Artiklid

Toomas Tamsar, Eesti Tööandjate Keskliidu juht

Oleme praegu Eestis olukorras, kus iga aasta väheneb töötavate inimeste arv 4800 inimese ehk umbes Saue-suuruse linna võrra. Meie rahvastik vananeb, paljud meist rändavad välismaale end teostama ning noori lisandub tööturule liiga vähe. Suur pilt näitab, et aastal 2040 on Eestis 120 000 erasektori maksumaksjat vähem kui praegu.

Töökäte puuduse probleem ei puuduta ainult erasektoris tegutsevaid ettevõtjaid, kes ei saa seetõttu laieneda või peavad tegutsemiseks otsima teisi riike, kus on neile vajalikke töötajaid piisavalt. Tegemist on Eesti arengu pikemaaegse küsimusega: kui töökäsi ja maksumaksjaid jääb aina vähemaks, siis kes maksab 25 aasta pärast seenioridele pensioni, kes peab üleval haridus- ja tervishoiusüsteemi ning kogu riiki? Kui praegu peab iga erasektori töötaja ülal 1,6 inimest, siis aastal 2040 peavad teie lapsed üleval juba kaht inimest.

Artikkel jätkub, edasi saab lugeda originaalis Kasulik.ee

Sander Silm

Maarja Küla pole tavaline küla Põlvamaal Kiidjärvel, vaid pigem kogukond, kus intellektipuudega inimesed elavad oma tavapärast igapäeva- ja tööelu. SA Maarja Küla juhataja Ly Mikheim ongi veendunult seda meelt, et kindlatel tingimustel ja jõudumööda suudavad ka erivajadusega inimesed tööjõuturul kaasa lüüa.
Maarja Küla elanikud teevad jõukohaseid töid nii külas kui ka väljaspool seda. Mis on peamised tööd, millega tegeletakse?

Maarja Küla pakub pikaajalise kaitstud töötamise teenust nii oma küla elanikele kui ka piirkonna erivajadusega inimestele. Meie juurde töötubadesse käiakse nii Põlvast, Võrust kui ka Tartust. Meil töötab kohapeal kuus töötuba – savikoda, vaibakoda, puidukoda, käsitöökoda, haljastus- ja remondikoda ning kodundus. Tartus Lõunakeskuses asub meie pood-töötuba ja Põlvas on üks töötuba. Valikuid on palju ning seetõttu suudab iga inimene leida midagi, mis just temale sobib. Igas töötoas on meil meister-tegevusjuhendaja, kes alguses õpetab ja juhendab, hiljem jälgib ning toetab vajadusel tööd.

Artikkel jätkub, edasi saab lugeda originaalis kasulik.ee

Sigrid Sõrmus

Detsembrikuu esimestel nädalatel on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tublid õpilased Eesti Tööandjate Keskliidu toel käinud töövarjudena erinevates ettevõtetes kogemusi omandamas. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tööhõive ja sotsiaaltöö talituse juht Minni Sirge ning Eesti Tööandjate Keskliidu kommunikatsiooniprojektide juht Martin Hanson räägivad kõigest lähemalt.
Eesmärk saada praktilisi kogemusi juba õpingute vältel

Eesti Tööandjate Keskliidu ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse koostöös korraldatud töövarjupäevade eesmärk on olnud aidata keskuse õpilastel saada praktilisi kogemusi töökohtadest juba õpingute vältel. Tööandjate keskliit otsis viieteistkümnele Astangu õpilasele töövarju koha, kus enda tulevast eriala praktiseerida saaks. Lisaks uute kogemuste saamisele on töövarjupäeva eesmärk aidata ettevõtetel teha esimesi samme vähenenud töövõimega inimeste värbamisel ja aidata leevendada enamlevinud hirme.

Artikkel jätkub, edasi saab lugeda originaalis Kasulik.ee

Mariliis Pinn

Sageli on vähenenud töövõime ajutine, seetõttu tuleb pidevalt tagada, et töökoht ja tehtavad ülesanded oleksid jõukohased. Eesti Päevalehe küsimustele vastas SOL Balticsi personali- ja kvaliteedijuht Evely Gorobinski.

Milliseid töid vähenenud töövõimega inimesed teevad?

SOL Baltics OÜ on vähenenud töövõimega inimestele tööd pakkunud juba mitmeid aastaid. Praegu töötab meil Eestis 330 vähenenud töövõimega inimest, kes teevad peamiselt puhastusteenindaja, majahoidja, nõudepesija ja pesula teenindaja tööd.

Milliseid tingimusi olete nende tööle võtmiseks pidanud looma?

Iga vähenenud töövõimega tööotsijaga arutame enne tema tööle asumist läbi tema soovid, vajadused ning erinõuded tööle või töökohale. Proovime leida inimesele just sellise töö, mis tema töövõimele kõige enam sobiks. Soovi korral korraldame töötajale proovipäeva, et mõlemad pooled saaksid aru, kas töö on sobilik ja milline on selle mõju konkreetse inimese tervisele.

Artikkel jätkub, edasi saab lugeda originaalis Kasulik.ee

Toimetaja Rivo Veski

Toimetusele saabus kiri Maxima töötajalt, kes sai kaupluse juhatajalt kirja, milles otsitakse 1. jaanuariks tööle inimesi. Mõni aeg tagasi teatas Maxima, et ei ava 1. jaanuaril ühegi kaupluse uksi.

"Maxima teeb oma töötajatele ülekohut. 29. novembril teatas kauplus, et 1. jaanuaril ühegi Maxima uksi ei avata. Kahjuks on aga reaalsus osade töötajate jaoks teine. On näha, et igas poes on vaja vähemalt kahte inimest 1. jaanuari hommikul tööle. Kiri saadeti välja muidugi puhtas vene keeles. Eesti vabariigis peaks olema ju asjaajamise keel ikka eesti keel?" kirjutas toimetusele Maxima töötaja.

Artikkel jätkub, edasi saab lugeda originaalis kasulik.ee