Artiklid
- Üksikasjad
Turismissektorit teeb murelikuks viimaste päevade trend, kus üritatakse ettevõtjaid vastandada riigiteenistujatele, politseinikele ja õpetajatele, kinnitas Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) juhatuse esimees Verni Loodmaa.
„Tahan lihtsalt meelde tuletada, et raha ei tule seina seest. Raha ei tule isegi mitte riigieelarvest. Raha tuleb suures osas sellesama turisti käest, keda Eestisse tuleb muuseas 2015 aastal oluliselt vähem, kui aasta varem,” rääkis Loodmaa.
Selleks, et see raha kätte saada ja majanduse elavnemise kaudu maksudena eelarvesse tagasi kanda, teevad kümned tuhanded inimesed Loodmaa sõnul väga palju tööd ja mitte sugugi kõrgete palkade eest. ”Kui raha ei ole, ei ole võimalik tõsta ka palka. Eesti turismisektoris töötavate inimeste vastandamine muule osale ühiskonnast ei ole viis, kuidas jõuda kõiki pooli rahuldava tulemuseni,” kinnitas Loodmaa. ”
"Pannes hotellitöötaja tundma, et ta oma niigi vähese sissetulekuga elab õpetaja arvelt, on täiesti lubamatu ja solvav. Seda nii õpetaja kui hotellitöötaja suhtes," lausus Loodmaa.
Riigijuhtide ülesanne on tema sõnul ühiskonda konsolideerida, mitte üksteise vastu üles ässitada.
Ligi 45 000 inimesele tööd andva tööstusharu inimeste nimel rääkides tõdes Loodmaa, et praegune majutusteenuse käibemaksu alane debatt on küll pingeline, kuid suures osas siiski kaetud argumentidega. Ning liit tahab tunnustada neid valitsuse liikmeid, kes selles debatis osalevad ja avaldas lootust, et otsuseni jõutakse ilma isiklik solvangute ja vastandumiseta.
- Üksikasjad
Töötaja katseaeg võiks praeguselt neljalt kuult pikeneda terve aastani, sest see julgustaks ettevõtteid aktiivsemalt palkama, leiab Äripäev juhtkirjas.
Aktiivsema palkamisega suureneb ettevõtte julgus investeerida, sest ka töötaja palkamine on investeering. Teadmine, et kuni aasta jooksul saab töösuhte lõpetada lühema etteteatamise ja ilma kompensatsioonita, motiveerib tööandjat proovima palkama.
Praegu saavad Eestis seaduse järgi nii tööandja kui ka –võtja teatada katseajal lepingu lõpetamisest 15 päeva ette. Kui tööandja soovib lepingu varem lõpetada, tuleb otsust põhjendada ja ülejäänud päevad kompenseerida; töötaja ei pea lahkumist põhjendama. Pärast katseaega pikeneb aeg töölepingu lõpetamiseks, mis võib saada aga oluliseks takistuseks just ettevõtetele, kes peavad rasketes olukordades ruttu reageerima.
Loe pikemalt Äripäevast.
- Üksikasjad
Euroopa Liidus on 20–29-aastaste noorte jaoks üks suuremaid probleeme tööturule sisenemine ja töötus, eriti madalama haridustaseme puhul. Eesti madalama haridusega noorte tööturupositsioon pole kuigi hea, aga olukord on Euroopa Liidu keskmisest parem, kirjutab statistikaameti peaanalüütik Siim Krusell ameti blogis.
Eestis oli 2014. aastal 20–29-aastaste madalama haridusega noorte tööhõive määr 57% ja töötuse määr 19%, seega üle poole selles vanuses madalama haridusega noortest oli endale töökoha leidnud.
Samas iga viies tööturul olev madalama haridusega noor alles otsis tööd, mida oli ligi kaks korda enam kui 20–29-aastaste noorte seas Eestis keskmiselt. Ligi kolmandik selles vanuses madalama haridusega noortest aga ei olnud tööturul aktiivsed. Seega võib väita, et madalama haridusega noorte tööturunäitajad ei ole kuigi head. Samas Eesti lähiriikides oli 20–29-aastaste madalama haridusega noorte töötuse määr oluliselt kõrgem – Soomes 24% ja Lätis ligi 26%.
Valdavas osas EL liikmesriikides kehtis madalama haridusega noorte puhul seaduspära – mida kõrgem tööhõive määr, seda madalam tööpuudus. See seaduspära kehtis ka Eestit lähiriikidega võrreldes – Eesti madalama haridusega 20–29-aastaste seas oli tööhõive määr kõrgem kui Soomes (42%) või Lätis (ligi 49%). Esmapilgul triviaalsena tunduv seos ei pruugi seda tingimata olla, kuna madalam hõive võib tähendada kõrgemate töötusnumbrite asemel hoopis seda, et riigis on selles vanuses õppivate noorte osatähtsus suurem.
Euroopa Liidu kontekstis olid Eesti 20–29-aastaste madalama haridusega noorte hõive ja tööpuuduse näitajad EL keskmisest oluliselt paremad.
Miks siis on Eesti madalama haridusega noored võrreldes enamiku EL riikidega paremas seisus? Põhjuseid on mitu. Eesti majandus on kriisist mõnevõrra kiiremini taastunud kui paljudes teistes riikides. Samuti on viimasel ajal süvenenud tööjõupuudus eelkõige madalama palgatasemega ametialadel, kus näiteks põhiharidus võimaldab hakkama saada ja nõutavaid tööülesandeid täita. Samuti saab Eesti puhul välja tuua selle, et ligi kümnendik madalama haridusega Eesti noortest on leidnud endale töökoha välismaal.
- Üksikasjad
Kuna aastaks 2040 on pea pool Eesti rahvastikust ja ka tööealistest üle 50-aastased, on viimane aeg mõelda sotsiaalpoliitikas aktiivsena vananemise teemale.
Euroopa riikide seas on vanemaealiste tööhõive ja ühiskondliku aktiivsuse esiotsas Rootsi, Taani ja Holland, Eesti asub 12. kohal, vahendas ERR Uudised "Aktuaalset kaamerat".
Eesti probleemiks on vanemaealiste madal osalus ühiskondlikus elus. Suurim väljakutse aga inimeste tervena elatud aastate pikendamine ja sarnaselt teiste Euroopa riikidega ealise diskrimineerimise vastu võitlemine, arvab Sheffieldi ülikooli professor Alan Walker.
"65-aastaseid Eesti naisi ootab ees veel kaks tervena elatud aastat, aga kõigest teisel pool Läänemerd saavad sama vanad Taani naised tervena elatud elu nautida veel 14 aastat. Kaks aastat ja 14 aastat. Väljakutse kogu Euroopale ja ka teie valitsusele on see, kuidas tõsta eluiga ja tervena elatud eluiga meestel ja naistel Eestis nii, et see jõuaks teistele Euroopa riikidele järele," lausus Sheffieldi ülikooli sotsiaalpoliitika professor Alan Walker.
- Üksikasjad
Liina Valdre
ärileht.ee
Eestis on tööandja kulutused tööjõule Euroopa Liidu keskmisest oluliselt väiksemad, kuid nende kasv on viimastel aastatel olnud ELi keskmisest kiirem.
Tööjõukulude suurus ja komponentide osatähtsus on liikmesriigiti väga erinev, selgub statistikaameti blogist.
Eurostati andmetel oli 2014. aastal 10 ja enama töötajaga ettevõtetes (välja arvatud põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala) keskmine tööjõukulu Euroopa Liidus 24,6 eurot ja euroalal 29,2 eurot tunnis.
Tööjõukulud tunnis olid kõige kõrgemad Taanis (40,3 eurot) ning kõige madalamad Bulgaarias (3,8 eurot). Eestis oli vastav näitaja 9,8 eurot tunnis, mis on EL keskmisest 2,5 korda väiksem. Lähiriikide võrdluses olid Eesti tööandja kulutused tööjõule tunnis 1,5 korda suuremad kui Lätis ja Leedus, kuid kolm korda väiksemad kui Soomes.
Aastatel 2004–2008 kasvasid Eesti tööandjate kulutused töötajatele tunnis EL keskmisest kiiremini (näiteks 2007. aastal kasvasid tööjõukulud tunnis eelmise aastaga võrreldes ligi 20 protsenti), siis järgnes paariaastane langusperiood.
Alates 2011. aastast on tööjõukulud näidanud taas kiiret kasvu. 2014. aastal võrreldes eelmise aastaga oli Eesti tööjõukulude kasv tunnis euroala kiireim ja ulatus 6,6 protsendini.
Millest tööjõukulud koosnevad?
Tööjõukulu on kogu kulu, mida tööandja teeb töötajale ning mis jaguneb otsesteks ja kaudseteks kuludeks.
Eestis tööjõukuludest moodustavad otsesed kulud 73,3 protsenti ja kaudsed kulud 26,7 protsenti.
Eesti otsesed kulud jagunevad:
- tasu tegelikult töötatud aja eest (otsene töötasu, lisatasud ja toetused) – 66% kogu kuludest;
- tasu mittetöötatud aja eest (tasud puhkuse, riigipühade ja muude vabade päevade eest) – 6,6 protsenti kogu kuludest;
-mitterahaline (loonus-) tasu (tasu tootena või teenusena, ametiautod, tööandja eluruumid jne) – 0,7 protsenti kogu kuludest.
Eesti kaudsed (mittepalgalised) kulud jagunevad:
- kohustuslikud, leppekohased ja vabatahtlikud sotsiaalkindlustusmaksed – 25,2 protsenti kogu kuludest;
- hüvitised ja sotsiaaltoetused – 0,6 protsenti kogu kuludest;
- tööalase koolituse kulud – 0,6 protsent kogu kuludest;
- tööjõu värbamise ja tööriietuse kulud – 0,4 protsenti kogu kuludest.
Euroopa Liidu liikmesriikides erineb kaudsete kulude osatähtsus märkimisväärselt. Kõige suurema osa kaudsetest kuludest moodustavad Euroopa Liidu liikmesriikides (välja arvatud Taani) riiklikud sotsiaalkindlustusmaksed, mis moodustavad ELis keskmiselt 17 protsenti kogu tööjõukuludest (Eestis vastavalt 25 protsenti).
Eurostati metoodika kohaselt kaudsed kulud = tööandjate sotsiaalkindlustusmaksed + tööalase koolituse kulud + tööjõu värbamise ja tööriietuse kulud + muud tööandja makstavad tasud – tööandjale makstavad toetused.
Ettevõtlussektoris maksid Eesti tööandjad 2014. aastal brutotöötasu 100 euro pealt täiendavalt 36 eurot kaudseid kulusid. Eestis olid kaudsed kulud Euroopa Liidu keskmisest (32 eurot) kõrgemad.
Kõige kõrgemaid kaudseid kulusid maksti 100 euro pealt Prantsusmaal (49 eurot) ja Rootsis (47 eurot) ning kõige madalamaid Maltas (9 eurot). Peamised kaudsete kulude komponendid EL-s on tööandja (kohustuslikud) sotsiaalkindlustusmaksed, kulutused töötaja pensioniskeemidele ja haigushüvitistele.Eestis on tööandja kulutused tööjõule Euroopa Liidu keskmisest oluliselt väiksemad, kuid nende kasv on viimastel aastatel olnud ELi keskmisest kiirem.
Tööjõukulude suurus ja komponentide osatähtsus on liikmesriigiti väga erinev, selgub statistikaameti blogist.
