aasta jaanuarist tuleb Tööinspektsiooni teavitada vaid nendest kergetest tööõnnetustest, millega kaasnes töötaja töövõimetuslehel viibimine.
Edasi loe:
https://www.ti.ee/est/koik-uudised/uudised-detailne/?tx_news_pi1%5Bnews%5D=629&cHash=69b73890ce2bdadd5079d2171624b835
- Üksikasjad
Tööinspektsioon viis selle aasta kolmandas kvartalis läbi vähenenud töövõimega töötajate sihtkontrolli, mille raames kontrolliti eri maakondades 20 ettevõtet. Sihtkontroll toimus koostöös Töötukassaga, kellelt Tööinspektsioon saigi külastatavate ettevõtete nimekirja. Kontrolli käigus hinnati kaitstud töö või palgatoetuse teenusel olevate töötajate töökeskkonda, töötingimusi ja olmeruume.
Edasi loe:
https://www.sekretar.ee/uudised/2020/01/10/mis-on-koige-olulisem-vahenenud-toovoimega-inimese-palkamisel
- Üksikasjad
Töötuskindlustushüvitist on sel aastal võimalik saada maksimaalselt 1656,33 eurot kuus.
Maksimaalse töötuskindlustushüvitise suuruse aluseks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu. Selle arvutab töötukassa välja möödunud aastal kindlustatute makstud töötuskindlustusmaksete alusel. Keskmine ühe kalendripäeva töötasu on nüüd 35 eurot ja 62 senti.
Minimaalne töötuskindlustushüvitis on sel aastal 31 kalendripäeva eest 279 eurot, minimaalne päevamäär on 9 eurot. Miinimumsuuruses on hüvitis kindlustatule alati tagatud.
Muutus ka töötutoetuse päevamäär, mis on nüüd 6,10 eurot päevas. 31-kordne toetuse päevamäär on alanud aastal 189,10 eurot, eelmisel aastal oli see pisut üle 175 euro.
Töötuskindlustusega hõlmatute arv oli eelmisel aastal 651 672 inimest, mis on 16 406 inimest rohkem kui 2018. aastal.
- Üksikasjad
Halli majandust tuleb ehitussektoris vähemaks saada ja riigi abikäsi oleks samuti vajalik, aga praegust plaani hakata salvestama kõigi töötajate objektil käimise kellaaegu peab ehitusettevõtjate liit ebaproportsionaalseks ja põhjendamatuks.
Maksuamet, politsei ja tööinspektsioon on teinud seadusemuudatuse väljatöötamiskavatsuse, kus ebaseaduslike töötajate tuvastamiseks ja ümbrikupalkade maksmise vähendamiseks nähakse ette registreerimissüsteem, mis võimaldaks maksu- ja tolliametil reaalajas monitoorida töötajate liikumist ehitusobjektil.
Edasi loe:
https://www.aripaev.ee/uudised/2020/01/08/ehitusettevotjad-ei-pea-tootajate-massilist-jalgimist-vastuvoetavaks
- Üksikasjad
Tänavuse liigaastal on olematu mõju Eesti majandusele, märkis kommentaaris rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben.
„Põhimõtteliselt võib tööpäevade arv aastas SKPd mõjutada küll, kuid lisaks liigaastale mängib rolli ka see, kui paljud riigipühad langevad tööpäevadele ja kui paljud nädalavahetustele. Nii 2019. kui ka 2020. aastal 253 tööpäeva, kuid 2018. aastal oli neid 254 (portaali prowise.ee andmed).
Edasi loe:
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/milline-on-tanavuse-liigaastal-moju-eesti-majandusele?id=88584525
Lehekülg 539 / 1665
