Artiklid

Vabariigi Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega jäetakse töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4 protsendile, millest töötajad tasuvad 1,6 protsenti ja tööandjad 0,8 protsenti.

Edasi loe sm.ee

Eelarvekärbete valguses on hästi, kui avalikus sektoris jäävad palgalangetused ja koondamised ära, aga palgatõusuks suuremat lootust ei ole.

"Koondamistest või palga vähendamisest me ei räägi, aga tuleb tunnistada, et optimistlikku signaali avaliku sektori palgatõusu kohta ei ole. Olgu selleks siis õpetajad, tervishoid või siseturvalisus. Lõplikult seda soovi me maha matnud ei ole. Riigieelarve läbirääkimistel käib intensiivne töö, kuid iga lisakulu tähendab uute kokkuhoiukohtade otsimist," ütles rahandusminister Martin Helme valitsuse pressikonverentsil.


Edasi loe aripaev.ee

Ajajärgul, mil töö ootab tegijat rakenduses ega vaja tegemiseks töölepingut, tõstatuvad enneolematul skaalal juba vanad tuttavad ühiskondlikud probleemid ehk lünklik sotsiaalkaitse ning laekumata jäävad maksud. Kas Eestis oleks aeg vaadata ümber senine soosiv suhtumine platvormitöösse?

Loe edasi:
https://www.muurileht.ee/kristel-kont-kas-platvormitoo-vajab-paitseid/

Läksin uuele töökohale, olen seal olnud mõne kuu. Kui sõlmisime töölepingu, siis seal oli kirjas ka palgapäev. Aga seda meie töölepingusse ei olnud kirja pandud, et tööandja maksab palka sularahas. Paraku makstakse palgapäeval palka ainult sularahas. Palun selgitage, kas seaduse järgi võib tööandja maksta palka ka sularahas? Kas mul on õigus nõuda, et tööandja kannaks palga minu pangakontole? Kas tööandja peab mind teavitama sellest, kui palju ja mis summas ta minu eest ka makse maksab?Maalehe lugeja

Loe lähemalt: https://maaleht.delfi.ee/news/lehelood/koik/kas-tootasu-voib-valja-maksta-sularahas?id=87390495#cxrecs_s

Egert Pärna
reporter-toimetaja

Kõik kliendid ei ole kindlasti ebameeldivad, mõnel halvasti käitunud inimesel võis lihtsalt kehv päev olla. Teenindustreener Kati Suun sõnab, et inimesed võiksid õppida oma isiklikku elu korraldama nii, et nad kogemata oma viha võõraste peale välja ei valaks.

Suun möönab Eesti teeninduse probleemi, kuid tõdeb, et osalisi on selles rohkem kui ainult klient ja teenindaja. „See läheb ikka kõrgematesse sfääridesse välja. Naljatlemisi ütlen ikka, et klienditeenindus läks kolmepoolselt rappa. Siis, kui riik hakkas ametikoolide ja ametite asemel kõrgharidust toetama ja kõik noored läksid ärijuhtimist õppima.

Edasi loe kasulik.delfi.ee