Artiklid
- Üksikasjad
Maiken Mägi, reporter
«Millised tingimused kehtivad tätoveeritud ja needistatud töötajale - kas tegu on diskrimineerimisega, kui tööandja ei võta mind nende tõttu tööle või käseb mul need tööpostil olles kinni katta? Mille alusel peaks tööandja seda tehes oma käitumist ja otsuseid põhjendama?» küsis lugeja.
Vastab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta.
Eestis täpsustavad diskrimineerimist võrdse kohtlemise seadus ja soolise võrdõiguslikkuse seadus. Paraku on nii, et tööandja võib Eestis tõesti osade välimuse tunnuste alusel inimesi tööle võtmisel kõrvale jätta. Jutt käib eeskätt tunnustest, mis ei ole omased näiteks peamiselt naistele või meestele. Needistamine on välimuse osa, mida ei saa seostada sooga ja tööandjal on õigus öelda, et konkreetsele töökohale eelistab ta neetideta töötajat - iseasi muidugi, kui mõistlik see on.
Välimuse osas ei tohi tööandja teha piiranguid ega avaldada sundi naistele või meestele omaseks peetava osas, sest sooline diskrimineerimine on keelatud. Näiteks ei tohi tööandja keelata meikimist ega seda peale suruda. Nii ongi, et pubi «Roosamanna» võib oma töötajal keelata tätoveeringud või nõuda nende katmist, kuna tätoveeringud on omased mõlemale soole.
Tööandja võib öelda, et tätoveeringud ei sobi tema ettevõtte kuvandiga. Sellisel juhul võib ta ilma jääda muidugi mõnest eriti heast töötajast ja palgata oma piirangu tõttu kehvema töötaja, mis kokkuvõttes tähendab majanduslikult halvemat tulemust.
Küll aga ei tohi sama pubi nõuda töötajalt, et ta ennast meigiks, kui töötaja ei taha seda teha, kuna meikimine on omane peamiselt naissoole ja selle nõudmine on seetõttu keelatud. Samas võib tööandja keelata näiteks pikad rippuvad kõrvarõngad, kui nende kasutamine võib häirida töö tegemist (näiteks kõrvarõngaste tekitatav heli) või olla töötajale ohtlik (näiteks töötamisel liikuvate masinatega või väikeste lastega).
- Üksikasjad
Maiken Mägi, reporter
«Minu laps läheb septembris esimesse klassi. Kas tööandja on kohustatud mulle sel puhul vaba päeva andma?» uurib lugeja.
Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Anneli Lepik.
Kehtiv töölepingu seadus (TLS) ei kohusta tööandjat andma vaba aega töötajale, kelle laps läheb esimesse klassi. Samas võimaldavad paljud tööandjad seda töökorralduse reeglitega või poolte kokkuleppel. Seega juhul, kui töötajal on ettevõttes olemas töökorralduse reeglid, tasub need üle vaadata ka 1. septembri osas.
Juhul, kui tööandja ei ole nõus andma töötajale vaba päeva ja töötajal pole sellist õigust ka näiteks töökorralduse reeglitest, siis töötaja tööandjalt seda nõuda ka ei saa. Samas ei tule lapse kooliminek vanemaile ootamatult ning töötajal on praegu piisavalt aega tööandjaga sel teemal arutamiseks, oma soovist teatamiseks ning sobivate lahenduste leidmiseks. Nii töötaja kui tööandja peavad teineteise suhtes käituma teise poole huvidega arvestades, heas usus ja mõistlikult.
Alljärgnevalt mõned seadusandlusest tulenevad võimalused selle päeva vabaks saamiseks:
•kollektiiv- või töölepingus on kokku lepitud lisapuhkepäev lapsevanemale või seaduslikule esindajale lapse esimesel koolipäeval;
•tööandja on töökorralduse reeglites andnud võimaluse täiendavaks tasuliseks puhkepäevaks kõigile ettevõtte töötajaile (näiteks ema, isa, seaduslik esindaja), kelle laps läheb kooli;
•töötaja planeerib juba puhkuste ajakava koostamisel osa oma iga- aastasest puhkusest ajale, mil vabaks jääb ka lapse esimene koolipäev;
•töötaja kasutab lapse esimese koolipäeva ajal tasustatud või tasustamata lapsepuhkust;
•tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja esitab avalduse ja saab ühe päeva tasustamata puhkust.
