Üksikasjad

Avaldatud: 21 märts 2012

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Written by Karl-Eric Schneider, Itella Informationi tegevjuht

Töötajad käivad haigena tööl, sest muidu kaotavad nad kolme esimese haiguspäeva töötasu. Täna maksab need päevad varjatult kinni tööandja, sest soovib tervet töötajat, ja töötaja vastustus on tööandjale delegeeritud. See tõstab tööandja maksukoormust.

Seadusemuudatuse algne mõte oli jagada vastutus kolme osapoole – töötaja, tööandja ja haigekassa vahel. Töötaja vastutuse muutumine tööandja vastutuseks sunnib alternatiividele mõtlema. Nende kolme esimese haiguspäeva tasustamise võiks ära jagada tööandja ja haigekassa vahel, kirjutab Äripäevas Itella Informationi tegevjuht Karl-Eric Schneider.

TV3 uudistes räägiti mõni aeg tagasi sellest, et inimesed pelgavad haiged olla, sest kaotavad selle tõttu töötasus. Pooltõbisena tõtatakse apteeki ja soetatakse gripiravimid, et järgmisel päeval tervelt taas tööl olla.

Alates juulist 2009 on seadus selline, et kolme esimese haiguspäeva eest ei maksa haigushüvitist keegi, kolme järgmise eest maksab tööandja ja ülejäänute eest haigekassa.

Uudist kommenteeris sotsiaalminister Hanno Pevkur, kes pidas haigushüvitiste maksmise jagatud vastutuse korda rahalises mõttes parimaks võimaluseks. Samas võimaldab sotsiaalministeerium oma töötajail jätkuvalt kasutada kolme tasustatud tervisepäeva.

Ministri kinnitusel kasutavad seda võimalust ka paljud eraettevõtted ja asutused, ta pidas motiveerijaks inimeste töölhoidmisel. Ilmselt ei saa seaduse mõtte tõlgendamisel kasutada põhjendust, et teised teevad ka nii. Minister tõdes ka, et ministeeriumis on palgad väikesed.

Tasustatud tervisepäevad kaotati seaduslikult ära aastaid tagasi, kuid otse loomulikult on iga organisatsiooni juhil võimalik neid lubada.150 töötajaga ettevõtte juhina ei saa mina sotsiaalministriga tasustatud tervisepäevade asjus nõustuda, sest seadusandja peaks olema eeskujuks.

Seaduse mõte oli jagada vastutus kolmele osapoole, töötaja, tööandja ja haigekassa vahel, aga ministeerium seda ei tee. Tasustatud tervisepäevad riigieelarvest elavas ministeeriumis on justkui varjatud maksukoormuse tõus ettevõtjatele, kes peavad need riigieelarve kaudu kinni maksma.

Idee, et töötaja võtab vastutuse, on hea, ent kui see muutub tööandja vastutuseks, siis peaks alternatiividele mõtlema. Ilmselt peaks ministeerium haarama initsiatiivi ja kokku kutsuma töörühma, mis töötaks välja funktsioneeriva süsteemi. Täna maksab esimesed kolm päeva varjatult kinni tööandja, sest soovib tervet töötajat, ja töötaja vastustus on tööandjale delegeeritud.

Üks lahendus võikski olla, et need kolm päeva jagavad omavahel tööandja ja haigekassa. Meil Itella Informationis on teistsugune süsteem. Anname aastas seitse päeva preemiapuhkust neile, kes aitavad tööd paremini korraldada ja ei puhka näiteks rohkem kui 21 päeva korraga. Eelmises töökohas maksime muide 750 krooni preemiat neile, kes aasta jooksul tervisepäevi ei kasutanud.

Viimaks: ma olen täielikult selle vastu, et inimesed haigena tööle tulevad. Ravigu ennast terveks, see on ettevõtte toimimise huvides parim.

Allikas: Äripäev

Üksikasjad

Avaldatud: 20 märts 2012

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Raamatupidaja.ee

Sageli ei ole dekreetpuhkusele siirduval naisel infot, kui suur dekreetraha tema pangakontole laekub ning missugune saab olema vanemahüvitis.

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade teabekeskus soovitab enne lapsepuhkusele jäämist koduse elu rahaline pool läbi mõelda. “Näiteks ei tea paljud naised, et dekreediraha ja vanemahüvitist arvutatakse mõneti erinevatel alustel. Ehkki mõlemal juhul on aluseks eelmise kalendriaasta sissetulek, pole dekreedirahal erinevalt vanemahüvitisest maksimumpiiri ning dekreediraha puhul ei arvata maha haiguslehel oldud päevi, vanemahüvitise puhul aga küll,“ rääkis teabekeskuse juht Anne Sägi. „Selliseid nüansse teadmata võib mõnigi naine jätta kasutamata lihtsad viisid oma sissetuleku suurendamiseks.“

Maksimumpiiri puudumine dekreetrahal tähendab, et kui olete näiteks saanud 2011. aastal kopsaka preemia, laps on sündimas aga 2013. aasta algul, tasuks dekreeti jääda 2012. aasta sees, kasvõi 31. detsembril – siis arvutatakse dekreediraha veel 2011. aasta sissetulekutelt. Oluline nüanss on ka see, et õigus vanemahüvitisele ei teki mitte lapse sünni järel (välja arvatud need naised, kes mingil põhjusel dekreediraha ei saa), vaid 140 päeva möödumisel dekreedi algusest. Nii võib laps sündida aastal 2012, aga õigus vanemahüvitisele tekib alles aastal 2013. See on taas tähtis teadmine nende jaoks, kelle erinevate aastate sissetulekud on oluliselt erinevad.

Teada tasub ka seda, et kõige varasem aeg dekreeti jääda on 70 päeva ja hiliseim 30 päeva enne sünnituse arvatavat aega. Kui dekreedirahade suuruse osas vahet pole, millal koduseks jääte, tasub seda teha võimalikult hilja ehk alles 30 päeva enne sünnituse tähtaega. See on kasulik, kuna nii saate pärast kuu aega kauem vanemahüvitist. Nimelt mida hiljem algavad dekreedipäevad, seda hiljem hakatakse maksma vanemahüvitist ja seda jagub kauemaks.

Anne Sägi soovitab aga kodusel emal mõelda ka säästmise peale, olgu selle põhjuseks kasvõi soov beebiga pikemalt kodus olla. „Kodusena on erinevaid raha kokkuhoiuvõimalusi – näiteks väljas söömise ja erineva meelelahutuse peale kulub lapse beebieas enamasti vähem kui varem. Samuti vähenevad paljudes peredes kulud transpordile, olgu selleks siis bensiin või ühistranspordi piletid. Säästmisvõimalusi leiab kindlasti veelgi. Sageli panevad noored emad lapsega kodus olles oma oskused väikest viisi raha teenima ja paljud beebile ostetud asjad müüakse järelturul maha,“ rääkis Sägi. „Juba raseduse ajal tasuks paika panna, kui suur osa vanemahüvitisest on võimalik säästa.

Lisaks vanemahüvitisele hakkab noor pere saama alates lapse sünnist ka 19-eurost lapsetoetust. See on küll väike summa, ent ka sellest piisab igakuise säästmisega alustamiseks. Lapsetoetuse raha võib kõrvale panna lapse tuleviku tarbeks – näiteks hariduskulude tasumiseks.“

Juuli Laanemets

Üksikasjad

Avaldatud: 21 märts 2012

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Tuletame meelde, et lisaks Eestis saadud tulule tuleb deklareerida ka välismaal saadud mistahes liiki maksustatav tulu: töötasu, ettevõtlustulu, rendi- või üüritulu, litsentsitasu, kunstnikule või sportlasele makstud tasu, intressitulu, pension, erisoodustused, kultuuri-, spordi- ja teadusalased preemiad, toetused, abirahad, hasartmänguvõidud, kasu vara võõrandamisest, kindlustushüvitised, osanikutulu ja muud Eestis tulumaksuga maksustatavad välisriigi tulud.

Eestil on kohustus vältida topeltmaksustamist välisriigis saadud tulult. Selleks on kaks võimalust – kas vähendatakse Eestis tasumisele kuuluvat tulumaksu välisriigis tasutud tulumaksu võrra või vabastatakse välisriigis maksustatav tulu Eesti tulumaksust üldse.

Deklareeritud andmed peavad olema ka dokumentaalselt tõendatavad, mistõttu on tulu saajal alati vaja küsida välismaalt saadud tulu kohta dokumenti kas tulu väljamaksjalt või teise riigi maksuhaldurilt.

„Kuna maksuhaldurid vahetavad kogu aeg infot, siis jõuavad andmed välistulude kohta varem või hiljem ka Eestisse", ütles Maksu- ja Tolliameti teeninduskorralduse osakonna juhtivspetsialist Hannes Udde. „Nii näiteks saadi 2010. aasta tulude kohta infot enam kui 5000 isiku kohta, kes jätsid välistulud oma tuludeklaratsioonides deklareerimata,“ lisas Udde.

Tulude deklareerimist puudutavat infot ja abi saab MTA kodulehelt www.emta.ee/tuludeklareerimine, ameti teeninduskohtadest ja helistades infotelefonidele 1811 või 880 0811.

Anne Osvet
avalike suhete juht

21. märts 2012

Üksikasjad

Avaldatud: 20 märts 2012

• Vanemahüvitise seadus
• Raamatupidaja.ee

Vastas: Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juhataja Anne Sägi

Dekreediraha arvutamiseks tuleb maksuametist saadud sotsiaalmaksu alusel välja arvutada ühe kalendripäeva töötasu ja korrutada see 140ga. Sealjuures ei lahutata kalendripäevadest maha haiguslehel oldud aega ja dekreetpuhkuse raha võib seega olla väiksem harjumuspärasest sissetulekust. Kui näiteks tänavu sünnitava naise eest tasuti möödunud aastal 3000 eurot sotsiaalmaksu, on arvutuskäik selline:

Aastatulu väljaarvutamine (tulu jagatud sotsiaalmaksu protsendiga) 3000/0,33= 9090,9 eurot
Kalendripäeva keskmise tasu väljaarvutamine 9090,9/365(päevade arv aastas)=24,91 eurot
Dekreediraha väljaarvutamine (kalendripäeva tasu korrutatud 140 päevaga)24,91*140= 3487,4 eurot

Vanemahüvitis arvutatakse samuti eelneva aasta ühe kalendrikuu keskmise tulu põhjal. Kõigepealt arvutatakse välja täpne töötatud kuude arv. Selleks lahutatakse 365st maha päevad, mil vanem oli haiguslehel, hoolduslehel või rasedus- ja sünnituspuhkusel.

Näiteks kui tulevane ema jääb dekreeti 1. oktoobril 2012 ja õigus vanemahüvitisele tekib alles 2013. aastal, arvatakse hüvitise summa määramisel 12 kuust maha oktoober, november ja detsember, kui ema oli dekreetpuhkusel. Kui tulevane ema oli veel ka kevadel nädala haiguslehel, lähevad ka need päevad eelnevalt maha. Dekreediraha vanemahüvitise arvutamisel arvesse ei lähe. Oletame taas, et tänavu makstakse tulevase ema eest kokku 3000 EUR sotsiaalmaksu, laps sünnib 2013. aastal. Vanemahüvitise arvutamine näeb siis meie näite puhul välja nii:

Töötatud kuude arvu arvutamine (365 – sinise lehe ja dekreetpuhkuse päevad)/30) (365-99)/30=8,9 kuud

Aastatulu väljaarvutamine (tulu jagatud sotsiaalmaksu protsendiga) 3000/0,33= 9090,9 eurot

Vanemahüvitise arvutamine (aastatulu jagatud töötatud kuude arvuga) 9090,9/8,9= 1021,45 eurot

See pole siiski summa, mis tulevase vanema kontole laekuma hakkab. Tegu on brutosummaga, millest peetakse kinni tulumaks 21% ja kokkuvõttes saab meie näites kasutatud ema pangakontole 806 eurot ja 95 senti.
Vanemahüvitise eesmärgiks on aasta keskmise sissetuleku säilitamine ja seda saab ka töötav ema. Hüvitist makstakse täiel määral, kui ema teenitav sotsiaalmaksuga maksustatav tulu on kuni 278,02 eurot kuus. Sellest suurema tulu korral vähendatakse väheneb vanemahüvitis sõltuvalt juurde teenitud tulust. Kõikide erijuhtumite korral on hea nõu küsida oma ettevõtte raamatupidajalt või pensioniametist.

Juuli Laanemets