Artiklid

Suuremat palka saab see, kes palgatõusu ootamise asemel ise seda otsima läheb, kirjutab Fontese partner Irja Rae.

Kuidas saada paremat palka? Üks võimalus on teha oma tööd nii hästi kui oskad ja töötada ettevõttes, kus palku igal aastal üle vaadatakse ja mõne protsendi võrra tõstetakse. Kui selline mõõdukas palgakasv töötajat ei rahulda ja talle tundub, et tööandja ei väärtusta tema panust piisavalt, tuleks leida uus tööandja. Iga 3–5 aasta tagant tööandjat vahetav töötaja teenib 50-aastaselt pea 50% rohkem kui see, kes seda ei tee ja on ennast ühe tööandjaga sidunud.

Selline „riskikäitumine” eeldab selliste oskuste olemasolu, mis on turul kõrges hinnas ja võimaldavad oskajal inimesel soovi korral tööandjate vahel liikuda. Kindlasti võib tekkida tagasilööke – näiteks töötajal ei õnnestu varasemast kõrgema palgaga uues kohas alustada, kuid pikas ajaperspektiivis on see kuni praeguse hetkeni end ära tasunud.

Artikkel jätkub, edasi loeoriginaalis http://www.sekretar.ee/uudised/2017/10/23/kuidas-saada-paremat-palka

Kristi Helme
reporter-toimetaja

Töötukassa valmistub aasta lõpus haldusreformi tõttu enam kui tuhandele töö kaotavale ametnikule töö otsimisel abi pakkuma. Juba on kohtutud omavalitsuste liitudes töötajatega, kel terendab ees koondamisteade ning pakutud neile konkreetseid töökohti, aga ka tutvustatud piirkonna töövõimalusi laiemalt.

Töötukassa koondamistele reageerimise peaspetsialist Kaia Savisto ütles Delfile, et kõikides maakondades on töötajaid ees seisvast informeeritud, erilist huvi tunnevad tema sõnul tulevased koondatud karjäärinõustamisteenuse vastu.

"Maavalitsused on saanud kogu info töötukassa teenuste ja hüvitiste kohta, eraldi tähelepanu oleme juhtinud teenustele, mida töötukassal on võimalik pakkuda hetkel veel töötavatele inimestele. Suur huvi on olnud karjäärinõustamise teenuse vastu, mistõttu oleme teavitusüritusi läbi viies kaasanud kohe ka karjäärinõustaja, et luua esmane kontakt kohapeal," sõnas Savisto.

Artikkel jätkub, edasi loe originaalist
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tootukassa-valmistub-abistama-tuhandet-haldusreformi-tottu-too-kaotavat-ametnikku-juba-tutvustatakse-voimalikke-uusi-tookohti?id=79727086

Helena Lass,
psühhiaater, WellnessOrbit asutaja

Tööstress on tänapäeva töökohas kõige levinim tervisehäire liik, põhjustades üle poolte haiguspäevade (London Department of Health, 2014). Lisaks elukvaliteedi langusele, põhjustavad stress, läbipõlemine ja vaimse tervise probleemid ettevõtetele suuri kulusid, keskmiselt 710€ / aastas iga töötaja kohta.

Inimesed, kes tunnevad end tööl vaimselt halvasti tõid välja, et nad ei saa enam oma asju tehtud (62%), ei tunne end motiveerituna (62%) ega ole enam kaasatud (63%) (Global Wellness Institute 2016). Kuid isegi, kui kolleegile räägitakse oma sisemistest vaimsete funktsioonidega seotud raskustest sama sageli, kui arstile (24%), siis personalijuhile räägib nendest vaimset töövõimekust takistavatest faktoritest vaid 2% töötajatest (Data Science Institute of Imperial College, London 2017). Siit selgubki, mida on vaja teha, et päriselt soodustada inimeste kaasatust, motivatsiooni ning produktiivsust.

Artikkel jätkub, edasi loe originaalist

Tanel Saarmann
reporter

Uut tööd otsivad inimesed eelistavad töövestlustel käia lõunapauside ajal, selgus tööturu sügistrendide uuringust, mille viis oktoobri esimestel nädalatel läbi CV.ee karjääriarengu kontaktvärav. Viimase 30 päeva jooksul on töökuulutusi sirvinud 35,4% vastanuist (ja lausa 43,7% hetkel töötavatest inimestest) ja uuele tööle hiljuti kandideerinud pea kümnendik vastanuist (7,9 % hetkel tööga hõivatutest). Neljal protsendil (4,4 % vastanuist ja 3,9 hetkel töötavatest inimestest) õnnestus viimase kuu jooksul saada ka uus tööpakkumine.

Artikkel jätkub, edasi loe originaalist

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/suur-rahulolematus-vaata-kui-suurt-palgatousu-eestimaalased-tahavad-ning-kui-rahul-nad-oma-tooga-on?id=79906260Artikkel jätkub, edasi loe originaalist

Kristiina Viiron
toimetaja

Tulumaksuseaduse muudatus kaotab üheaegselt eraotstarbel ja ettevõtluses kasutatavatelt sõiduautodelt ehk segakasutuses olevatelt firmaautodelt sõidupäeviku pidamise kohustuse, kirjutab Eesti Päevalehe erileht Ettevõtlusleht.

Kaotatakse ka erisoodustuse fikseeritud piirmäär 256 eurot, mis on erisoodustuse maksustamise aluseks siis, kui sõidupäevikut ei peeta ning see asendatakse kilovatipõhise arvestusega. Teisisõnu – erisoodustuse maksustamise aluseks saab olema auto võimsus korda 1,96 või 1,47, kui auto on vanem kui viis aastat.

Artikkel jätkub, edasi loe originaalis Ärilehest

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tulevast-aastast-kehtivad-firmaautole-uued-maksustamispohimotted?id=79817716