Artiklid
- Üksikasjad
Maiken Mägi
Asjalike töötajate leidmine nõuab ettevõttelt paindlikkust ja uuendusmeelsust. Et selliseid tööotsijaid köita, tuleks alustada juba töökuulutusest.
«Uue töötaja värbamisega läks jälle jube kiireks ja otsustasime kasutada juba viis aastat kasutuses olnud töökuulutuse põhja» – tuleb tuttav ette? Sellise lähenemisega ei pruugi leida sobivaid töötajaid ning see mõjub kahjulikult nii ettevõtte mainele kui ka rahakotile, kirjutab tööandja turundus- ja värbamisagentuuri Brandem turundusjuht Pille Riin Pettai.
Miks teha teisiti?
Töökuulutusse tuleb suhtuda kui reklaami, mis ühtaegu tekitab huvi sihtrühmas (ehk müüb pakutavat ametikohta tööotsijale) ning toetab samal ajal tööandja mainet, aidates tal eristuda konkurentidest.
Läbi on ajad, kui silmapaistvad ja nii-öelda teistsugused töökuulutused olid reklaami- ja disainiagentuuride pärusmaa. Sobivate töötajate nimel käib võitlus kõikides valdkondades, seega miks välistada eristuv lähenemine teistes sektorites?
Mida teha teisiti?
* Alusta tuumast ehk põhjustest, miks peaks keegi tahtma Sinu ettevõttes töötada. Kõige tugevamate ja ühtlasi müüvamate argumentideni jõuad vesteldes oma töötajatega. Nii saad teada, miks inimesed ettevõttes töötavad. On selleks spordikompensatsioon, paindlik tööaeg, õppestipendium või head karjäärivõimalused? Mistahes hüved inimesi ka ei motiveeri, võid olla kindel, et need on olulised ka tulevastele töötajatele. Eristuvaid tugevusi kasuta kindlasti ka töökuulutustel, karjäärilehel, sotsiaalmeedias jne.
* Tunne oma sihtgruppi. Kes on Sinu potentsiaalne töötaja? Kas ta on loomehing või hindab hoopis minimalismi ja punktuaalsust ning kannab kõik alates poenimekirjadest kuni aastaaruanneteni Excelisse? Üks ei välista teist, aga lähtuvalt sellest, keda enda juurde tööle ootad, peab olema läbi mõeldud nii töökuulutuse disain kui sisu.
* Tule kastist välja. Unusta traditsiooniline töökuulutuste ülesehitus nagu «töö kirjeldus», «nõudmised kandidaadile» ja «ettevõte pakub». Pane ennast korraks tööotsija kingadesse – kui peaksid päevast-päeva ühesuguse vormiga töökuulutusi läbi vaatama, siis kui motiveeritud oleksid lõpuks kuhugi kandideerima? Tuleks panustada natuke rohkem aega ja energiat sisuloomesse ja kujundusse, mis kandidaati köidab ning «kandideeri siin» klikini viib.
* Ole avatud uutele lahendustele. Tüüpiliselt on töökuulutused jpg või PDF-formaadis. Eristuvuse huvides ja näiteks Y- ja Z-generatsioonide tähelepanu püüdmiseks võid proovida ka gif- ja videoformaati.
* Vähem on parem. Töökuulutuse peamine eesmärk on tekitada tööotsijas huvi, seetõttu ei tasu seda liigse infoga koormata. Kuna 90 protsenti kandidaatidest otsib pärast töökuulutuse nägemist tööandja kohta lisainfot, on mõistlik suunata kandidaadid selle saamiseks ettevõtte karjäärilehele («tule tööle» rubriik kodulehel). Nii saavutad kohe konkurentsieelise – kui kandidaatidel on võrreldes teiste tööandjatega rohkem teadmisi ettevõtte meeskonnast, töökeskkonnast ja muudest töötaja väärtuspakkumistest, siis on suurem tõenäosus, et meelitad neid kandideerima just enda ettevõttesse.
* Ära diskrimineeri. Kuigi paljud ametikohad seavad kandidaatidele eelduseks nende vanuse või isegi soo, võib nende välja toomine mõjuda diskrimineerivalt või minna isegi seadusega vastuollu. Kui kahtled, kas ja millises sõnastuses midagi töökuulutusele kirja panna, siis küsi igaks juhuks nõu võrdõiguslikkuse volinikult.
