Artiklid
- Üksikasjad
Postimehele kirjutas lugeja, kellel tekkis küsimus lühendatud tööpäevade kohta enne pühi. Kas tänavu peaks olema ka 30. detsember lühendatud tööpäev?
Lugeja kirjutas, et kui varasemas tööseaduses oli kirjas, et uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra, siis uues seaduses on sõna vahetult ära võetud.
«Seega sisuliselt võiks võtta seda nii, et kui 31.12 on puhkepäev, peaks 30.12 olema lühendatud,» kirjutas lugeja.
Küsimusele vastas tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ann Tiitson:
Töölepingu seaduse §-is 53 on reguleeritud tööaja lühendamine. Sätestatud on, et uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra. Peab arvestama, et seadusandja on mõelnud siinjuures vahetult riigipühale eelnevat tööpäeva.
Näiteks, kui jõululaupäev langeb pühapäevasele päevale, siis reede ei ole lühendatud tööpäev. Käesoleval aastal on jõululaupäev laupäevasel päeval. Seega reedel peab tööandja lühendama tööpäeva kolme tunni võrra, kuna tegemist on vahetult riigipühale eelneva tööpäevaga. 30. detsember on reede, mis ei ole vahetult eelnev tööpäev enne riigipüha 1. jaanuarit.
Nende töötajate tööpäeva, kelle jaoks laupäev (tänavu 31.detsember) on tööajakava kohaselt tööpäev, peab tööandja lühendama kolme tunni võrra. Nii näiteks töötavad tööajakava kohaselt 31. detsembril paljud kaubandustöötajad, teenindusettevõtete töötajad jne.
Kui nende töötajate tööpäeva pole võimalik lühendada, siis võivad tekkida töötajatel tööaja arvestusperioodi lõpuks ületunnid, mis tuleb töölepingu seaduse § 44 lg 6 kohaselt hüvitada vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamise korral rahas maksab tööandja vastavalt töölepingu seadusele töötajale 1,5-kordset töötasu.
Toimetas: Eger Ninn
- Üksikasjad
2012. aasta 1. jaanuarist sotsiaalmaksuga maksustatavate väljamaksete tegemisel kõikidele kogumispensioniga liitunud isikutele peab väljamakse tegija kinni pidama kohustusliku kogumispensioni makse 2%-lises määras.
Informatsioon isiku liitumise kohta kogumispensioni süsteemiga on kättesaadav internetis Pensionikeskuse koduleheküljel www.pensionikeskus.ee. Pensionikeskuses liitumise kontrollimisel peab teadma kontrollitava isikukoodi (täiendav info liitumispäringust siit - http://www.pensionikeskus.ee/?id=651).
- Üksikasjad
Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekord on probleemiks normist väiksemad töötunnid.
Küsimus
Poes on neli töötajat, korraga on tööl kaks inimest kahes vahetuses. On nn pikk ja lühike töönädal, kuid igas kuus jääb normtundidest kõvasti puudu – 50 tundi ja isegi rohkem. Kas see on õigustatud?
Vastab tööinspektor-jurist Kaia Taal
Töölepingu pooled lepivad töölepingus kokku tööajas ja see kuulub töölepingu tingimusena täitmisele. Kui töötaja lepingus puudub märge tööajast ja/või töötundide hulgast seitsmepäevases ajavahemikus, siis eeldatakse, et kokkulepe on täistööajas, so 40 tundi seitsmepäevases ajavahemikus.
Tööaja summeerimisel (kuni nelja kuu jooksul) jaotub tööaeg ebaühtlaselt ja võimalikud puudu (või üle) jäänud tunnid selguvad alles arvestusperioodi lõppedes. Näiteks ühe kuu pikkuse arvestusperioodi korral tuleb töötajale tagada kokkulepitud tööaeg ühe kuu arvestuses.
Kui tööandja ei võimalda töötajale temast sõltumata kokkulepitud/eelduslikku tööaega, tuleb puudujäävad tunnid töölepingu seaduse § 35 alusel maksta töötajale välja keskmise töötasu ulatuses. Sellekohase kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koostatud pöördumise saab esitada tööandjale koheselt pärast seda palgapäeva, millest nähtub, et keskmist töötasu töö mitteandmisel pole makstud. Kui töösuhte pooled jäävad erimeelsusele, on võimalik töötajal maksmata töötasu nõudega pöörduda töövaidlusorgani (kohtu või töövaidluskomisjoni) poole.
Toimetas: Eger Ninn
- Üksikasjad
2012. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini on töötuskindlustusmakse määrad töötajale 2,8% ja tööandjale 1,4% (Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2011. aasta määrus nr 145 (RT I, 05.12.2011, 2)).
(https://www.riigiteataja.ee/akt/105122011002)
- Üksikasjad
Tööinspektsioon
Lugeja küsib: Millise päevatasu alusel toimub ettesaadud puhkusetasu kinni pidamine töösuhte lõppemisel: kas puhkusetasu arvestamise ajal saadud kalendripäevatasu alusel või töösuhte lõppemisel arvestatud kalendripäeva tasu alusel?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:
Töölepingu seaduse § 78 lõikest 3 tulenevalt võib tööandja ilma töötaja nõusolekuta kinni pidada tema töötasust töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest. Nimetatud alusel võib tööandja töötaja lõpparvest kinni pidada rohkem kasutatud puhkuse päevade tasu. Uuesti kalendripäeva tasu arvutama ei pea, vaid kinni peetakse juba arvutatud ja rohkem makstud tasu.
Järgmise aasta 1.jaanuarist jõustuvad teatavasti muudatused Vabariigi Valitsuse määruses "Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord". Sellega seoses soovitan tutvuda Sotsiaalministeeriumi poolt antud selgitustega nende veebilehel, aadressil:
http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/TAO/keskmise_tootasu_KKK_nov_2011.pdf .
Lehekülg 1258 / 1665
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee