Artiklid
- Üksikasjad
Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli selle aasta esimese kvartali mediaanväljamakse 877 eurot. Statistika parema võrreldavuse huvides täpsustas
amet sellest kvartalist mediaani arvutamise metoodikat.
Töötajatele tehtud väljamaksete summa oli 1 676 057 549 eurot ja väljamakse tehti 546 177 inimesele. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga suurenes mediaan 53 euro võrra ehk 824 eurolt 877 euroni, väljamakseid tehti 2362 inimesele rohkem, samuti suurenes summa 106 269 822 euro võrra.
„Täpsustasime mediaanpalga arvutamise metoodikat, et see sarnaneks rohkem teistes asutustes kasutusel olevale arvutuskäigule ja teeks andmed selliselt paremini kasutatavaks ja võrreldavaks,“ selgitas maksu- ja tolliameti teabeosakonna talitusejuhataja Piia Viks-Binsol.
Varasema metoodika järgi summeeriti isiku aasta jooksul saadud bruto väljamaksed ja saadud summa jagati 12-ga ning seejärel leiti saadud summast mediaan. Kuna selline arvutamine ei võtnud arvesse seda, mitme kuu jooksul inimene reaalselt sissetulekut sai, siis alates 2017 I kvartalist leitakse mediaanpalk kvartali jooksul inimestele tehtud kõikide kuu palgamaksete alusel. Arvutuskäigu muutuse tõttu on mediaan ka veidi kõrgem.
„Vana metoodika järgi arvutatud kvartaalne mediaan alates 2002. aastast kuni 2016. aasta lõpuni jääb samuti meie kodulehele ja nii on numbrid soovi korral kõigile võrreldavad,“ lisaks Viks-Binsol. Täpsemad numbrid leiate maksu- ja tolliameti kodulehelt.
Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10,12,13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.
Erinevus mediaanpalga ja statistikaameti (SA) keskmise palga arvutamisel:
1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.
3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 10,12,13,15), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.
29. mai 2017
- Üksikasjad
Adele Johanson
Kuigi tööandjad kinnitavad, et tööotsija vanus ei ole neile tähtis, näitab karjäärinõustaja igapäevatöö, et pärast 45. sünnipäeva on tööturul põnevate väljakutsete leidmine keeruline.
«Minu juures käib nõustamisel üha enam inimesi, kel vanust rohkem kui 50, 60 või 70 aastat. Mitmed küpsemas eas, 40–50 kandis inimesed, kes on kolinud Eestisse tagasi, teinud välismaal kena karjääri, teostanud end, keeled suus, kogevad Eestis peale enda töötukassas arvele võtmist, et nad ei ole midagi väärt, et neile pole siin sobivat kohta,» tõdes karjäärinõustaja Tiina Saar-Veelmaa, kelle juures käib karjäärile uut sihti seadmas umbes 300 inimest aastas.
«Võiks ju öelda, et ole aktiivne, otsi ise, oled ju välismaal elanud ja naksis, aga siin tuleb ka see vanus mängu, millega juba 45 aasta piiri ületanud spetsialistid kokku puutuvad – neid ei julgeta tööle võtta,» lisas Saar-Veelmaa.
Artikkel jätkub ....
Edasi loe originaalist
http://majandus24.postimees.ee/4127299/hinnalised-kogemused-lahevad-tooturul-raisku
- Üksikasjad
Maiken Mägi
reporter
CV Keskus.ee andmeil on hooajaliste tööpakkumiste arv kerkinud rekordtasemele, kasvades mullusega võrreldes I kvartalis 22,8 protsenti, pakutavate palkade erinevused on aga suured.
«Viimase viie aasta jooksul ei ole mitte kunagi olnud esimeses kvartalis nii palju võimalusi teha hooajalist tööd kui tänavu,» ütles tööportaali CV Keskus Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. Lisaks kasvule võrreldes möödunud aastaga oli ka aprillis hooajalisi tööpakkumisi 17,6 protsenti enam kui mullu samal perioodil.
artikkel jätkub ...
edasi loe originaalist
http://tarbija24.postimees.ee/4125301/hooajatoolistele-pakutakse-tunnipalka-2-8-eurost-15ni
- Üksikasjad
Maiken Mägi
Ka parimate kavatsustega loodud CV võib tööotsijast hoopis vale pildi luua, kui mõne elementaarse tava vastu on eksitud.
CV Keskus reastab enamlevinud vead, mida peaks CV-d koostades või uuendades meeles pidama ja vältima.
artikkel jätkub ....
edasi loe originaalist
http://tarbija24.postimees.ee/3993329/viis-levinud-viga-cv-s-mis-sinust-vale-mulje-jatavad
- Üksikasjad
Tõnu Vare
Tööinspektsioon tõdeb, et eelmine aasta oli kümnendi tööõnnetusterohkeim. Iga viies tööõnnetus oli raskete killast, tööd tehes hukkus 26 inimest.
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul juhtus 35% tööõnnetustest uute töötajatega.
“Puudulik väljaõpe ja juhendamine töökohal on väga sage põhjus, miks satuvad tööõnnetusse kas esimesel töökohal või uuel kohal alla aasta töötanud inimesed,” märgib Maripuu. “Teisel kohal on tööohutusnõuete eiramine. Kõrge tööõnnetuste arv ning seetõttu tegemata jäänud töö kahjustab oluliselt meie ettevõtete konkurentsivõimet. On juba olnud juhtumeid, kus välismaised partnerid ütlevad üles lepingu Eesti ettevõttega, kuna tööohutuskultuur jätab tõsiselt soovida.
Palju õnnetusi leiab aset puidutöömasinatega töötamisel. Rohkem on seal ka kukkumisi ning juhtumeid, kus töötaja saab pihta masinast tuleva töödeldud materjaliga vms.
Rahvusvahelise tööorganisatsiooni hinnangu põhjal juhtub meil üle kümne korra rohkem tööõnnetusi, kui kirja pannakse.
artikkel jätkub ...
Edasi saab lugeda originaalis
http://maaleht.delfi.ee/news/lehelood/koik/puidutoostuses-juhtub-iga-paev-keskeltlabi-uks-tooonnetus?id=77911794
Lehekülg 835 / 1665
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee