Üksikasjad

Avaldatud: 04 märts 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Liis Elmik, Swedbanki vanemökonomist
ärileht.ee

Statistikaameti andmetel ulatus täistööajale taandatud keskmine brutokuupalk eelmise aasta kokkuvõttes 1065 euroni. Keskmine brutokuupalk kasvas aastaga 6%. Hindade alanemise ja tööjõumaksude langetamise tulemusena ulatus palgatöötaja reaalne ostujõu kasv aga tervelt 8%ni.
Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk eelmisel aastal peaaegu kõigil tegevusaladel, v.a. ehituses. Kiiremini kasvas keskmine palk just madalama palgatasemega tegevusaladel nagu kinnisvaraalane tegevus, majutus ja toitlustus, meelelahutus ja haridus. Selle taga on nii tööjõupuudus, miinimumpalga jõuline kasv, poliitilised kokkulepped õpetajate palkade kohta kui ka tugev sisetarbimine, mis võimaldab siseturule suunatud ettevõtetel oma palgakulusid suurendada.

Keskmine palk vähenes vaid ehituses. Ehitusmahud vähenesid 2015. aastal teist aastat järjest. Ehituse palgataset mõjutas ilmselt ka töötajate registreerimise kohustus, mille järel võeti varem mitteametlikult töötanud inimesed ametlikult tööle miinimumpalgaga.

Palgakasv püsib ilmselt suhteliselt kiire ka sel aastal. Sobivate töötajate leidmine on endiselt keeruline, seda hoolimata tööpuuduse oodatavast väikesest tõusust. Jaanuari maksulaekumine viitab kiire palgakasvu jätkumisele aasta algul. 10-protsendiline miinimumpalga tõus tõstab keskmist palka täiendava 0,5 protsendipunkti võrra. Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv samas 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes aeglustub, kuna nominaalse palga kasv veidi aeglustub, tööjõu maksukoormuse alanemine on tänavusest väiksem ja hinnad tõusevad.

Üksikasjad

Avaldatud: 04 märts 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Keskmine brutokuupalk oli 2015. aastal 1065 eurot ja brutotunnipalk 6,51 eurot, teatab Statistikaamet. 2014. aastaga võrreldes tõusis nii keskmine brutokuupalk kui ka -tunnipalk 6,0%. Brutokuupalk oli kõrgeim IV kvartalis.
Kui 2014. aastal oli brutokuupalga aastakasv 5,9%, siis 2015. aastal püsis brutokuupalga kasv stabiilsena. Kõige kõrgem oli keskmine brutokuupalk IV kvartalis -1105 eurot, mis oli 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 6,4% ja 2015. aasta III kvartaliga võrreldes 5,8% kõrgem.

Aastalõpu ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2015. aasta IV kvartalis 2014. aasta sama kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 3,1% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,2 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta IV kvartalis 6,6%.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk - 6,9%. Reaalpalk on tõusnud alates 2011. aasta teisest poolest kaheksateistkümnendat kvartalit järjest.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2015. aasta IV kvartalis enim teist kvartalit järjest kolmel tegevusalal - kinnisvaraalases tegevuses (16,2%), majutuse ja toitlustuse (14,8%) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (14,6%). Viimastes kvartalites on palgakasv olnud kiirem keskmisest madalama brutokuupalgaga tegevusaladel. Kinnisvaraalases tegevuses tõusis ka aasta võrdluses keskmine brutokuupalk kõige rohkem: võrreldes 2014. aastaga tõusis 2015. aastal sel tegevusalal brutokuupalk 14,0%. Keskmine brutokuupalk ei tõusnud mullu IV kvartalis kahel tegevusalal - ehituses ning finants- ja kindlustustegevuses, kus brutokuupalk langes vastavalt 1,6% ja 1,9%.

Keskmine brutokuupalk oli oktoobris 1066 eurot, novembris 1093 eurot ja detsembris 1160 eurot.

Keskmine brutotunnipalk oli eelmise aasta IV kvartalis 6,67 eurot ja see tõusis varasema aasta IV kvartaliga võrreldes 5,0%. Kõige enam tõusis keskmine brutotunnipalk majutuse ja toitlustuse tegevusalal (14,8%), kinnisvaraalases tegevuses (13,2%) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (13,2%). Keskmine brutotunnipalk ei tõusnud kolmel tegevusalal - ehituses, muudes teenindavates tegevustes ning finants- ja kindlustustegevuses.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 2015. aasta IV kvartalis 1492 eurot ja tunnis 9,67 eurot, mis on võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga tõusnud vastavalt 6,3% ja 5,1%. Keskmise tööjõukulu tõus palgatöötajatele nii kuus kui tunnis oli kõige suurem kinnisvaraalases tegevuses (kuus 16,8% ja tunnis 15,5%).

Üksikasjad

Avaldatud: 04 märts 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Koondamislained on tõesti alanud ja hulk suurettevõtteid on juba läbi viinud või ka just läbi viimas töölepingute kollektiivseid lõpetamisi, nendib Meeli Miidla-Vanatalu portaalile personaliuudised.ee
Teatud suundumuste näitaja on tema sõnul alati olnud töövaidluskomisjonile esitatud töövaidluste arv, nii ka nüüd. Kui 2009. aastal, mil Eestis oli majanduskriis, tuli lahendada üle 6000 töövaidluse, siis nüüd on töövaidluste arv püsinud juba hulk aastaid stabiilselt 3000 vaidluse juures, langedes 2014. aastal aegade madalaimale tasemele. Praegu aga on taas teatud tõusu märgata. Siiski ei saa me praegusel hetkel rääkida massilistest töövaidlustest.

Loe pikemalt portaalist personaliuudised.ee
http://www.personaliuudised.ee/uudised/2016/03/02/tooinspektsioon-kinnitab-koondamislained-on-toepoolest-alanud

Üksikasjad

Avaldatud: 04 märts 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Möödunud aasta neljandas kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku 1,65 miljardit eurot, mis maksti välja 557 264 inimesele. Neljanda kvartali mediaanväljamakse oli 813 eurot kuus.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

2015. aasta IV kvartalis tehti väljamakseid 1 652 576 275 eurot ja 557 264 inimesele, mis on 3817 inimest vähem kui 2014. aastal samal ajal, mil see oli 561 081 inimest.

MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10,12,13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:

1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.

3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 10,12,13,15), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.