Artiklid

PM Tarbija

Euroopa parlamendi raporti «The future of work in the EU» järgi on 2025. aastaks iganenud pooled praegustest töökohtadest, kirjutab Tartu ülikooli ajakiri Univesitas Tartuensis. OECD 2016. aasta analüüs on lootusrikkam ja väidab, et automatiseerimise tõttu kaob üheksa protsenti töökohtadest OECD liikmesriikides, Eestis aga ainult kuus protsenti.

Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA viimane analüüs näitab, et Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks on vaja suurendada kõrgemat lisaväärtust loovate töötajate arvu. Seda aitavad luua need töötajad, kes pärast kutsealase ettevalmistuse läbimist liiguksid edasi järgmisele haridustasemele. Samas on praegu näiteks ligi pooled puidu- ja mööblitööstuses töötavatest inimestest erialase ettevalmistuseta. Seega on töötajatel suur täiendusõppe vajadus.

artikkel jätkub ...

Edasi loe Postimehest

http://tarbija24.postimees.ee/4165769/milliseid-erialad-ja-oskused-on-praegu-tooturul-eriti-hinnas

Alates 1. juulist 2017 jõustub ravikindlustuse seaduse muudatus, mille alusel on õigus saada hooldushüvitist ka hooldajal, kes põetab alla 19 aastast kindlustatud inimest, kellel on puue. Haigekassa maksab hüvitist määraga 80% kuni 14 järjestiku päeva eest. Hooldushüvitist makstakse hoolduslehele märgitud töö- või teenistuskohustustest vabastuse esimesest päevast alates.

artikkel jätkub ....

Edasi saab lugeda originaalis rmp.ee

http://www.rmp.ee/uudised/toooigus/alates-1-juulist-2017-laieneb-hooldushuvitise-saamise-oigus-2017-06-29

Maksu- ja tolliamet (MTA) alustas teavituskampaaniaga, et juhtida inimeste tähelepanu ümbrikupalga vastuvõtmisega seotud kahjudele. Illegaalset palka saades jääb inimene ilma näiteks õiglasest vanemahüvitisest ja haigushüvitisest, mis tagaks inimese heaolu ajutiselt töölt eemaloleku ajal.

MTA peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni sõnul on jätkuvalt üks peamisi ümbrikupalga vastuvõtmise motivaatoreid see, et nii jääb rohkem raha kätte. „See võib lühiajaliselt ju nii olla, aga paraku ei arvestata, et ümbrikupalgaga nõustumine jätab töötaja ilma mitmest olulisest hüvest,“ ütles Reitmann.

Mitme riikliku toetuse suurus sõltub inimese palga suurusest – lisaks vanemahüvitisele ja haigushüvitisele ka töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus. Kui osa palka saab töötaja ümbrikus, siis sellega koos väheneb ka riigi poolt makstava hüvitise suurus, muutes inimese heaolu märkimisväärselt kehvemaks.

„Oma palgaandmeid saab iga töötaja e-maksuametis/e-tollis ka kontrollida ja veenduda, kas kogu palk on deklareeritud,“ soovitas Reitmann.

Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi sai 2016. aastal ümbrikupalka pea iga kaheteistkümnes töötaja, iga kolmas inimene teab kedagi, kes saab ümbrikupalka.

Lisainfo: palk.emta.ee

Videod: Mida teha ümbrikupalga ümbrikuga?
https://www.youtube.com/watch?v=1rBRnjlPqI4
https://www.youtube.com/watch?v=pgAXi3u1vy4

Maiken Mägi
reporter

«Kavandame ettevõttes suvepäevi, kus toimuksid ka sportlikud tegevused ja võistlused, näiteks osakondadevaheline võrkpallivõistlus. Sportides aga võib viga saada. Kas suvepäevadel saadud vigastus on tavaline olmevigastus või on tegemist tööõnnetusega, kuigi töötaja tol hetkel oma päristööd ei teinud?» küsis lugeja tööinspektsioonilt.

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula.

Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.

... Artikkel jätkub

Edasi loe originaalist Postimehe kodulehelt

http://tarbija24.postimees.ee/4157757/lugeja-kusib-kas-firma-suvepaevadel-juhtunud-onnetus-on-tooonnetus

Kas eestlaste seas mõjutab arvamust oma ülemusest ülemuse sugu? Ülemuse omadused on olulised iga töötaja jaoks ja on tähtis, et jagatakse sarnaseid väärtushinnanguid. Erinevused võivad olla tingitud ka soost – kas see vastas tõele ka 2010. aastal? Seda uurisid Tartu ülikooli tudengid analüüsides sotsiaalteaduslikke andmeid, kirjutab Novaator.

Euroopa Sotsiaaluuringu Eesti andmete põhjal viidi läbi analüüs (759 osalejat), milles otsiti seoseid ülemuse soo ja erinevate organisatoorsete hinnangute vahel.

2010. aastal kogutud andmed viitavad, et ülemuse sugu ei mõjuta töökohaga rahulolu ega karjääriredelil tõusmist.

Kui naine peaks seoses tegema perekondlike kohustustega vähem tööd, siis nais- ja meesülemuse ootused töötasu vähendamise osas ei erine.

Erinevused tulevad esile aga töö tasustamise ja töökeskkonna turvalisuse osas.

Meesülemuse puhul arvatakse enam, et palka tööpanuse järgi arvestades makstakse palka õiglasemalt. Samuti peetakse töökohta ohtlikumaks, kui juhiks on mees.