Siinjuures on kohane viidata ka töölepingu seaduse § 69 lg 3 tulenevale töötaja õigusele, mille järgi juhul, kui töötaja soovib kasutada puhkuste ajakavasse märkimata jäänud puhkust - näiteks just seoses vajadusega viibida lapse esimese koolipäeva aktusel - tuleb tal sellest tööandjale 14 kalendripäeva ette teatada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
- Üksikasjad
Eleen Laasner, reporter
Kui vahetad töökohta, elukohta, lähed õppima, siis mis sellega kaasneb? Kas lähed vooluga kaasa ja vaatad, mis saab, või sul on oma plaan?
Esimene soovitus: vaata enda sisse, kirjutab Saarte Hääl. Kas ikka tead, milline inimene sa oled? Kui kõrgelt ennast hindad? Kuidas suhtled teistega? Kui palju oled valmis muutusteks?
Umbes pooltes olukordades tunnevad täiskasvanud inimesed end nii hästi, et teevad olulisi valikuid õigesti. Ülejäänud pooltel juhtudel jääb märkamata miski, mis kõrvalseisjale kindlasti silma hakkaks. Inimeses on peidus ressursse, milleni on võimalik jõuda koos teise inimesega aru pidades.
Koolis õpetatakse enese isikuomaduste tundmist ja karjääri planeerimist järjest rohkem. Sellest on uskumatult palju abi inimese arengule ja oluliste valikute tegemisele – täisikka jõudes võiks selline tugi endiselt vajadusel kättesaadav olla.
Igapäevaelu elades inimesed tihti ei mõtle murrangulistele hetkedele. Kui aga töökoht kaob või tuleb elukohta vahetada, on vaja kiiresti otsustada ja tegutseda. Sellises olukorras on parem mitte jääda üksi – erapooletut nõu ja tekkinud mõtete sasipundart saab minna lahti harutama ka karjäärinõustaja juurde.
Pikemalt loe nõustamisest Saarte Häälest http://www.saartehaal.ee/2016/07/29/kas-sul-on-plaan/.
- Üksikasjad
Agne Narusk,
Eesti Päevaleht
60% töötajaid ei pea tööl suitsetamist iseenesestmõistetavaks õiguseks, näitab küsitlus.
Ameerika Ühendriikide mõne osariigi tervishoiuasutustes on tavaks töövestlusel suitsetajad kohe alguses kandidaatide hulgast välja praakida, kirjutas hiljuti tervise arengu instituudi blogis spetsialist Tiina Salumäe.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Lauri Teder
ärileht.ee
Tänasel pressikonverentsil rääkis Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter, et kulude vähendamine ja tegevuse efektiivsemaks muutmine toimub ettevõtte kõikides valdkondades, vältimatu on ka kaevurite ja energeetikute kollektiivlepingute hüvede ja hüvitiste vähendamine. Ametiühingud plaanidega nõus pole.
„Igal juhul tuleb kollektiivlepingud üle vaadata, tuleb muuta need tänapäevasemaks,“ teatas Sutter. Tema sõnul toimub osapoolte vahel dialoog ning „koostöö ametiühingutega on päris hea.“ Tänapäevastamise all pidas Eesti Energia juht silmas hüvede kaotamist, mis pole praegustes tööoludes ehk enam põhjendatud. Näiteks soovib Eesti Energia kahandada kaevurite senise 48 päeva pikkuse puhkuse töölepingu seaduse järgse 28 päevani. „Võib-olla oli seda vaja vanasti, kui olud olid rasked,“ arutles Sutter, „kuid nüüd töötatakse konditsioneeritud masinates ja töö käib joystickidega (juhtimispultidega – Toim.).“
Kaevurite ning energeetikute ametiühingu juht Vladislav Ponjatovski ütles, et mingeid läbirääkimisi kollektiivlepingu muutmiseks neil Eesti Energiaga veel ei toimu. „Las härra Sutter laskub ise ðahti ja proovib siin töötada. Ei ole konditsioneere ega juhtimispulti. Kõik see on täielik jama,“ kinnitas ta.
Eesti Energeetikatöötajate Ametiühingute liidu esimees Sander Vaikma on kollektiivlepingu kaasajastamisele täielikult vastu ja teatas Ärilehele resoluutselt: „Kulude kokkuhoid ei saa tulla inimeste arvelt.“ Ka tema sõnul on Sutteri arusaam kaevandustöö tänapäevasest lihtsusest täiesti vale.
Lehekülg 884 / 1665
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee