Artiklid

Merike Teder, reporter

Kohe oleks tööd pakkuda enam kui 70 kutsetunnistusega hooldustöötajale, selgus tervishoiuasutuste juhtide seas läbi viidud küsitlusest.

Peaaegu kõik küsitletud pidasid juba töötavatele hooldustöötajatele tasemeõppe korraldamist vajalikuks, küsitlusele vastanud asutuste hooldustöötajatest on kutsetunnistusega ainult 20 protsenti.

Tallinna tervishoiu kõrgkooli läbi viidud küsitluse peamine eesmärk oligi välja selgitada, kui suureks hinnatakse hooldustöötajate koolituse vajadust ning kui palju on reaalselt uusi hooldustöötajad meie tervishoiusüsteemis tarvis.

«Nii töötavate hooldustöötajate kui ka tööjõuvajaduse kohta puudub kahjuks riiklik statistika ja seetõttu kogus Tallinna tervishoiu kõrgkool andmeid tervishoiuasutustelt otse. Kuigi vastajad tõdesid, et enamik hooldustöötajate ametikohtadest on täidetud, oleksid nad valmis kohe tööle võtma kokku enam kui 70 kutsetunnistusega töötajat. Kindlasti on tegelik tööjõuvajadus suurem, sest meie küsitlusankeedile vastas kolmandik tervishoiuasutustest,» ütles kõrgkooli rektor Ülle Ernits.

Küsitlusele vastanud 30 tervishoiuasutuses töötab kokku 1421 hooldustöötajat. Vastustest selgus, et tasemeharidus s.o hooldustöötaja eriala lõputunnistus on vastanud asutustest kokku vaid 278 töötajal (19,6 protsenti).

«Lisaks märkimisväärsele uute töötajate vajadusele peavad tööandjad vajalikuks töötajate koolitamist tasemeõppes. Tänapäevases tervishoius uute nõudmiste, töövahendite ja vastutuse suurenemise juures ei ole hooldustöötajal ilma õppimata võimalik edukalt hakkama saada,» lisas Ülle Ernits.

Tallinna tervishoiu kõrgkooli kutseõppe osakond viis küsitluse läbi tervishoiuasutuse hulgas jaanuarist märtsini 2016 üle kogu Eesti. Küsitlusele vastasid 30 tervishoiuasutuse esindajad, mille hulgas oli nii haiglaid kui ka hooldekodusid. Küsitlusele vastasid asutuste juhid, õendusjuhid, vanemõed jt, kes hooldustöötajate töö juhtimise, värbamise ja koolituse eest vastutavad.

Statoili kaubamärgi all teenindusjaamasid opereeriv Circle K Eesti AS võtab suvel Tallinna teenindusjaamadesse tööle ligi sada suveabilist ning neile, kes tulevad Tallinnasse tööle teistest piirkondadest, tagatakse tasuta majutus ja sõidukompensatsioon.

Circle K Eesti AS-i personalidirektori Maarika Lemberi sõnul on suvel jaekaubanduse turul töökonkurents üpris tihe ning töökäsi napib. “Otsime suveabilisi suuresti väljaspool Tallinnat elavate tööotsijate seast, kellel tekib võimalus jätkata püsitööd ka suve möödumisel,” ütles Lember pressiteenistuse vahendusel.

“Suvisel ajal kõige suurema koormusega töötavad just Tallinna teenindusjaamad, mistõttu pakub Circle K Eesti AS väljaspool Tallinn-Harjumaa piirkonda müüja-klienditeenindaja töökohale võetud kandidaatidele lisaks konkurentsivõimelisele palgale ka tasuta majutust ning kompenseerib kord kuus edasi-tagasi kojusõidu,” lisas ta.

Kõik värvatud suvetöötajad läbivad ametialase koolituse ning asuvad tööle erinevates Statoili täisteenindusjaamades üle pealinna.

ANNI RAIGNA

Tahan töölt lahkuda, sest ülemus karjub pidevalt meie peale ja süüdistab meid alusetult, et oleme lohakad ja teeme kehva tööd. Kas esitades ülemusele lahkumisavalduse, tuleb mul veel üks kuu seal töötada või saan avaldusele kirjutada, et lahkun nädala pärast? Kas saan erakorralise lahkumise põhjusena tuua ülemuse ebaväärika käitumise?

Laine Lõuna-Eestist

Töötaja saab töösuhte üles öelda korraliselt ja erakorraliselt. Sisuliselt tähendab see seda, et töösuhet on võimalik üles öelda ilma põhjendamiseta, aga ka mõjuva põhjuse olemasolul.

Edasi lugemiseks telli Maaleht

Oled juba lugeja? Logi sisse

Tänavuse aasta tulude põhjal makstakse 2017. aastal madalapalgalistele välja täiendav tagasimakse.

Madalapalgaliste tulumaksu tagasimakse on kord aastas makstav toetus, mille eesmärk on täistööajaga töötava madalapalgalise töötaja sissetuleku suurendamine. Töötajal tekib õigus koos tuludeklaratsiooni esitamisega saada tagasimakse kuni enda poolt aasta jooksul tasutud tulumaksu summa ulatuses.

Edasi lugemiseks telli Maaleht

Oled juba lugeja? Logi sisse

Selleks, et intellektipuudega ja teised inimesed saaksid kergema vaevaga täita uudset töövõime hindamise taotlusvormi, tõlgiti see lihtsasse keelde.

Töövõimereformi tuum on üleminek seniselt töövõimetuse hindamiselt töövõime hindamisele, mida hakkab tegema sotsiaalkindlustusameti asemel töötukassa. Enne töövõime hindamist tuleb täita enda kohta põhjalik küsimustik ning esitada see töötukassale.

Kui sotsiaalministeerium testis eelmisel aastal töövõime hindamist, saadi vaimupuudega inimeste esindajatelt tagasiside, et taotlusvormi võiks tõlkida ka neile sobilikumasse lihtsasse keelde.

„Ettepanek tundus mõistlik ning nüüdseks on see edukalt ellu viidud,“ rääkis sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Lii Pärg, hoides käes juhiste värsket lihtsustud keeles versiooni. Sotsiaalministeeriumi kodulehe vahendusel jagatavast infomaterjalist leiab lihtsas keeles selgitused töövõime hindamise taotlemisest ning taotlusvormi täitmise juhised.

Lihtsas keeles infomaterjali tunnustas erivajadustega inimeste toetusühingu Tugiliisu enese esindaja Vjatðeslav Zagorski. Tal on tihti raske tekstidest aru saada, peab neid mitu korda üle lugema või abi küsima, kuid tänu lihtsamale sõnastusele ja selgitustele on võimalik läbida protsess rutem.

„Vähemalt saab enne tutvuda materjalidega või saab keegi inimene lugeda küsimused lihtsas keeles ette ning selgitada, mille jaoks on vaja neid materjale täita,“ kirjeldas Zagorski, kuidas intellektipuudega inimesed materjalist kasu saavad.

Zagorski oli optimistlik ka töövõimereformi suhtes. „Loodan, et see jookseb paika ja annab puudega inimestele päris tööd – mitte ainult kaitstud töö keskustest,“ kõneles ta. „Inimene peab töötama, kui ta tahab elada iseseisvat elu. Nii on elu ka huvitavam, saab olla teistele kasulik ja see on oluline.“

Töövõime hindamise taotluse tõlkimisega lihtsasse keelde sai ümber ligikaudu aasta kestnud töövõime hindamise materjalide ettevalmistamise protsess, mis järgnes metoodika testimisele.

Töötukassa juures hakkavad ekspertarstid hindama töövõimet tänavu 1. juulist. Esimesed pool aastat hinnatakse üksnes uute hinnatavate töövõimet, kuid 2017. aasta jaanuarist ka kõigi nende töövõimet, kellel on sotsiaalkindlustusamet tuvastanud varem püsiva töövõimetuse. Töövõime hindamisele tuleb minna vastavalt isiklikule korduvekspertiisi tähtajale. Üleminek uuele hindamisele kestab 2021. aasta lõpuni.

Töövõimereform on Eesti töövõimetussüsteemi laiaulatuslik uuendamine, millega toetatakse töövõimetuspensionäride ning teiste vähenenud töövõimega inimeste täisväärtuslikku elu. Selleks aidatakse neil leida tööd, tööl püsida ning parandada igapäevaeluga toimetulekut, arvestades inimeste isiklikku võimekust ja vajadusi. Üle 40 protsendi töövõimetuspensionäridest töötab ning ülejäänutest üle poole soovib töötada.

Töövõime hindamise selgitas lihtsas keeles lahti ning tõlkis taotlusvormi intellektipuudega inimesele arusaadavaks Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit. Lihtsas keeles materjaliga on võimalik tutvuda sotsiaalministeeriumi kodulehel https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Toovoimereform/aa_tvh_taotluse_juhis_lihtsas_keeles_2016_1.pdf.