Artiklid

Lauri Tankler

Kära lähetatud töötajate direktiivi ümber lähtub eelkõige Ida- ja Lääne-Euroopa tohutust palgavahest.

Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul peaks Eestis tootlikkus veel kahekordistuma selleks, et meie palgad hakkaksid järele jõudma jõukatele Euroopa riikidele. „Palgakasv saab jätkusuutlikult tulla ainult eksportivast sektorist,“ ütles ta intervjuus Delfi Briifingule. Oja sõnul aitaks sellele kaasa juhtimispraktikate muutused, haridusele keskendumine ja lihtsamalt öeldes kallimate ja keerulisemate asjade müümine välismaale.

Delfi Briifing selgitab seekord Euroopa liikmesriikide poolt kokku lepitud lähetatud töötajate direktiivi ja esitab küsimuse, et miks me ikkagi ei ole veel jõudnud palkades jõukamatele riikidele järele. Nimelt on just riikide suured palgavahed selleks põhjuseks, miks mõned Euroopa riigid soovivad takistada oma siseturgudel odava tööjõu pakkumist naaberriikidest.

PwC Eesti maksukonsultatsioonide osakonna juht Hannes Lentsius selgitab, millised tulud lähevad alates 2018. aasta jaanuarist maksustatavate tulude arvestusse ja millised mitte ning millal esitada tööandjale maksuvabastuse muutmise avaldus.

Edasi loe Raamatupidaja.ee

Reet Pärgma
reporter

Õiguskantsler Ülle Madise pöördus riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Kütti poole, sest töötuskindlustushüvitise arvutuskäik jätab ebaõiglasesse seisu need, kes on töötanud mõne aja Euroopas.

Õiguskantsleri poole pöördus inimene, kes küsis töötuskindlustushüvitise suuruse arvutamise kohta neil juhtudel, kui inimene on töötanud nii Eestis kui ka Euroopa Majanduspiirkonnas või
Ðveitsis. Nimelt võib hüvitise arvutamise valemi järgi kujuneda Euroopas töötanud inimese hüvitis oluliselt väiksemaks, kui sel inimesel, kes töötas Euroopast väljaspool või otsustas samal ajal üldse mitte töötada.

Hüvitise suurus sõltub igaühe keskmisest töötasust. Töötuskindlustuse seaduse järgi makstakse hüvitist esimesel sajal päeval 50% ja edasi 40% inimese keskmisest töötasust.

Artikkel jätkub, edasi saab lugeda Ärilehest.

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu selgitab, milline leping sõlmida tööampsu korral.

Küsimus: Viimasel ajal on mitmed minu tuttavad teinud ühe- või mitmepäevaseid tööampse. Kuna see on minu jaoks uus, kuid tundub huvitava võimalusena lisaraha teenimiseks, siis otsustasin ka proovida. Olen kuulnud, et sõlmitakse töövõtuleping. Ma ei ole varem selle lepingu alusel tööd teinud. Kas see erineb kuidagi töölepingust?

Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja: Tööampsu tegemine eeldab, et teate valdkonnast midagigi ehk lähete oma teadmiste ja oskustega kellelegi appi teenuse osutamise kokkuleppe raames. Mis omakorda tähendab, et teid ei pea enam keegi töö tegemiseks välja õpetama, vaid pakute ise konkreetset teenust (kuigi eraisikuna). Siit ka pakutava lepingu valik ehk töövõtuleping konkreetse tellimuse täitmiseks.

Edasi loe Raamatupidaja.ee

Tööle võib maksuvabalt tulla ka lennuki või helikopteriga, kirjutab Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht Tõnis Elling.

Alates 1. juulist 2017 ei loeta erisoodustuseks enam töötaja transport tööle ja koju juhul, kui esineb üks kahest juhust:

1. Töölepingu alusel töötava töötaja elukoht asub vähemalt 50 km kaugusel töökohast või;
2. Tööandja korraldab transporti sõidukiga, millel on vähemalt kaheksa istekohta või bussiga liiklusseaduse tähenduses.

Need kaks punkti ei ole omavahel seotud. Mõlemal juhul on oluline, et see muudatus puudutab ainuüksi töölepingu alusel töötavaid töötajaid, mitte juhatuse liikmeid või mingi muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavaid isikuid.

Edasi loe Raamatupidaja.ee