Artiklid
- Üksikasjad
Agne Narusk
Riik ei nulli enam kogu lapsevanema teenistust, mis ületab hüvitise määra piiri.
Aasta algus tõi hea uudise neile, kes kavatsevad vanemahüvitise saamise ajal lisa teenida. Kui eelmisel aastal arvestati üle 290 euro ulatunud teenistus vanemahüvitisest maha, siis nüüd jääb kodus lapse kõrvalt töötavale vanemale kätte tunduvalt rohkem raha.
Kehtima hakkas reegel, mille kohaselt vähendatakse iga kahe üle hüvitise määra teenitud euro kohta hüvitist ühe euro võrra. Hüvitise määr on sel aastal 320 eurot. 2013. aastal oli piir 290 eurot, selle summa ületanud töötasu võrra vähenes kohe ka vanemahüvitis.
Uus kord kaotas ka piiri, millest rohkem teenides võeti hüvitis üldse ära.
Nüüd säilitatakse alati vähemalt pool isikule määratud hüvitisest. Samuti ei vähendata seda alla hüvitise määra suuruse summa. Seega saab vanemahüvitise saaja igal juhul vähemalt 320 eurot, olgu näiteks ühekordse projekti juhtimise eest makstud tasu kui tahes suur.
Rahas võidab igal juhul
Oletame, et noorele emale või isale on vanemahüvitiseks määratud kuus 800 eurot (brutosumma). Tööandja pakub talle kuuks ajaks kodust tööd ja ta teenib 400 eurot. Kuna summa ületab selleks aastaks kehtestatud hüvitise määra 320 eurot, siis seaduskuuleka kodanikuna teavitab hüvitise saaja sellest sotsiaalkindlustusametit (kes saab tegelikult tema pealt makstud töisest sotsiaalmaksust teada ka maksu- ja tolliametilt). Ametnikud võtavad aluseks valemi, mille järgi lahutatakse hüvitisest hüvitise määra ületav tuluosa ja jagatakse kahega. Sel kuul on siis tubli lapsevanema vanemahüvitis 800 – 40 = 760 eurot. 400-eurose töötasu puhul kaotatakse seega 40 eurot.
Varasema valemi puhul näeks lugu aga välja nii: uus hüvitis = (määratud hüvitis + tulu – hüvitise määr) / 1,2 – (tulu – hüvitise määr) ehk eelnimetatud juhul
(800 + 400 – 320) / 1,2 – (400 – 320) = 880 / 1,2 – 80 = 653,33 eurot. Kaotus on 400-eurose töötasu korral 147 eurot.
Niisiis tasub töötegemine sel aastal end igal juhul ära.
Kõikidele hüvitise määra ületavatele tulu saajatele rakendatakse sama valemit, selgitas sotsiaalkindlustusameti pensionide ja toetuste osakonna juhtivspetsialist Silver Tigane. On ka erandeid, mil hüvitist ei vähendata, näiteks siis, kui õigel ajal saamata jäänud töötasu makstakse välja juba lapsehoolduspuhkusel olevale töötajale.
Naised ja mehed, hüvitis ja töö
••2013. aasta novembri seisuga oli Eestis 18 632 vanemahüvitise saajat, näitavad sotsiaalkindlustusameti andmed.
••Neist 1464 ehk 7,9% sai samal ajal ka sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu ehk tegi tööd. Tulu saajatest oli omakorda 74% neid, kelle teenistus jäi vanemahüvitise määra piiridesse ja 26% neid, kelle tulu selle määra ületas.
••Töötegijatest 1040 olid naised, 424 mehed.
••Vanemahüvitise tänavune määr on 320 eurot kuus. Niisugust vanemahüvitist makstakse vanemale, kellel eelmisel kalendriaastal polnud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu (nt mittetöötanud õppurid).
••Vanemahüvitise ülempiir on sel aastal 2378,25 eurot kuus, see on üle-eelmise aasta keskmise kuutulu kolmekordne suurus. Eelmisel aastal oli ülempiir 2243,19 eurot.
••Suurimat võimalikku vanemahüvitist maksti läinud aasta eelviimasel kuul 677 inimesele.