* Edasised juhised. Tööotsija luges töökuulutuse läbi… ja edasi? Kindlasti lisa kuulutusele juhised kandideerimiseks ning pane kirja kontaktandmed, kuhu pöörduda lisaküsimustega.
- Üksikasjad
Maiken Mägi
Tööinspektsioon kontrollis suvel 81 tee-ehituse objekti, tuvastas 149 rikkumist ja tegi 23 ettekirjutust.
Maist septembrini tehtud sihtkontrolli käigus kontrollis tööinspektsioon 36 teedeehitusega tegelevat ehitusettevõtet ja 81 objekti. Kontrolli toimumise ajast ettevõtteid eelnevalt ei teavitatud.
Kokku tuvastati 149 rikkumist ning tehti 23 ettekirjutust. Inspektorid keelasid kolme töövahendi kasutamise ning peatasid töö neljal teedeehituse töömaal.
«Nägime kontrolli ajal sageli, et ohutusplaan on küll koostatud, aga selle järgimine igapäevaselt jätab tõsiselt soovida,» ütles inspektsiooni peadirektori asetäitja Apo Oja. Ta tõdes, et plaani pole vaja inspektorile, vaid selleks, et tööd saaks teha ohutult ja inimeste tervist säästvalt.
Oja lisas, et ka töölised ise peavad rohkem pöörama tähelepanu enda ja kolleegide turvalisusele. «Tööinspektorid pidid mitmel korral selgitama, miks on vaja kasutada isikukaitsevahendeid. Näiteks ei soovita suvisel ajal kanda kaitsejalatseid, mis võib aga paraku väga kurvalt lõppeda. Samuti on vajalik kiivri kandmine, kuna tavapärastele ohuteguritele lisaks ohustab teetöölisi ka liiklus. Mööduvate autode ratastelt võib lendu minna kive, mis halbade asjaolude kokkulangemisel võib tee-ehitajale tekitada raske vigastuse,» tõi ta välja.
Kontrolli fookuses olid ohutegurid, mis tulenevad teedeehituses kasutatavatest töövahenditest ja liiklusest. Samuti jälgiti, kuidas on maandatud tervist kahjustada võivaid riske, näiteks töö sundasendis, müra ja vibratsioon.
Sihtkontroll haaras kogu teedeehitust, seal hulgas sildade ja viaduktide ehitust. Kõikidel objektidel kontrolliti isikukaitsevahendite ja märguriietuse kandmist, töövahendite korrasolekut, esmaabi korraldust, töötajate olmetingimusi ning üldist töökorraldust.
- Üksikasjad
KATRIN VÄLLING
Olen talupidaja. Töötan FIEna, sündinud olen oktoobrikuu alguses 1954. aastal. 1954 sündinud inimestel on õigus vanaduspensionile jääda siis, kui nende vanus on 63 aastat ja kolm kuud.
Mina aga sooviksin nüüd kohe jääda ennetähtaegsele vanaduspensionile ehk eelpensionile. Kas mul on õigus jääda eelpensionile pärast oma sünnipäeva näiteks juba oktoobrist ja samas tegutseda edasi ka füüsilisest isikust ettevõtjana, nimelt talupidajana?
Jurist: "Töötamise korral ei saa inimesele maksta ennetähtaegset vanaduspensioni. Töötamiseks loetakse muu hulgas tegutsemist ettevõtjana, selle hulka kuulub ka ettevõtlus füüsilisest isikust ettevõtjana ehk FIEna."
Edasi lugemiseks telli Maaleht
- Üksikasjad
Maiken Mägi
Eesti tööandjate keskliidu parima praktikandi konkursi «Praktik Cum Laude» finaali jõudis seitse noort, kelle arvates tagab praktikal edu huvi valdkonna vastu, initsiatiivikus ja julgus esitada küsimusi.
Saku Õlletehases toidutööstust ja tootearendust praktiseerinud Sten Sild ja Stora Enso AS metsanduspraktikant Juhan Püü soovitavad noortel valida praktikakoht vastavalt reaalsele huvile.
«Praktika sooritamisel tuleb huvi üles näidata, olla töökas, kohusetundlik ja sotsiaalne ning alati küsida, kui miski jääb arusaamatuks. Lisaks soovitan enne praktikat ennast praktikaettevõtte tegevusalaga kurssi viia,» rääkis Sild.
Nurme Production OÜ inseneripraktikant Egle Kadastik soovitab aga enda jaoks mõtestada ka tüütuna tunduvad praktikaülesanded. «Mina püüdsin praktikal kõike tehes endast maksimumi anda ja seda ka selliste ülesannete puhul, mis polnud kõige meelepärasemad. Kõige ebameeldivamad tegevused on need, milles me pole kõige tugevamad, kuid nendega tegeledes saab ka nõrgemaid külgi arendada,» arvas ta.
Ka Rimis müügitööd praktiseerinud Kaidi Parv rõhutab entusiasmi ja initsiatiivi, aga ka töörõõmu tähtsust. «Praktika on edukas, kui see valmistab rõõmu ning noor peab meeles, et kõik õpitu ja kogetu on parema tuleviku nimel. Ka aktiivne suhtlus kaastöötajatega on väga oluline,» sõnas ta.
RMK metsamajanduspraktikant Marili Laas toonitab eeltöö olulisust. «Enne praktikale minekut tasub selgeks mõelda, kuhu minna ja miks just sinna. Samuti tasuks mõtestada praktika eesmärk ja ootused. Soovitan teha praktikaorganisatsiooniga eeltutvust, et esitada juba praktikal olles asjakohaseid küsimusi ja jätta endast juhendajale hea mulje,» soovitas ta.
OÜ Promodernis rätsepatöö praktikant Zinaida Popova innustab olema julge ning alati küsida, kui miski jääb arusaamatuks. «Ainult niimoodi saab teha oma töö õigesti ja ühtlasi aitab see arengut kiirendada.»
«Praktik Cum Laude» konkursi võitjad selguvad 17. oktoobrini kestva Facebooki hääletuse ja seejärel koguneva hindamiskomisjoni otsuse tulemusena. Parima praktikandi tunnustuse saanud õppurid saavad auhinnaks Estonian Businessi Schooli karjäärinõustamise ja võimaluse läbida üks kursus omal valikul (kuni 6 EAP).
- Üksikasjad
Maiken Mägi, reporter
«Kuulsin, et meie naaberkülas asuvas puidufirmas käis keegi tööinspektsioonist, kes andis nõu ja ettekirjutusi ei teinud. Kas ettevõttesse on nõuannete saamiseks võimalik kutsuda tööinspektor, kes ei tee ettekirjutusi ega trahvi?» tunneb lugeja huvi.
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Rein Reisberg.
Ettevõttesse võite kutsuda nõu andma töökeskkonna konsultandi. Oleme tööinspektsioonis juba aastaid teinud lisaks järelevalvele ka teavitustööd. Kui varem korraldasime koolitusi ning andsime välja juhiseid ja brošüüre, siis eelmisest aastast lisandus ka ühe ettevõtte konsulteerimine.
Konsulteerime sageli just väiksemaid ettevõtteid, kus pole tavaliselt tööl inimest, kelle põhitegevus oleks tegeleda töötervishoiu ja -ohutusega ning nii jääb napiks teadmisi ja kogemusi heast töökeskkonnast. Kui ettevõte on juba mitu aastat töötanud, võidakse ka töökeskkonnaga niivõrd ära harjuda, et probleeme ei panda enam tähelegi. Siis on hea, kui keegi tuleb ja vaatab töökohti teise pilguga. Nõustamistel saab arutada põhjalikumalt mingi tegevuse, näiteks ohutusjuhendite ja töötajate juhendamise üle.
Järelevalve ja nõustamine on tööinspektsioonis kaks eri tegevust. Kui tööandja soovib nõustamist ettevõttes, ei tule kohale mitte tööinspektor, vaid töökeskkonna konsultant. Konsultant tõesti piirdub nõuandmisega ja tal puudub õigus teha ettekirjutust või trahvi. Ettevõttes vaatab konsultant koos tööandja esindajaga üle töökohad ja dokumendid ning annab soovitusi, kuidas muuta töötamist ohutumaks ja tervist hoidvamaks.
Konsultandid on valmis tulema ettevõttesse kõikjal üle Eesti ning konsulteerimine on tööandjale tasuta. Konsultandi kutsumiseks tuleb saata e-kiri aadressile
Lehekülg 868 / 1665
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee