Üksikasjad

Avaldatud: 21 juuli 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

ANNI RAIGNA

Meie tööandja on mulle ja mitmele teisele töötajale teinud ettepaneku, et me teeks ära sama töö, aga 10% madalama palga eest kui seni. Ta väidab, et see on seotud firma majanduslike raskustega.

Nii töötajal kui tööandjal on võimalus töölepingus kokku lepitud tingimuste üle läbirääkimisi pidada. See tähendab, et ettepanekuid võib alati teha, kuid tingimusi, sealhulgas töötasu, saab muuta üksnes kokkuleppel. Töötasu vähendamisega kaasneb automaatselt ka proportsionaalselt tööaja vähendamine.

Edasi lugemiseks telli Maaleht

Üksikasjad

Avaldatud: 13 juuli 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Üle poolte ettevõtetest on huvitatud õpipoisiõppe ehk töökohapõhise õppe pakkumisest, nähes selles võimalust uue tööjõu saamiseks ning olemasolevate töötajate koolitamiseks, selgus Eesti Tööandjate Keskliidu küsitlusest.

Koostöös mõne õppeasutusega on õpipoisiõpet juba korraldanud 17 protsenti küsitletud ettevõtetest.

"Üha enam ettevõtete juhte näeb töökohapõhises õppes leevendust oskusliku tööjõu puuduse probleemile, kuid reaalsete tegudeni enamik neist veel ei jõua," ütles keskliidu juhataja Toomas Tamsar Eesti Tööandjate Keskliidu pressiteate vahendusel.

Takistustena õpipoisiõppe läbiviimisel märkisid ettevõtjad ettevõtte-siseste ja koolituse läbinud juhendajate puudumist ning vähest informeeritust õpipoisiõppe võimalustest. Samuti paneb õpipoiste juhendamine teistele töötajatele lisakoormuse, aga puudub kindlus, et koolitatud töötaja hiljem samas ettevõttes jätkab.

59 protsenti küsitlusele vastanud ettevõtetest tunnistas, et tunneb pidevalt või sageli puudust kvalifitseeritud tööjõust. Kolmandik puutub tööjõupuudusega kokku vahetevahel.

Ettevõtjad panustavad ka ise tööjõu järelkasvu – üle poole küsitlusele vastanud 92 ettevõttest teeb kutseõppeasutustega või ülikoolidega õppekavade arendamisel koostööd.

Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe on kutseõppe tasemeõppe vorm, kus vähemalt 2/3 õppest toimub praktilise töö käigus ettevõttes ja ülejäänu kutseõppeasutuses.

2016. aasta juuni seisuga õppis töökohapõhises õppes 937 õppurit. Kõige enam on õpipoisse tervishoiu ja sotsiaalteenuste valdkonnas, järgnevad kaubandus ning turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 juuli 2016

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Sotsiaalkindlustusamet

Alates 01.07.2016 jõustunud töövõimereformiga seonduv ravikindlustuse seaduse muudatus, mis mõjutab ka haigusjuhtumite pikendamise korda.

Oluline muutus, mis puudutab inimesi, kellel on ajutine töövõimetusleht on see, et enam ei ole Sotsiaalkindlustusameti pädevuses üle 120-päevase (tuberkuloosi korral üle 178-päevase) haigusjuhtumi pikendamise otsuse tegemine. Otsuse töövõimetuslehe pikendamise osas teeb raviarst.

Alates 01.07.2016 on kõigil töötavatel kindlustatutel õigus saada haigushüvitist kuni 182 järjestikust kalendripäeva, tuberkuloosi korral kuni 240 järjestikust kalendripäeva, mille tegelikku kestvuse üle otsustab raviarst. Kui töövõimetuslehe aeg on ammendunud ja inimese töövõime ei ole taastunud, on inimesel õigus taotleda töötukassas töövõime hindamist.

Tänavu 1. juulist hindab uute pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõimet Eesti Töötukassa. 2016. aastal hindab töötukassa töövõimet üksnes nendel inimestel, kellel pole viimase kuue aasta jooksul ehk pärast 1. juulit 2010 püsivat töövõimetust määratud. Kui inimesel on praegu püsiv töövõimetus ja korduvhindamise tähtaeg saabub 2016. aastal, tuleb inimesel endiselt pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse, kus tal hinnatakse töövõimekaotust ja määratakse töövõimetuspensioni senistel põhimõtetel. Kui inimese töövõime on osaline või töövõime puudub, on ta ka ravikindlustatud.

15. juuli 2016

Üksikasjad

Avaldatud: 11 juuli 2016

• Ärileht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Juunis registreeritud töötute arv vähenes. Kuu lõpus oli töötuna arvel 27 209 inimest ehk 4,3% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust.

Kõrgeim oli juunis registreeritud töötuse määr jätkuvalt Ida-Virumaal (10,6%) ja Valgamaal (7,9%) ning madalaim Tartumaal (3,0%) ja Harjumaal (3,1%). Registreeritud töötus näitas juunis vähenemise suunda kõigis maakondades ning võrreldes maikuuga langes töötuse määr kõige rohkem Ida-Virumaal, Valgamaal ja Hiiumaal (poole protsendipunkti võrra), teatas Töötukassa.

Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid juuni lõpus oskustöötajad ja käsitöölised (18%), lihttöölised (18%) ning teenindus- ja müügitöötajad (17%).

Juunikuu jooksul lisandus töötukassale vahendamiseks maikuuga võrreldes vähem uusi tööpakkumisi. Samas kuu jooksul lisanduvate uute tööpakkumiste arv oli jätkuvalt suurem aastatagusest arvust.

Kuu jooksul lisandus 4 364 uut tööpakkumist, millest 59% sisestati töötukassa iseteenindusportaali (http://iseteenindus.tootukassa.ee) kaudu.

Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 10 133. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli teenindus- ja müügitöötajatele (23%). Järgnesid oskustöötajatele ja käsitöölistele (20%) ning lihttöölistele (20%) pakutavad töökohad.

Juunikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 3 175 inimest. Tööalasel koolitusel osales juunis 2 721 ja tööotsingu koolitusel (tööotsingu töötoas) 1 051 inimest. Tööpraktikal osales 972, tööharjutusel 525 ning tööklubis 485 inimest.

Karjäärinõustamise teenust osutati 1 438 korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel osaleti juunis 682 korral. Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 60 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 71 uut töökohta.

Palgatoetusega oli juunis töötamas 1 154 inimest. Lisaks osales veel 3 690 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes. Sealhulgas aasta algul rakendunud uutes teenustes vähenenud töövõimega inimestele osales tööalasel rehabilitatsioonil 313 inimest, kogemusnõustamisel 4 inimest, kaitstud töö teenust osutati 57 inimesele ning töölesõidu toetust sai 24 inimest.

Vähenenud töövõimega inimesed osalesid ka teistel tööturuteenustel – kokku otsis juunis töötukassa toel tööd 4 823 vähenenud töövõimega inimest ning teenusel osalemist alustas 619 inimest.

Töötukassa maksis juunis töötuskindlustushüvitist 11 427 inimesele ehk 36% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 422 eurot ning hüvitisteks maksti kokku ligikaudu 4,2 miljonit eurot. Ligikaudu 137 euro suurust töötutoetust sai juunis 6 977 inimest ehk 22% kuu jooksul arvel olnud töötutest.

Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa juunis 713 inimesele. Keskmine juunis määratud hüvitis oli 1 704 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 1 miljoni euro.

Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa juunis 156 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 2 127 eurot ning hüvitisteks maksti juunis üle 440 tuhande euro.