Eurostati andmetel oli 2014. aastal 10 ja enama töötajaga ettevõtetes (välja arvatud põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala) keskmine tööjõukulu Euroopa Liidus 24,6 eurot ja euroalal 29,2 eurot tunnis.
Tööjõukulud tunnis olid kõige kõrgemad Taanis (40,3 eurot) ning kõige madalamad Bulgaarias (3,8 eurot). Eestis oli vastav näitaja 9,8 eurot tunnis, mis on EL keskmisest 2,5 korda väiksem. Lähiriikide võrdluses olid Eesti tööandja kulutused tööjõule tunnis 1,5 korda suuremad kui Lätis ja Leedus, kuid kolm korda väiksemad kui Soomes.
Aastatel 2004–2008 kasvasid Eesti tööandjate kulutused töötajatele tunnis EL keskmisest kiiremini (näiteks 2007. aastal kasvasid tööjõukulud tunnis eelmise aastaga võrreldes ligi 20 protsenti), siis järgnes paariaastane langusperiood.
Alates 2011. aastast on tööjõukulud näidanud taas kiiret kasvu. 2014. aastal võrreldes eelmise aastaga oli Eesti tööjõukulude kasv tunnis euroala kiireim ja ulatus 6,6 protsendini.
Millest tööjõukulud koosnevad?
Tööjõukulu on kogu kulu, mida tööandja teeb töötajale ning mis jaguneb otsesteks ja kaudseteks kuludeks.
Eestis tööjõukuludest moodustavad otsesed kulud 73,3 protsenti ja kaudsed kulud 26,7 protsenti.
Eesti otsesed kulud jagunevad:
- tasu tegelikult töötatud aja eest (otsene töötasu, lisatasud ja toetused) – 66% kogu kuludest;
- tasu mittetöötatud aja eest (tasud puhkuse, riigipühade ja muude vabade päevade eest) – 6,6 protsenti kogu kuludest;
-mitterahaline (loonus-) tasu (tasu tootena või teenusena, ametiautod, tööandja eluruumid jne) – 0,7 protsenti kogu kuludest.
Eesti kaudsed (mittepalgalised) kulud jagunevad:
- kohustuslikud, leppekohased ja vabatahtlikud sotsiaalkindlustusmaksed – 25,2 protsenti kogu kuludest;
- hüvitised ja sotsiaaltoetused – 0,6 protsenti kogu kuludest;
- tööalase koolituse kulud – 0,6 protsent kogu kuludest;
- tööjõu värbamise ja tööriietuse kulud – 0,4 protsenti kogu kuludest.
Euroopa Liidu liikmesriikides erineb kaudsete kulude osatähtsus märkimisväärselt. Kõige suurema osa kaudsetest kuludest moodustavad Euroopa Liidu liikmesriikides (välja arvatud Taani) riiklikud sotsiaalkindlustusmaksed, mis moodustavad ELis keskmiselt 17 protsenti kogu tööjõukuludest (Eestis vastavalt 25 protsenti).
Eurostati metoodika kohaselt kaudsed kulud = tööandjate sotsiaalkindlustusmaksed + tööalase koolituse kulud + tööjõu värbamise ja tööriietuse kulud + muud tööandja makstavad tasud – tööandjale makstavad toetused.
Ettevõtlussektoris maksid Eesti tööandjad 2014. aastal brutotöötasu 100 euro pealt täiendavalt 36 eurot kaudseid kulusid. Eestis olid kaudsed kulud Euroopa Liidu keskmisest (32 eurot) kõrgemad.
Kõige kõrgemaid kaudseid kulusid maksti 100 euro pealt Prantsusmaal (49 eurot) ja Rootsis (47 eurot) ning kõige madalamaid Maltas (9 eurot). Peamised kaudsete kulude komponendid EL-s on tööandja (kohustuslikud) sotsiaalkindlustusmaksed, kulutused töötaja pensioniskeemidele ja haigushüvitistele.
Lehekülg 1005 / 1665
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee