Artiklid
- Üksikasjad
Kommertstekst
Kasulik.ee
Käesoleva aasta 1. juulist tuleb töötamise registrisse kanda kõik isikud, kes ettevõtte heaks töötavad ning kellel tekib maksukohustus. Lisaks tuleb registreerida need inimesed, kes töötavad ettevõttes tasu saamata ehk on n-ö vabatahtlikud.
Novembri alguses oli selliseid töötajaid 1688, enim neist jaekaubanduse valdkonnas. Tööandjaid, kes oli registreerinud mõne vabatahtliku, oli kokku 1227.
Tööinspektsiooni juhi Maret Maripuu sõnul pole vabatahtlik töö iseenesest kuidagi keelatud või välistatud, pigem vastupidi, vabatahtlikud abilised on heategevusprojektides suureks toeks ja abiks. „Kahjuks on vabatahtlik töö hakanud levima nendesse sektoritesse, kus valitseb väga kõrge ümbrikupalga risk. Minus tekitab küsimusi, miks mõnes toitlustusasutuses, mis on äriühing, serveerib toitu vabatahtlik,” selgitas Maripuu.
Ta tõi näiteks ühe suvise maksu- ja tolliameti poolt läbi viidud kontrolli, kus selgus, et 28 registreeritud n-ö päris töötaja kõrval askeldas ka 6 vabatahtlikku, kes enda sõnul loodavad tööle saada ja tõestavad ennast selle jaoks esimesed kuu aega vabatahtlikuna.
Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendiku sõnul saab vabatahtlik töötamine kasumi teenimisele suunatud ärisektoris ikkagi olla pigem erandlik ning ei ole mõeldav, et keegi teeks pikema perioodi vältel üksnes vabatahtlikku tööd selle eest tasu saamata.
- Üksikasjad
Kommertstekst
Kasulik.ee
Kui töötamise registri käivitamisega tänavu juulis ilmus välja terve hulk „vabatahtlikke”, kes justkui tasu saamata mõne ettevõtte heaks igapäevaselt tööd teevad, siis Maksu- ja Tolliameti sõnul on välja tulnud ka olukordi, kus näiteks lähikondseid pannakse kirja lihtsalt teadmatusest või kontrolli kartuses.
Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendiku sõnul esineb lisaks tahtlikult valesti tehtud töötamise registri kanntele ka juhtumeid, kus inimesi registreeritakse vabatahtlikena nö igaks juhuks. „Reaalselt tööd nad ei tee ja tasu ei saa. Näiteks on registreeritud vabatahtlikena pereliikmeid, praktikante, osanikke või FIE abikaasasid,“ rääkis Lemendik.
Sellistel juhtudel on maksuhaldur vaatluste käigus selgitanud, et sugulasi ja sõpru igaks juhuks registrisse kandma ei pea, vaid registrisse kantakse reaalne töösuhe; FIE abikaasat, kes osaleb samas ettevõtluses ja ei saa tasu, ei pea registrisse kandma. Samuti ei kanta registrisse praktikante, kes ei saa tasu.
„Selgituste tulemusel on vabatahtlikke hulk ka vähenenud ning andnud maksuhaldurile selgema pildi, kuhu tuleb suunata oma kontrollitegevus, et vältida ümbrikupalga maksmise riski ja hoida ära sellega töötajatele tekkiv otsene kahju,“ selgitas Lemendik.
- Üksikasjad
Kasulik.ee
Kui varem oli mõnes sektoris levinud olukord, kus suur osa töölesoovijaid tegi teatud ettevõtetes proovipäevi selle eest ametlikult tasu saamata, siis alates 2014. aasta suvest, mil rakendus töötamise registreerimise kohustus, on „proovipäevaliste“ arv järjekindlalt vähenenud.
Maksu- ja tolliamet, kes teostab töötamise registreerimise kohustuse üle aktiivselt järelevalvet, on täheldanud, et üha enam puututakse kontrollide käigus kokku vabatahtlikega, kes justkui vabast tahtest ja täiesti tasuta tööd teevad: näiteks mõnes restoraniköögis klientidele süüa keedavad. Seletuste kohaselt on tegu õppepäevaga, mille läbimise korral loodetakse saada püsivat töökohta. Töölepinguid neile aga vormistatud ei ole.
Töölepingu seaduse järgi on töötaja sobivuse hindamiseks ikkagi ainuke võimalus katseaeg, mis hakkab kehtima töötaja tööleasumise päevast. Erandina võib proovipäeva rakendada Eesti Töötukassas arvel olevale töötule, kelle tööleaitamiseks on see üks tööturumeede. Tuleb silmas pidada, et töötuna arvel olev isik võib proovipäeval olla vaid ühe päeva.
- Üksikasjad
vastused.ee
Lugeja küsib:
"Töötajal on töölepingus kirjas: töötajale makstakse igakuiselt isikliku auto ametisõitudeks kasutamise hüvitist 64 eurot.
Kui see kulu hüvitamine on fikseeritud töölepingus, kas siis tööandja on kohustatud igal juhul tasuma isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist, hoolimata sõidupäeviku pidamisest või kui töötaja sõidupäevikut ei esita, võib tööandja keelduda hüvitise maksmisest?"
Vastab Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee:
"Kokkuleppeid tuleb ikka täita. Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Kui töötaja töösõitude arvestust ei pea või päevikut ei esita, siis tuleb seda hüvitist käsitleda netopalgana."
Veel küsimusi ja vastuseid leiad SIIT.
http://www.vastused.ee/loe/oigus/maksud-ja-raamatupidamine/1.html
- Üksikasjad
Helve Toomla
jurist
Mis on käsundusleping?
Käsunduslepingu järgi osutab käsundisaaja käsundiandjale lepingus näidatud teenuseid. Käsundiandja maksab selle eest tasu, kui nii on kokku lepitud. Käsunduslepingust tulenevad poolte õigused ja kohustused on sätestatud võlaõigusseaduse 35. peatükis.
Ka tööleping on käsunduslepingu liik. Mõlemad lepingud on töötegemise protsessi kohta, kuid käsunduslepingule ei kehti töölepinguseadus ega sellega kehtestatud õigused ja tagatised. Seega ei ole käsundisaajal seadusest tulenevat õigust puhkusele, kindlale tööajale, töötasule vähemalt alammäära ulatuses, hüvitistele lepingu ülesütlemise korral jms. Pikemaajalises lepingus võib siiski mõnes hüves, näiteks puhkuses ja selle tasustamises, kokku leppida – see pole keelatud.
Töölepingu puhul teeb inimene tööd tööandja üksikasjaliku juhtimise ja kontrolli all, aga käsunduslepingu korral peab käsundisaaja järgima selle andja üldisi juhiseid. Käsundisaaja võib oma ülesandeid täites vabalt valida, kuidas tööd paremini teha.
Käsundusleping sõlmitakse näiteks juriidilise isiku (äriühingu, mittetulundusühingu vms) juhatuse liikmetega ühingu juhtimiseks, advokaadiga õigusabi osutamiseks, lektoriga loengu pidamiseks jne. 1
Saada oma tööalane küsimus:
Käsundusleping
Käsundusleping
Osapooled on käsundisaaja ja käsundiandja.
Käsundisaaja peab tegutsema kokkulepitud tulemuse saavutamiseks.
Tasu makstakse tähtajaks, tulemuse saavutamisel või kokkuleppe järgi.
Allikas: võlaõigusseadus
Lehekülg 1036 / 1665