••Just suurima vanemahüvitise saajate seas on kõige suurem isade osakaal – 19,4%. Kõige vähem on isasid kuupalga alammääras ja hüvitise määras makstava vanemahüvitise saajate hulgas – vastavalt 0,7% ja 0,9%.
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Töötaja omab tähtajalist elamisluba. Kas tööandja peab sõlmima temaga tähtajalise töölepingu?
Vastab Tööinspektsiooni peajurist Kairit Ehala:
Töösuhte oluliseks tunnuseks on selle kestus ja püsivus, mistõttu eeldab töölepingu seadus (edaspidi TLS), et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Juhul, kui osapooled sõlmivad siiski tähtajalise lepingu, on see kehtiv vaid juhul, kui see on sõlmitud poolte kokkuleppel ja seaduses sätestatud nõudeid järgides.
Tähtajalise töölepingu sõlmimist õigustavad töö ajutisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, mis on niivõrd tähtsad, et mõjuva põhjuse puudumisel tööandja töötajat tööle ei võtaks (TLS § 9 lg 1). Mõjuvateks põhjusteks võivad olla ajutised tööülesanded, osalemine ajaliselt piiritletud projektis, töö hooajalisus, töömahu ajutine suurenemine, renditöö tegemine, töötaja asendamine jms.
Töölepingu seadus ei anna alust tähtajalise töölepingu sõlmimiseks selle tõttu, et inimesel on tähtajaline elamisluba. Seega saab sõlmida tähtajalise töölepingu välismaalasega ainult tähtajalise iseloomuga töö tegemiseks, eelkõige töömahu ajutisel suurenemisel, hooajatöö tegemiseks või teise töötaja asendamiseks, mitte aga töötaja isikuga seotud asjaoludel.
Tööandjal on Välismaalaste seadusest (edaspidi VMS) tulenev kohustus töölepingu kehtimise ajal kontrollida, kas töötajal on seaduslik alus Eestis töötamiseks. Välismaalaste Eestis töötamise õiguslikud alused on loetletud VMS § 104. Sama seaduse § 300 sätestab vastutuse tööandjale, kes võimaldab Eestis töötada välismaalasel, kes selleks seaduslikku alust ei oma. Kui töötajal vastavat luba ei ole, tuleb tööleping lõpetada.
Seega, juhul kui töötaja elamisluba kaotab kehtivuse töösuhte kestel, saab tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 alusel.
Kaja Tamm
Teabespetsialist
Lõuna inspektsioon
Tööinspektsioon
5623 0355
Avaldatud ka Maalehes http://maaleht.delfi.ee/news/tarbija/seadus/ka-tahtajalise-elamisloa-korral-tuleb-tootajaga-solmida-tahtajatu-tooleping.d?id=67598710
- Üksikasjad
Valitsus algatas tänasel istungil seaduseelnõu, mille kohaselt luuakse töötamise register, kus registreeritakse kõikide tööd tegevate inimeste töötamine.
Uue süsteemiga tuleb töötamise andmed edastada enne töö alustamist – praegu on selleks aega 7 kalendripäeva, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Kui praegu peab tööandja esitama andmed töötaja kohta haigekassale ja töötukassale, siis nüüd piisab andmete esitamisest maksu- ja tolliametile.
Eesti Päevaleht on varem kirjutanud, et uus teabesüsteem käivitatakse alates käesoleva aasta 1. juulist. Kui varem pidi ettevõtja töötaja palkamisel teavitama mitut eri ametit, siis alates eelolevast suvest saadavad ettevõtjad info töötajate kohta ainult ühte kohta – maksuametile.
Rahvastikuregistriga seotava andmebaasiga koondatakse ühte inimese andmed väga paljude riigiasutuste jaoks. Andmeid saavad sealt maksu- ja tolliamet, politsei- ja piirivalveamet, haigekassa, töötukassa, tööinspektsioon, sotsiaalkindlustusamet.
- Üksikasjad
Toimetaja: Aive Mõttus
Maaleht
Lugeja küsib: Töötaja omab tähtajalist elamisluba. Kas tööandja peab sõlmima temaga tähtajalise töölepingu?
Vastab Tööinspektsiooni peajurist Kairit Ehala:
Töösuhte oluliseks tunnuseks on selle kestus ja püsivus, mistõttu eeldab töölepingu seadus (edaspidi TLS), et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Juhul, kui osapooled sõlmivad siiski tähtajalise lepingu, on see kehtiv vaid juhul, kui see on sõlmitud poolte kokkuleppel ja seaduses sätestatud nõudeid järgides.
Tähtajalise töölepingu sõlmimist õigustavad töö ajutisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, mis on niivõrd tähtsad, et mõjuva põhjuse puudumisel tööandja töötajat tööle ei võtaks (TLS § 9 lg 1). Mõjuvateks põhjusteks võivad olla ajutised tööülesanded, osalemine ajaliselt piiritletud projektis, töö hooajalisus, töömahu ajutine suurenemine, renditöö tegemine, töötaja asendamine jms.
Töölepingu seadus ei anna alust tähtajalise töölepingu sõlmimiseks selle tõttu, et inimesel on tähtajaline elamisluba. Seega saab sõlmida tähtajalise töölepingu välismaalasega ainult tähtajalise iseloomuga töö tegemiseks, eelkõige töömahu ajutisel suurenemisel, hooajatöö tegemiseks või teise töötaja asendamiseks, mitte aga töötaja isikuga seotud asjaoludel.
Tööandjal on Välismaalaste seadusest (edaspidi VMS) tulenev kohustus töölepingu kehtimise ajal kontrollida, kas töötajal on seaduslik alus Eestis töötamiseks. Välismaalaste Eestis töötamise õiguslikud alused on loetletud VMS § 104. Sama seaduse § 300 sätestab vastutuse tööandjale, kes võimaldab Eestis töötada välismaalasel, kes selleks seaduslikku alust ei oma. Kui töötajal vastavat luba ei ole, tuleb tööleping lõpetada.
Seega, juhul kui töötaja elamisluba kaotab kehtivuse töösuhte kestel, saab tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 alusel.
- Üksikasjad
Toimetaja: Aive Mõttus
Lugeja küsib:
Töötan täiskohaga turvafirmas, graafiku alusel. 2014. a jaanuari töögraafiku kättesaamisel oli mul töötundideks pandud 160, kuigi jaanuaris on normtunde 176. Tööandja ei selgitanud, miks on mul töötunde vähem kui normtunde. Millised on minu õigused sellises olukorras?
Vastab Tööinspektsiooni peajurist Kairit Ehala:
Täistööajaga töötajale tuleb tagada kalendaarsete tööpäevade arvestuse järgi igas kalendrikuus vastava arvu töötundide ulatuses tööd.
Summeeritud tööaja arvestuse korral võib tööaeg jaotuda ebaühtlaselt kogu arvestusperioodi jooksul ja võimalikud puudu (või üle) jäänud tunnid selguvad alles arvestusperioodi lõpus. Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötajale arvutatakse ja makstakse töötasu tööaja põhiselt (tunnitasuna), siis summeeritud tööaja arvestuse korral makstakse töötajale töötasu vastavalt töötatud tundidele. Kui arvestusperioodi lõpuks on ületunde, hüvitatakse need 0,5-kordselt (kuna ühekordselt on need juba hüvitatud) või tasulise vaba ajaga. Kui ilmneb, et töötajal on tekkinud alatunde, siis hüvitatakse need vastavalt töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §-le 35. TLS § 35 kohaselt tuleb töötajale keskmist töötasu maksta alati, kui töötamine on takistatud tööandjast tuleneval põhjusel ning töötaja on sel ajal töötamiseks võimeline ja töö tegemiseks valmis ning ei põhjustanud ise oma käitumisega tööseisakut/alatundide tekkimist.
Seega, kui tööandja on töötaja tööaega planeerinud selliselt, et töötajal on nt sel kuul kalendaarsest tööajanormist (nn normtunnid) vähem tunde (summeeritud tööaja puhul võib töötaja tööaeg arvestusperioodis kõikuda), siis tuleb töötajale töötatud tundide eest maksta kokkulepitud töötasu ja kui arvestusperioodi lõpus selgub, et tekkisid alatunnid, siis peab tööandja need hüvitama makstes töötajale keskmist töötasu.
Lehekülg 1115 / 1665
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee