Artiklid
- Üksikasjad
Keskmine brutokuupalk oli statistikaameti andmetel tänavu teises kvartalis 1163 eurot ja brutotunnipalk 6,91 eurot.
Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,6 protsenti ning brutotunnipalk 4,5 protsenti. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli veidi aeglasem kui eelmises kvartalis, teatas statistikaamet.
Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1141 eurot, mais 1129 eurot ja juunis 1220 eurot. Juunikuu kõrgem brutokuupalk tulenes peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude ning puhkusetasude suurenemisest.
Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 8,3%, kuid tõusid võrreldes 2015. aasta II kvartaliga 15,6%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,3 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta II kvartaliga võrreldes 7,3%, jäädes I kvartali aastakasvuga (7,2%) suhteliselt samale tasemele.
Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2015. aasta II kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk – 8,3%. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.
Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta II kvartalis kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses. Võrreldes 2015. aasta II kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk ja
-tunnipalk peaaegu kõigil tegevusaladel (v.a mäetööstus). Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk kinnisvaraalases tegevuses (23,5%).
Keskmisest kiirem palgakasv oli ka haldus- ja abitegevustes (13,5%), majutuses ja toitlustuses (12,6%) ning info ja side tegevusalal (11,5%). Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (9,4%) ja aeglaseim riigile kuuluvates asutustes (5,5%).
Maakonniti oli 2016. aasta II kvartalis kõrgeim brutokuupalk Harju, Tartu, Viljandi ja Lääne maakonnas ning madalaim Põlva, Ida-Viru ja Valga maakonnas. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli kiireim Tartu ja Pärnu maakonnas ning aeglaseim Ida-Virumaa maakonnas.
Palgastatistika uuringu alusel oli 2016. aasta II kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,8% väiksem kui eelmises kvartalis ja 1,5% väiksem kui 2015. aasta II kvartalis. Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes aastataguse ajaga võrreldes keskmisest enam mäetööstuses ja muudes teenindavates tegevustes ning tõusis enim finants- ja kindlustustegevuses ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses.
2016. aasta II kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1568 eurot ja tunnis 10,32 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2015. aasta II kvartaliga võrreldes 7,5%.
- Üksikasjad
Statistikaameti andmetel ulatus täistööajale taandatud keskmine brutokuupalk selle aasta teises kvartalis 1163 euroni.
Nii keskmise brutokuupalga kui ka hindade muutusega korrigeeritud netopalga kasv ulatusid 8 protsendini. Maksu- ja tolliameti andmetel oli mediaanväljamakse teises kvartalis 858 eurot kuus ehk 7,5 protsenti rohkem kui aasta varem, teatas Swedbank.
Kiire palgakasvu taga on nii tööjõupuudus, miinimumpalga jõuline kasv, poliitilised kokkulepped õpetajate ja meditsiinitöötajate palkade osas kui ka tugev sisetarbimine, mis võimaldab siseturule suunatud ettevõtetel oma palgakulusid suurendada. Palga tõusu panustas ka ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude kasv, mis kergitasid keskmist brutokuupalka 0,3 protsendipunkti võrra.
Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk kõigil tegevusaladel peale mäetööstuse.
Madalate energiahindade tõttu keskmine palk mäetööstuses eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes alanes. Keskmine palk kasvas üle 10 protsendi kinnisvaraalases tegevuses, halduses, turismi ning info ja side valdkondades ning põllumajanduses.
Eesti ettevõtted on kehva välisnõudluse, langevate ekspordihindade ja tugeva palgakasvuga siiani võrdlemisi hästi toime tulnud. Pikemas perspektiivis on liigkiire palgakasv aga majandusele ohtlik, kuna vähendab ettevõtete võimet oma toodangut välisturgudel müüa, investeerida ja/või koguda puhvreid kehvemateks aegadeks.
Palgakasv püsib kiire ka aasta teisel poolel, kuna sobivate töötajate leidmine on endiselt keeruline.
Miinimumpalga tõus tõstab keskmist palka nii sel kui järgmisel aastal ligikaudu 0,5 protsendipunkti võrra. Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv on 2017. aastal aga ilmselt aeglasem, kuna nominaalse palga kasv aeglustub ja hinnad tõusevad.
- Üksikasjad
Erisoodustusmaksust tuleks vabastada kõik kulutused, mis tööandja on teinud töötaja tervise heaks, kirjutas Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar tagasisideks tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõule.
Arvame, et tegemist on äärmiselt vajalike seadusemuudatusega. Töötajate terviseedenduse soodustamine annab tööandjale parema võimaluse töötajaid motiveerida. Töötajate tervis võib pikemas perspektiivis paraneda, seeläbi kasvada tulemuslikkus ja väheneda ravikulud.
Soovime aga tähelepanu juhtida järgmistele asjaoludele:
• Leiame, et järgnevalt tuleb maksuvabastust laiendada kõigile tööandja poolt töötajate tervisele tehtud kulutustele. Seda on vaja, et suurendada tervishoiu vabatahtlikku rahastamist ning vähendada haiguspäevade arvu ja survet haigekassa eelarvele, mis on üha kasvavas puudujäägis.
• Tehtud soodustuse arvestus ei tohi kujuneda tööandja jaoks nii kulukaks, et see positiivset mõju vähendama hakkaks. Lisaks kulude deklareerimisele lasuks seletuskirja kohaselt tööandjal kohustus pidada kvartali jooksul kasutatud piirmäära osas töötajate lõikes detailset arvestust, mis suurendaks tööandja halduskoormust.
• Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, mida mõeldakse sportimis- või liikumispaiga kasutamise regulaarsuse all. Juhime tähelepanu, et reaalse kasutamise regulaarsuse kontroll oleks nii tööandjale kui riigile ebamõistlikult kulukas.
- Üksikasjad
Toimetas: Aive Mõttus,
Maaleht
Lugeja küsib:
Septembrist lähen ülikooli õppima ja kool on igal neljapäeval ja reedel. Töögraafik aga langeb kaks korda kuus neljapäeva ja reede peale. Kas õppepuhkust on võimalik võtta kahe päeva kaupa?
Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse nõustamisjurist Andrei Polovnjov:
Õppepuhkust ei pea töötaja välja võtma ühes osas ning seda võib vajadusel võtta ka kahe päeva kaupa.
Töölepingu seaduse (TLS) kohaselt on töötajal õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses (TäKS) ettenähtud tingimustel ja korras. Õppepuhkuse eesmärk on anda töötajale vaba aega õppimiseks ja tööalaseks enesetäiendamiseks. Õppepuhkust antakse kalendripäevades, töötaja ei pea kasutama õppepuhkust ühe osana ning seda võib vajadusel võtta ka paari päeva kaupa.
TäKS sätestab, et töötajale ja ametnikule antakse tema taotluse ning õppeasutuse teatise alusel tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavas täienduskoolituses osalemiseks õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, millest 20 päeva eest makstakse keskmist töötasu. Õppepuhkuse saamiseks tuleb esitada tööandjale avaldus ning teatada õppepuhkuse soovist ette 14 kalendripäeva. Avaldusele tuleb lisada ka õppeasutuse teatis.
Tööandjal on õigus õppepuhkuse andmisest keelduda järgmistel juhtudel, kui:
töötaja ei teata vähemalt 14 kalendripäeva korrektselt ette või ei too tööandjale õppeasutuse teatist;
töötaja on akadeemilisel puhkusel ning õppetööst osavõtt pole võimalik;
õppepuhkuse päev või järjestikused õppepuhkuse päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele.
Lisaks võib tööandja õppepuhkuse katkestada või selle andmise edasi lükata töölepingu seaduses ettenähtud tingimustel (hädavajadus). Tegemist on erandlike olukordadega, mida ei ole võimalik muul viisil lahendada, kui töötaja tööle kutsuda ja tööajakava ümber teha. Puhkuse katkestamisel või edasilükkamisel tuleb kasutamata jäänud puhkuseosa anda vahetult pärast takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal.
- Üksikasjad
Eleen Laasner, reporter
On ju kõigile teada, et tööandja tahab alati töötajat palgale võtta minimaalse raha eest, aga töötaja oma töö eest tahab saada maksimaalselt suurt tasu.
Päeval, mil saad teada, et sind tahetakse tööle võtta, jätkub sul kõvast jõudu oma tugevustest rääkimiseks, lootes, et ainult sel viisil saad just kõrge palga, kirjutas Business Insider. Paraku ei pruugi see aga nii minna, sest vestluse käigus võib juhtuda mitmeid vigu, mida sa ei osanud ette näha.
1. Liiga vara
Mõnikord küsitakse tööandja juba telefoni teel, mis summa eest oleksite nõus töötama. Ükskõik, mis arvu sa ka ei ütleks, on see igal juhul vale. Kui ütled liiga suure summa, siis valib tööandja välja odavama kandidaati, kui aga liiga väikse summa, siis arvab tööandja, et sul puuduvad piisavad oskused või jätad mulje, et ei oska oma varasemat kogemust hinnata.
Kui intervjuu jooksul palk tõesti teemaks tuleb, siis on hea rääkida sellest esialgu pigem üldisemalt ning mainida, et varasemate töökohtadega võrreldes on siin teistsugused ülesanded, seega on keeruline praegu veel palgast rääkida. Pärast lühidat selgitust püüa tagasi oma oskuste ja kogemuste teema juurde pöörduda.
2. Vahemik
Ära kunagi anna tööandjale mingit palgavahemikku, sest see paneb ta mõtlema, et miks peaks maksma palka vahemiku kõrgemast otsast kui alluv on nõus ka vahemiku madalama otsaga. Töötajana tahad sa ise muidugi ju seda maksimumi teenida.
3. Nõustumine
Sa nõustus juba eelpakkumisega, enne kui vestlusel üldse tuumani jõuate. Kuigi palganumber on enam-vähem paika saadud, ütleb uus tööandja sulle, et plaanid muutusid ja ta saaks pakkuda sulle teatud summa võrra madalamat palka ning küsib see järel kohe, kas oled pakkumisega nõus.
Selle asemel, et kiirustades vastata, ütle, et vajad veel mõtlemisaega ning tahad lõpuks jõuda variandini, mis teile mõlemale sobiks. Küsi ka, kuidas ta selle numbrini jõudis, et saada teada tööandja seisukoht. Ära kindlasti ütle töölevõtjale, et sul on teatud rahaline raam, millega kuu aega ära elad.
4. Eeltöö
Ilma eelneva uuringuta, kuidas sa üldse tead, millist palka oleks uue töö eest sobilik küsida? Püüa leida, kas selle firma kohta või sarnaste firmade kohta on hiljuti tehtud palgauuringuid. Mida rohkem sa tead, seda lihtsam on ka palgaläbirääkimistel, sest ainult nii tead, kas tehing, mis lõpuks sõlmitakse on mõlema poole suhtes aus.
Lehekülg 876 / 1665
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee