Artiklid
- Üksikasjad
Küsimus: Töö on siiani toimunud summeeritud tööajaga tööajakava alusel kaheksatunnistes vahetustes. Tööandja teatas enne järgmist kalendrikuu algust töötajatele ette graafiku muudatusest ja seni tööaja sisse arvatud lõunaaega enam selle hulka ei loeta. Tööaega on vahetuses nüüd 7 ja pool tundi ning lisaks tekivad kord-paar kuus laupäevased tööpäevad, et töötunnid kokku tuleks. Kas seadus võimaldab sellist graafikumuudatust töötajatega kokkuleppimata?
Vastab tööinspektor-jurist Kaia Taal: Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § TLS § 6 lg 6 alusel on tööaja summeerimine kokkulepitud tööaja jagunemine töösuhte iseloomust või töökorralduse eripärast tulenevalt arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. See tähendab, et summeeritud tööaja arvestus on rakendatav vaid juhtudel, kui täistööajaga töötaja töötab üle 8-tunniste töövahetustega või vaheldumisi üle ja alla 8 tunni päevas (näiteks 7,5- ja/või 12-tunnistes vahetustes) tööajakava alusel. Arvestusperioodis, mis võib olla kuni nelja kuu pikkune (seaduses toodud eranditega), on töötunde kokku vastavalt kalendaarsete tööpäevade arvule ja töötundide summale.
Tööandjal tuleb hinnata, kuivõrd on õigustatud tööpäevasisese vaheaja arvamine tööaja sisse või sellest välja nagu seadus eeldab. Kui töökorralduses teisi muudatusi pole, tuleb selline tööajakorralduse muudatus muuga põhjendada. Kuna tööaja summeerimist saab rakendada vaid poolte kokkuleppel, on tööandjal esmalt vajalik jõuda töötajatega selles osas kokkuleppele. TLS § 47 lg 4 nimetab tööandja õiguse tööaja korraldust ühepoolselt muuta vaid siis, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud. Samuti ei saa unustada TLS §-i 12 sisu - töölepingus kokkulepitut saab muuta ainult poolte kokkuleppel.
Lisaks on töötajate usaldusisiku seaduse (edaspidi TUIS) § 17 lg 1 kohaselt tööandja, kelle juures töötab vähemalt 30 töötajat, kohustatud informeerima ja konsulteerima töötajatega muuhulgas kavandatavatest otsustest, millega tõenäoliselt kaasnevad olulised muudatused töökorralduses. Tööajakorralduse muudatus on kahtlemata muudatus töökorralduses ja seetõttu tuleb suurema kollektiivi korral järgida TUIS 5. peatükis sätestatut. Töötajate arvu määramisel võtab tööandja siinjuures arvesse kuue kuu keskmise töötajate arvu informeerimise ja konsulteerimise kohustuse tekkimise päevast arvates (TUIS § 18 lg 2). Usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele tuleb anda kavatsetava kohta kogu teave kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning 15 tööpäeva aega esitada tööandjale kirjalik arvamus või teha ettepanek tööandjalt saadud teabe kohta või teatada soovist alustada konsulteerimist. Tööandja algatab konsulteerimise seitsme tööpäeva jooksul konsulteerimise sooviavalduse kättesaamisest arvates.
Seega pole seadusega kooskõlas tööajakorralduse muutmine seniselt summeerimata tööaja arvestuselt summeerimisele kokkuleppeta ja üle 30 töötajaga ettevõttes eelneva informeerimise, konsulteerimise ja arvamuste ning ettepanekute ja äraootamiseta. TUIS § 24 alusel karistatakse informeerimise või konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise eest väärteomenetluse korras Tööinspektsiooni poolt tööandjat rahatrahviga kuni 200 trahviühikut (800 eurot) ja juriidilist isikut rahatrahviga kuni 3200 eurot.
Töölepingu andmed tuleb esitada heauskselt, selgelt ja arusaadavalt (TLS § 5 lg 2). Kui seni on 8-tunniste vahetuste rakendamist ekslikult tööaja summeerimiseks loetud, siis on senine tööaja summeerimise kokkulepe töötajatega tühine. Sellest tuleb tööandjal töötajaid teavitada ja saavutada kokkulepe uuesti. TLS § 6 lg 6 alusel peab tööandja tööaja summeerimisel töötajatele teavitama kirjalikult ka tööajakava teatavaks tegemise tingimused - summeerimise arvestusperioodi pikkuse ning ajakava teatavaks tegemise viisi ja aja.
- Üksikasjad
Sotsiaalministeeriumis on ettevalmistamisel töövõime toetamise süsteemi reform. Praeguse töövõime kaotuse protsentide määramise asemel hakatakse hindama inimese töövõimet. Alates 1. juulist 2015 hakkab Töötukassa hindama nende inimeste töövõimet, kellel ei ole varem püsivat töövõimetust määratud (nn esmakordsed juhtumid). Alates 1. jaanuarist 2016 võtab Töötukassa üle korduvtaotlejad, kelle püsiva töövõimetuse tähtajad Sotsiaalkindlustusametis lõpevad.
Mitme-etapilise reformi eesmärk on suurendada tervisekahjustusega inimeste tööhõivet, aidata neid sobiva töö leidmisel ja hoidmisel ning toetada seejuures tööandjaid vajaliku töökeskkonna loomisel. Muudatused puudutavad eelkõige pikaajalise tervisekahjustusega inimesi vanuses 16 eluaastat kuni vanaduspensioniiga.
Reformi põhimõtetest ja ajakavast: http://www.sm.ee/aktuaalne/
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Kas lapse isal on õigus maksta vähem elatisraha lapsele, kuna väidab, et on haige ja haiguslehel või kui on puhkusel?
Elatusraha ei ole kohtulikult määratud ja siiani maksab nö vabatahtlikult 140 eurot kuus kuigi tähelepanu olen pööranud sellele, et miinimum on 160 eurot.
Vastab: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Asjaolu, et lapse isa on haige või puhkusel, ei anna alust igakuiselt makstava elatisraha vähendamiseks.
Elatis ühele lapsele ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivat alampalka – hetkel on alampalk 320 eurot, seega ei tohiks igakuiselt makstav elatis olla väiksem kui 160 eurot.
Kui lapse isa ei ole vabatahtlikult nõus elatist eelpool märgitud suuruses maksma, võib elatise väljamõistmise nõudega pöörduda kohtu poole.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
- Üksikasjad
Tööinspektsiooni teavituse peaspetsialist-nõunik Niina Siitam tuletab meelde, et kui juhtud töötama 22. juunil, siis peab tööpäev lõppema kolm tundi tavapärasest varem.
23. juuni ehk võidupüha on üks nendest päevadest, millele eelnev tööpäev on töölepingu seaduse paragrahvi 53 alusel tavapärasest lühem. Kui töötaja töötab 22. juunil, võib ta arvestada, et tema tööpäev lõppeb 3 tundi tavalisest varem.
Tööpäeva lühendamisele on õigus kõikidel töötajatel, sõltumata sellest, mis tööd ta teeb, kuidas tema tööaega arvestatakse või kui pikk on tema tööpäev.
Pühade-eelsed tööpäevad võivad olla tavalisest pingelisemad ja tööpäeva lühendamine ei ole tööandja arvates võimalik. Siin tuleb teada, et tööandjal ei ole õigus ühepoolselt otsustada jätta tööpäev lühendamata. Kui see vajadus siiski on ja töötada tuleks ka sel päeval tavapärase tööajaga, on tööandjal õigus rakendada töötaja tööle ületundidega üksnes viimasega kokkuleppel. Kokku peaks leppima ka selles, kuidas ületunnitöö hüvitatakse, kas vaba aja võimaldamise või rahalise hüvitusega.
Teadma peab ka seda, et pühade-eelsel päeval töötatud ületunde ei tohi tasaarvestada töötundidega muul ajal, näiteks lugeda 22. juuni tavapäraseks tööpäevaks ja lühendada 3 tunni võrra tööpäeva muul ajal.
Toimetaja:
Liis Velsker
- Üksikasjad
Kristiina Viiron
Avaliku teenistuse veebilehele www.avalikteenistus.ee lisandus uus lehekülg avaliku teenistuse tööpakkumistega.
Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõuniku Anu Peljo sõnul on leheküljelt võimalik leida infot kõigist käimasolevatest töökonkurssidest Eesti avalikus teenistuses. Tööpakkumisi leiab nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste ametiasutustesse.
Riigiametnike töökonkursside koondamine ühele leheküljele on seotud uue avaliku teenistuse seadusega, mis ütleb, et avalikus teenistuses tuleb kõik vabad või vabanevad töökohad täita avaliku konkursiga.
„Oleme kogu info ühele leheküljele koondanud, et ametikohtade täitmine muutuks läbipaistvamaks ja kandideerimine lihtsamaks,” märgib Peljo.
Tööpakkumisi saab sorteerida vastavalt enda soovile – ametikoha, asukoha vms järgi. Samuti saab tellida endale infokirja soovitud valdkonna tööpakkumistega.
Lisaks leiab kodulehelt infot ka avalikus teenistuses töötamise kohta üldiselt.
Lehekülg 1144 / 1665
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee