Üksikasjad

Avaldatud: 16 jaanuar 2017

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Maaleht

Toimetaja Aive Mõttus


Lugeja küsib:
Meie ettevõtte töötajad peavad päevas mitu korda liikuma olmehoone ja tootmistsehhi vahet. Eile oleks ühele töötajale jääpurikas katuseräästast peaaegu pähe kukkunud. Nädal tagasi teine töötaja kukkus ja põrutas selja ära. Kas väljas olev liikumistee peab olema hooldatud?

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Rein Reisberg:

Ka väljas olev ettevõtte territoorium on osa töökeskkonnast ja selle ohutuse peab tagama tööandja.

Kui töötajad peavad liikuma ettevõtte territooriumil ühest hoonest teise, peab olema läbi mõeldud, millist teed selleks kasutada ja kuidas tagada seal ohutus. Suvel võib ohutuse osas olla kõige tähtsam, et territooriumil sõitvad autod ja jalgsi liikujad oleks eraldatud. Talvel lisandub siia veel mitu aspekti.

Esmalt, et liikumisteed ei oleks libedad ja teiseks, et hoonete lähedal kõndides ei oleks ohtu katuselt langevast lumest või jääpurikatest. Liikumisteed peaksid olema eemal kohtadest, kuhu katuselt võivad langevad purikad või lumi.

Kui liikumistee on sellise koha läheduses, tuleb ohtlik koht kogu ulatuses piirestada näiteks kilelindiga, et töötajad oskaksid hoiduda kõndimisest ohtlikus kohas. Jalgsi liikumiseks mõeldud kohad tuleb hoida lumest võimalikult puhtad ja neil tuleb vajadusel teha libedusetõrjet kas liiva, peene killustiku või muu sarnasega.

Vahetevahel peab mõni töötaja õigeks kasutada kõige otsemat rada, kuid lume all võib olla konarlik ja libe pind ning seal on kukkumine lihtne juhtuma.

Õige on jälgida ka kaastöötajate käitumist ja nende ohtlikku tegutsemist märgates rääkida sellest neile ja tööandjale. Samuti peab tööandja reageerima, kui ta näeb inimeste liikumist või liikumisjälgi kohtades, kus asumine võib olla ohtlik.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 jaanuar 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Hanneli Rudi

«Töölepingu järgi on minu tööaeg 40 tundi nädalas ehk kaheksa tundi päevas, lõunapaus on pool tundi. Kas ma võin õhtul minna pool tundi varem töölt varem ära, sest ma lõunat ei pea?» küsib lugeja.

Vastab tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.

Töölepingu kohaselt peab tööandja andma töötajale 30-minutilise vaheaja vähemalt kuuetunnise töötamise järel. Kokkulepe, millega pausist loobutakse, on tühine.

Kui töötaja jätab lõunapausi ära ning läheb selle arvelt varem koju, siis pole see eesmärgipärane ning samuti on see seadusega vastuolus. Seega ei, töötaja ei tohi pauside arvelt varem koju minna - töötaja peab ettenähtud pause kasutama.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 jaanuar 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Valitsus kinnitas täna määruse, millega muudetakse hooajatööliste välismaalt Eestisse toomine lihtsamaks, muuhulgas vähendatakse hooajatöölistele makstava palga nõuet ja pikendatakse Eestis töötamise maksimaalset aega.

Tööandjate vaatevinklist on olulisim ja oodatuim muudatus see, et edaspidi ei pea nad hooajatöölistele maksma 1,24-kordset Eesti keskmist brutopalka, teatas siseministeerium. Siseminister Andres Anveldi sõnul aitab see leevendada tööjõupuudust hetkedel, mil töökätest kõige suurem puudus on.

Selleks, et tööandja saaks endale välismaalt hooajatöölise palgata, peab pakutav töö kuuluma hooajaliste tegevusalade loetellu. Hooajast sõltuvad põllumajandus-, majutus- ja toitlustussektoris ning toiduainete ja alkoholivaba joogi tootmise valdkonnas olevad tööd. Siiani võis hooajatööks lugeda vaid põllumajandussektorisse kuuluvaid töid.

Teiseks peab töö olema hooajalise iseloomuga. See tähendab, et see peab olema seotud konkreetse ajaga aastas, mil nõudlus tööjõu järele on tavapärasest oluliselt suurem. Uuendusena võib hooajatööd teha kuni üheksa kuud aastas senise kuue asemel.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 jaanuar 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Sekretar.ee

Kuigi paljud inimesed töötavad ühe ettevõtte või organisatsiooni heaks samal ametipositsioonil aastakümneid, on enda isikliku arengu huvides kasulik töökohta märksa tihemini vahetada.

Töökoha hoidmise puhul toovad inimesed sageli esile turvatunde – kes on oma kolleegidega kokku kasvanud ega kujuta kontorit ilma nendeta ette, kes usub alati, et uus aasta toob talle samal töökohal midagi pöördelist ja põnevat. Sageli ei taheta töökoha vahetamisega tegeleda seetõttu, et näiteks eraelus on tormilised ajad, mistõttu tunduks uue töökoha leidmine endale tekitatud lisaprobleemina.

Paljud inimesed aga ei mõtle, et nii oma isiklikust arengust lähtuvalt kui ka karjäärivõimalustest johtuvalt on mõistlik töökohta aeg-ajalt vahetada, eriti, kui sa sügaval sisimas tunned, et see ei paku enam suurt midagi.

Väljaanne Forbes nimetab 10 põhjust, miks võiks oma töökohta nii iga 3-5 aasta tagant vahetada.

Sa saad tugevamaks. Töökohtade vahetamine kasvatab meid inimesena väga palju – saame kaasa võtta oma endise töökoha kogemused, neid siis analüüsides ning uues kohas edukalt kasutades. Tööandjad eeldavad töötajatelt üha rohkem, et nad oskavad end analüüsida ning teavad oma tugevusi ja nõrkusi. Ühe koha peal tammudes ei ole seesugune eneseanalüüs sageli võimalik.

Sul kujuneb hea vaist. Inimesed, kes vahetavad sagedamini töökohti, on tulevikus töökoha valikul hoolikamad ning oskavad leida sellise töö, mida naudivad ning kus nende panust väärtustatakse.

Sa suudad end kuulama panna. Mida rohkem tööintervjuusid sul olnud on, seda osavam oled enda reklaamimises ning oskad rõhuda aspektidele, mis on tööle võtmise seisukohast eriti olulised.

Su tutvusringkond laieneb. Samas ettevõttes või organisatsioonis töötades väheneb võimalus, et su tutvusringkond kasvab, samal ajal kui eri kohtades töötades laiendad oma suhtlusvõrgustikku ning lood seega pinnase uutele ja headele pakkumistele.

Sa oskad end müüa. Üha rohkem tööintervjuusid aitab välja kujundada isikliku brändi, mis võib tulevikus aidata kaugele jõuda.

Sa näed väljapoole. Mõnikord võib juhtuda, et ühe ettevõtte heaks töötamine vähendab ka silmaringi, kuna töö eeldab tegelemist siseprobleemidega, mistõttu ei pruugi olla aega kiigata väljapoole ning teiste ettevõtete või organisatsioonide suunas, kelle tööviisid ja -rütm võivad sulle paremini sobida.

Sa tead oma väärtust. Töökoha vahetamine iga 3-5 aasta tagant annab sulle aimu, kui suur on su väärtus tööturul ning kas on midagi, mida peaksid enda juures parandama.

Sa elad kiiremini sisse. Neil inimestel, kes vahetavad töökohta sagedamini, on lihtsam sisse elada nii uutesse töökohtadesse kui ka kohaneda erinevates oludes. Kindlasti paranevad nii su oskused inimestega suhelda kui ka võime muutuda uues kohas kiiresti produktiivseks.

Sa leiad need, kes sind väärtustavad. Töökoha vahetamine annab võimaluse leida inimesi, kes sinu talendist ja oskustest tõeliselt hoolivad.

Mõistagi ei saa öelda, et töökoha üpris sage vahetamine sobib kõigile. Inimene peaks lähtuma kindlasti iseenda tunnetest ning sellest, kui õnnelik ta tööl olles on. Siiski ei tasu nurka heita ideed uutest potentsiaalsetest töökohtadest ning isegi kui sa lahkuda ei soovi, on tark käia silmad lahti ringi ning uudistada teisigi potentsiaalseid variante.

Pille Ivask

Allikas: Äripäev