Artiklid
- Üksikasjad
Anneli Ammas, reporter
Praxis pakub välja, et haiguslehe kehtivuse ajal võiks edaspidi ka töötada, ning analüütikud soovitavad ühtlasi kaaluda tööandja makstavat haigushüvitise aja pikendamist viielt päevalt 30-le.
Analüütikute soovitusel peaks tööandja kohustuste suurendamisega kaasnema sotsiaalmaksu alandamine ning soodustused töötajate tervisekulude kandmisel.
Turtsuv ja väikese palavikuga inimene ei või haiguslehe ajal ametlikult tööd teha, kuigi paljudes kohtades seda tehakse. Seetõttu ei võeta sageli üldse haiguslehte ning haigus võib hoopis kauem kesta või võetakse leht, kuid tehakse selle ajal tööd, mille eest tasu ei saa. Igal juhul tähendab haigeks jäämine inimesele märkimisväärset rahalist kaotust, rääkimata pikemaajalisest haigusest, mille tagajärjel võib inimene üldse tööta jääda.
Artikkel jätkub...
Edasi saab lugeda digilehes.
- Üksikasjad
Aivar Pau, tehnoloogiaajakirjanik
Eesti on alustanud valitsuse tasandil arutelusid mitmete soodustuste tegemiseks, et aidata siinsetel alustavatel ettevõtetel luua uusi töökohti ning meelitada neil koha sisse võtma välismaistel tippspetsialistel.
Näiteks arutati peaminister Taavi Rõivase kokku kutsutud ümarlaual täna start-up ettevõtete ettepanekut muuta välismaalaste seadust selliselt, et start-up ettevõtete asutajad ja töötad saaksid lihtsustatud korras elamislubasid. Edasi analüüsib start-up elamisloa võimalusi siseministeerium.
Teise teemana oli täna laual küsimus, kuidas muuta osalusoptsioonide maksustamine iduettevõtete jaoks soodsamaks. Näiteks selliselt, et ettevõtte täieliku müügi korral enne kolme-aastast optsioonide maksuvabastuse tähtaja täitumist mitte rakendada erisoodustusmaksu ning käsitleda osalusoptsioone ettevõtlustuluna.
«Edasi ootab meid ees analüüs, mis on olemasoleva optsioonide maksustamise head ja vead, mis on sektori vajadused ja probleemid ning mis viisil saaks neid maksudega lahendada. Ilmselgelt keeruline teema, mida kiirkorras ülejala lahendada ei tohi mingil juhul.» ütles Postimehele arutelul osalenud rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov.
Peaminister Taavi Rõivase sõnul on Eesti start-up’ide arvult per capita Euroopas esikohal. «Usume, et edu loob uut edu ja meil on potentsiaali enamaks. Tahame motiveerida ettevõtlikke talente Eestis töötama, et tänastest start-upidest kasvaksid rahvusvahelised korporatsioonid,» ütles Rõivas.
- Üksikasjad
Maiken Mägi, reporter
Täna on ettevõtetel tähtaeg esitada eelmise aasta detsembri tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon (TSD), mille õigeaegne esitamine võimaldab eraisiku enammakstud tulumaksu kiiremini tagastada.
MTA teenindusosakonna juhtivspetsialisti Hannes Udde sõnul on TSD õigeaegne esitamine oluline, sest ettevõtete poolt deklareeritud andmed inimeste töötasude kohta kantakse edasi ka füüsiliste isikute eeltäidetud tuludeklaratsioonidele.
«Kui TSD jäetakse õigeaegselt esitamata, siis on info eeltäidetud tuludeklaratsioonil vigane ja selle parandamine pikendab enammakstud tulumaksu füüsilistele isikutele tagastamise tähtaegasid,» lisas Udde.
TSD vormi peavad esitama kõik juriidilised isikud, kes tegid maksustatavaid väljamakseid. Lisaks ka need, kes väljamakseid ei teinud, kuid on registreeritud käibemaksukohustuslasena.
Täna avas maksu- ja tolliamet ka 2015. aasta tulude deklareerimise teemaveebi, samuti saab oma küsimustele vastused foorumist. Möödunud aasta tulusid saab elektroonselt deklareerima hakata alates 15. veebruarist.
- Üksikasjad
Otti Eylandt
Eesti Päevaleht
Euroopa riigid hakkavad üksteist hoiatama tegutsemiskeeluga inimeste eest, kuid mitte kõigil erialadel.
Valitsuselt heakskiidu saanud hoiatusmehhanismi eesmärk on vältida probleemi, et ühes Euroopa Liidu riigis tööalase tegutsemiskeelu saanud spetsialist saaks teha sama tööd teises riigis.
Hoiatusmehhanism hakkab kehtima ainult neile erialadele, mille kohta on üleeuroopalised kutsekvalifikatsiooni kokkulepped, see tähendab üksnes haridus- ja tervishoiutöötajaid. Seega ei laiene hoiatussüsteem näiteks psühholoogidele, sest Euroopas pole psühholoogide kutsetingimusi kokku lepitud.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Alexander Kotchubei, psühhoterapeut ja arst
Ühel hetkel hakkab painama mõte, et kõik mu töö ja senised saavutused tuleb kellelegi teisele üle anda. Kas tõesti on saabunud aeg eelmisest elust lahti lasta? Kuidas teha seda väärikalt?
On kulutatud aastaid, et end üles töötada, on veedetud unetuid öid, peetud kirglikke koosolekuid tõestamaks, et „minu idee just minu esituses” on tõeline rosin. Kas nüüd ongi „täname, et läbi astusite” aeg käes?
Mis siis sellest kõigest alles jääb? Kas vaid mälestus, et mina „olin siin põhitegija”, ja teadmine, et teised ajavad asja edasi, „muidugi mitte nii hästi”, nagu seda tegin mina.
Me õpime elus palju, kuid tööst, eriti elutööst lahtilaskmise tarkus jääb millegipärast tagaplaanile. Ja see hetk saabub üsna ootamatult. Me ei tea, millal ilmub välja aktiivsem ja tegusam noor kolleeg, kes on innukalt valmis meie tööd ja tegemisi jätkama.
Paraku ei juhtu see alati meile sobival ajal ning meie initsiatiivil. Muidugi oleks ideaalne, kui tunneksime äkki hommikul, et võiks äraminekule mõelda, et just eelmisel päeval suhtlesin ühe eriti sümpaatse kolleegiga, kes oli valmis minu ideed ja lippu edasi kandma. Ta nõustus tegema usinasti „kõike, nagu vaja” ja mitte mingit isetegevust harrastama.
Tavaelus on asjad karmimad – kõik ei juhtu meile sobival ajal, harva võtab töö üle inimene, kes meile kohe meeldib või kellesse usume. Vähe sellest! See, kuidas elutöö jätkaja kavatseb asja edasi arendada, tundub nagu „hakkaks saba koera teejuhiks”.
Kuidas leppida karmi elutõega?
Kas me peame armutu elutõega leppima? Kuidas on üleüldse võimalik, et ma sattusin ootamatult niisuguse valiku ette? Miks elu on üldse nii halastamatu? Miks mind varem ei hoiatatud, et oleksin saanud end ette valmistada?
Tegelikult on terve senine elu meid selleks olukorraks ette valmistanud. Oleme lihtsalt seda eluaspekti ignoreerinud. Iga päev jätab hulk inimesi oma tööga hüvasti. Millalgi lahkusid ametist ka meie vanemad kolleegid. Me pole oma suures töötuhinas lihtsalt osanud seda oskust mõtestada ega omandada. Nüüd oleme ühtäkki fakti ees, et peame ise nuputama parima viisi, kuidas „töömärkmik teise inimese kätte usaldada”.
Kas töölt lahkumise kriis on möödapääsmatu? Kas see teema on kõigile niisama valus kui mulle?
Sugugi mitte. Esiteks tuleb endalt küsida, kas see töö on mu ainus verstapost või olen oma elus varemgi mitmeid pöördeid teinud. On hästi teada, et kui oled elu jooksul mitmete asjadega tegelnud, siis ühelt töölt teisele minek juba tõi endaga kaasa mingi ameti mahajätmise. Ja see on väga väärtuslik kogemus. Tänu sellele kogemusele tead, mida tookord tegid ja kui kergelt või keeruliselt see siis kulges.
Võib olla petlik, et tookord mõtlesid lihtsalt uutele tegemistele ja väljakutsetele ning seetõttu ei jätnud vanast tööst lahtilaskmine halba emotsiooni. Aga ka nüüd on ju tegemist sama situatsiooniga. Küsimus pole mitte niivõrd tööga hüvasti jätmises, vaid selles, et lihtsalt pole võimalik midagi sama väärikat või paremat asemele leida. Ja tulebki lihtsalt „siin ja praegu” elama õppida. Tuleb valida uusi tegemisi vastavalt oma võimetele, vanusele ja huvidele. Ehk on sinu pikaaegsele tööle leitud nüüd parem vedaja. Aga samas on palju teisi valdkondi, kus just sina saad nüüd „see parim” olla.
Kellega end võrrelda?
Kellega me end võrdleme? Inimese sees on peidus mehhanism, millega me end omavanuste inimestega võrdleme ja paljuski neilt õpime. Kui muidugi on, mida õppida. Seesama mehhanism kaitseb meid ka selle eest, kui kogemata hakkame tunduvalt nooremate ja võimekamate inimestega võidu jooksma.
Loe lähemalt ajakirjast 60 +
Lehekülg 937 / 1665
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee