Artiklid

Rasmus Kattai

Kuna kolmandatest riikidest tulnud töötajatele on kehtestatud ranged kvoodid, on ettevõtjad hakanud kasutama lühiajaise töörände võimalust. Mis on ajutiselt Eestis töötamise head ja vead, selgitab Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.

Tööeas inimeste arv väheneb järgmise kümne aasta jooksul 30 000 võrra – seda on sama palju kui Kuressaares ja Viljandis elanikke kokku. Kahe linna jagu rahvast kõigest kümne aastaga ... Ja juba praegu kurdavad ettevõtjad tööjõu nappuse üle. Seda oludes, kus inimeste tööturul osalemise aktiivsus on läbi aegade suurim, sealjuures euroala suurim, ja tööjõud pole veel õieti kahanema hakanudki.

Edasi loe arileht.delfi.ee

Mart Linnart

Mainori õigusõppejõu Janus Paurmani kinnitusel on ettevõtjad kurtnud, et tulumaksureformi tulemusel küsivad paljud töötajad ise ümbrikupalka, lastes ametlikult välja maksta vaid maksuvaba 500 eurot kuus. Maksuametil selliseid andmeid ei ole ning ametiühingute keskliidu sõnul tuleb ümbrikupalkade maksmise initsiatiiv jätkuvalt pigem tööandjailt.

Edasi loe err.ee

Paula Rõuk
Terviseportaali reporter

Postimehe terviseportaal katsetas, kuidas mõjuvad erinevad töökeskkonnad vaimsele võimekusele. Saime teada, et süda tunneb erinevust, isegi kui meie töös ei pruugi see kohe väljenduda.

Tervisele mõjub eelkõige halvasti värske õhu puudumine ja ebapiisav ventilatsioon. Koostöös tehnikaülikooli majandusteaduskonna teadlase Tarmo Koppeliga tegime katse, kus võrdlesime hästi ja kehvasti ventileeritud ruumide mõju kardiovaskulaarsele tervisele ja kognitiivsele võimekusele. Koppeli uuringud on suunatud töötaja vahetule keskkonnale, et tuvastada kehva töövõime ning madala tööproduktiivsuse põhjuseid ja aidata seeläbi ettevõtte tulemuslikkust tõsta.

Edasi loe tervis.postimees.ee

Paula Rõuk
Terviseportaali reporter

Haige maja sündroomi tekitab eluhoone kehv sisekliima, mis tuleb planeerimis- ja ehitusvigadest, kuid on tihedalt seotud ka majas olevate inimsuhete ja nende kvaliteediga.

.....

Euroopa direktiivid ja eesti seadusandlus toetavad tervislikku elu ja elukeskkonda ja sellele hakatakse aina rohkem tähelepanu pöörama. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus nõuab, et tööandja vastutaks töötaja tervise eest. Tuleval aasta 1. jaanuarist hakkab kehtima uus seadus, kuhu on lisatud psühhosotsiaalsuse mõiste. Tööandjad peavad rohkem tähelepanu pöörama psühhosotsiaalsetele riskifaktoritele: tööaegadele, koormusele, väsimusele, suhetele. «Seda teeb terve maailm ja Euroopa ning me läheme ka vaikselt sinnapoole. Heaolu ja tervise juures inimene on ka töövõimeline ja saab paremini hakkama asjadega.» sõnas Siirak.

Kogu artiklit saab lugeda originaalis tervis.postimees.ee

Huffington post avaldas hiljuti artikli 7 asjast, millest ei peaks tööl olles rääkima. Vaatame lähemalt, mis asjad need on, mida tööl olles ei tasu oma kolleegidega rääkida ja avaldame oma arvamust sel teemal.

Edasi loe nipila.ee