Artiklid
- Üksikasjad
Kaisa Lutter
Täna jõustuvad uus avaliku teenistuse seadus ja korruptsioonivastane seadus, mille peamisteks märksõnadeks on avaliku teenistuse paindlikkus ja läbipaistvus. Samuti muutub avalik teenistus sarnasemaks erasektoriga. Korruptsioonivastane seadus täpsustab aga huvide deklareerimist ning piiritleb selgemalt ametiseisundi korruptiivse kasutamise.
Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on suurimaks muudatuseks tuhandete inimeste üleviimine ametniku staatusest töölepingu alusel töötajateks. „Kuna avaliku võimu teostamine on seotud ka hulga piirangutega, siis neile, kes avalikku võimu ei teosta, pole põhjendatud ka samasugused kohustused ja piirangud, mis olid ette nähtud just ametnikele,“ põhjendas Pevkur üht suuremat muudatust.
Teine suurem muudatus teeb avaliku teenistuse palgad erasektoriga sarnaselt arusaadavaks, olles edaspidi esitatud konkreetse numbrina. „Kui seni võis ametniku palk koosneda tervest hulgast komponentidest, näiteks lisatasud akadeemilise kraadi, teenistusstaaži või võõrkeelteoskuse eest, siis tänasest alates on selleks üks number, mida on lihtne võrrelda erasektoriga,“ sõnas justiitsminister lisades, et ainukese lisana on juhil võimalik kasutada muutuvpalga maksmist, kuid seda saab ametnikule määrata maksimaalselt 20% ulatuses ning ka mitte valimatult kogu personalile.
Kolmas muudatus, mis viib avaliku teenistuse erasektorile lähemale on puhkuse pikkus. Kui seni sai ametnik puhkust 35 päeva, millele lisandusid täiendavad staažist sõltuvad lisapuhkusepäevad ning puhkuse pikkuseks võis olla maksimaalselt kuni 45 päeva, siis edaspidi piirdubki ametnike puhkus 35 päevaga. Lisaks ei ole seaduses enam ette nähtud võimalust suurendada pensioni teenistusaastate alusel. Samuti sätestab täna jõustunud seadus ametikohtade täitmiseks üldreeglina konkursside korraldamise kohustuse.
Tänasest jõustus ka korruptsioonivastane seadus, mis muuhulgas piiritleb selgemalt ametiseisundi korruptiivse kasutamise ja ametnike huvide deklareerimise. Erinevalt seni kehtinud seadusest täpsustatakse samuti ametiisiku kõrvaltegevusi ja lähtutakse ametiisiku vabaduse põhimõttest, mis tähendab, et üldiselt on ametiisikul lubatud tegutseda ettevõtjana või töötada teise tööandja juures. Selline kõrvaltegevus on keelatud vaid juhul, kui esinevad alused selle keelamiseks.
Nii avaliku teenistuse seadus kui korruptsioonivastane seadus läbisid enne vastuvõtmist pika ja põhjaliku kaasamise, mille käigus tehti eelnõule umbes 900 parandusettepanekut. Suure osa ettepanekute, täpsemalt üle 700, osas tehti kas muudatused eelnõus (ehk arvestati ettepanekut täielikult või osaliselt), esitati täiendavad selgitused või täpsustati seletuskirja.
- Üksikasjad
Lugeja küsis: Töötaja esitas ämmaemanda poolt väljastatud tõendi, kus on märgitud, et töötaja tervisele on seoses rasedusega vastunäidustatud töötamine sundasendis ja pingeline töö mürarikkas keskkonnas.
Tööruumis on mõningast müra; töö toimub sundasendis – istudes ja seda võib lugeda ka pingeliseks. Mida teha olukorras kui tööandjal ei ole ikkagi anda kergemat tööd?
Vastas Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:
Töölepingu seaduse § 18 kohaselt on rasedal ja töötajal, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, õigus nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, kui töötaja terviseseisund ei võimalda töölepingus ettenähtud tööülesandeid täita senistel kokku lepitud tingimustel. Terviseseisundi tõttu esinevad töötamise piirangud peavad olema kajastatud arsti või ämmaemanda tõendil, mille töötaja on tööandjale esitanud ja neist lähtuvalt tuleb tööandjal ka otsustada kuidas edasi tegutseda võimalik on.
Tööandjal tuleb võimaluse korral kas töö ümber korraldada või viia töötaja ajutiselt üle teisele, tema oskustele ja terviseseisundile vastavale tööle. Terviseseisundile vastava töö ja töötaja töölepingu järgse töö võimalik töötasu erinevus hüvitatakse töötajale ravikindlustuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
Kui tööandjal ei ole võimalik pakkuda töötajale sobivat tööd, võib töötaja keelduda tööülesannete täitmisest ning tal tekib õigus ravikindlustuse seaduses sätestatud hüvitisele. Lisainfot saab Haigekassa koduleheküljelt www.haigekassa.ee.
Juuli Laanemets
- Üksikasjad
Autor Heili Haabu | Avaldatud: 27. märts 2013
Summeeritud tööajaga töötajatele tööajakavade koostamisel tuleb tööandjatel eriti hoolikalt panna tähele ja arvestada seaduse nõudeid puhkeajale ning -pausidele, samuti ületunnitöö piiranguid. Tavaliselt on tööandjad töö- ja puhkeaja regulatsioonidest hästi informeeritud ja tööajakavade koostamisel neid ka järgivad. Probleeme tekitab aga tööajakavade jooksev muutmine.
On üsna tavaline, et aeg-ajalt tekib vajadus teha muudatusi töötajatele teatavaks tehtud tööajakavades kas siis tulenevalt tootmisprotsessi hädavajadusest, teise töötaja asendamisest või muul põhjusel, mida ajakava koostades ei saanud ette näha. Praktilisest vajadusest lähtudes tehtud kiire tööajakava muudatus võib aga tähendada, et kolleegi asendama või hädaolukorda lahendama nõustunud töötajal ei jää tööpäevade vahele minimaalset seadusega nõutavat 11-tunnist puhkeaega või jääb ta iganädalane puhkeaeg täiendava töövahetuse tõttu vastaval 7‑päevasel perioodil seadusega nõutavast 36-tunnisest miinimumist lühemaks.
Eelkirjeldatud läbimõtlematud tööajakava muudatused võivad kaasa tuua väärteomenetluse algatamise tööandja suhtes. Rahatrahv töö tegemise aja piirangu rikkumise eest on tööandja kui juriidilise isiku karistamisel kuni 1300 eurot ja rikkumise eest vastutava füüsilise isiku karistamisel kuni 400 eurot iga rikkumise eest. Kuivõrd Tööinspektsiooni nõuab oma kontrolli käigus tavaliselt tööandjatelt tööaja arvestuse dokumentide esitamist, on tööaja piirangutest mittekinnipidamisel väärteomenetluse algatamine vägagi reaalne.
Tööandja vastutust ei välista asjaolu, et töötaja oli graafiku muutmisega nõus, leppides seadusega ettenähtust lühemates puhkeaegades, või soovis ise suurema töötasu saamiseks täiendavaid ületunde teha, ületades seadusega lubatud ületunnitöö mahtu. Isegi olukorras, kus kaks töötajat lepivad omavahel kokku üksteise asendamises, ei ole välistatud tööandja vastutus, kui ta sellist asendust vaatamata töö- ja puhkeaja regulatsiooni rikkumisele lubab.
Eeltoodud artikkel ilmus ka Äripäeva rubriigis “Käsiraamatu autor annab nõu”, 25. märtsil 2013. a.
Heili Haabu on Äripäeva “Ettevõtja Käsiraamatu” kaasautor
- Üksikasjad
Töölepingu seaduse § 5 lg 1 p 3 kohaselt peab töölepingu kirjalik dokument sisaldama tööülesannete kirjeldust. Kokkulepitud tööülesannete täitmine on töötaja esmane kohustus.
Lisaks eeltoodule TLS § 15 lg 2 p 3 kohaselt on töötaja kohustatud õigel ajal ja täpselt täitma ka tööandja seaduslikke korraldusi, kirjutas tööinspektsiooni Ida inspektsiooni jurist Ülle Kool.
"Kui töötaja keeldub täitmast oma tööülesandeid või tööandja seaduslikke korraldusi, siis on see mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks," kirjutas Kool.
Kooli sõnul tuleb teha hoiatus, et anda töötajale võimalus oma käitumist muuta.
"Reeglina peaks tööandja töötajat eelkõige hoiatama ja võimalusel hoiduma töösuhte ülesütlemisest. Vaid juhul, kui hoiatus ei anna soovitud tagajärgi ja töötaja rikub uuesti töökohustusi, saab öelda, et töösuhte jätkumine ei ole võimalik ning töölepingu üles öelda," sõnas jurist.
Samas ei ole Kooli sõnul eelnevat hoiatamist vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise raskuse tõttu või muul põhjusel hea usu põhimõtte järgi seda tööandjalt oodata ning tööandja lõpetab sellisel juhul koheselt töösuhte.
Delfi Majandus
- Üksikasjad
Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialisti Hannes Udde sõnul ei pruugi inimesed eraldi tuludeklaratsiooni tehes kumbki tulumaksu tagasi saada, aga ühisdeklaratsiooniga võidakse tagasi saada kogu makstud tulumaks.
Nimelt liidetakse ühisdeklaratsiooni korral tulud ja ka kulud, seega saab soodustusi kasutada topelt. «Kui ühel abikaasal ei ole tulumaksu kinni peetud ja tal on tulud alla maksuvaba miinimumi ning teisel on tulud üle maksuvaba määra ja tulumaks kinni peetud, siis tekib võimalus tulumaksu tagasi saada,» rääkis Udde.
Kui igal inimesel on õigus üldisele maksuvabale tulule 144 eurot kuus, siis pensionäridel on õigus saada tulumaksuvaba tulu 336 eurot kuus.
Kui pensioni summa on kuni 2304 eurot aastas ehk 192 eurot kalendrikuus, siis:
* töötava pensionäri pensionit tulumaksuga ei maksustata. Maksuvaba tulu avaldus tuleks esitada tööandjale. Juhul kui avaldust ei ole esitatud tööandjale, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.
* mittetöötava pensionäri pensionit tulumaksuga ei maksustata. Kui muid tulusid ei ole saadud, siis tuludeklaratsiooni esitama ei pea..
Kui pensioni summa on rohkem kui 2304 eurot aastas ehk 192 eurot kalendrikuus ja kuni 4032 eurot aastas ehk 336 eurot kalendrikuus, siis:
* töötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse kas tööandjale või elukohajärgsele pensioniametile. Tuludeklaratsioon on soovitatav esitada, kui palk on alla 144 eurot kalendrikuus ja maksuvaba tulu avaldus on esitatud tööandjale või avaldust ei ole üldse esitatud.
* mittetöötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse elukohajärgsele pensioniametile. Juhul kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon maksu- ja tolliametile.
Kui pensioni summa on üle 4032 euro aastas ehk 336 eurot kalendrikuus, siis:
* töötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse kas tööandjale või elukohajärgsele pensioniametile. Juhul kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon maksu- ja tolliametile.
* mittetöötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse elukohajärgsele pensioniametile. Juhul kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon maksu- ja tolliametile.
Kadri Inselberg
Lehekülg 1169 / 1665
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee