Üksikasjad

Avaldatud: 05 september 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Kadri Paas, Tanel Saarmann
ärileht.ee

Eurostati andmestest selgub, et aastast aastasse on eestlaste keskmine tunnitootlikkus püsinud 10-11 euro juures. Samal ajal on meie lähipiirkonna riikides samalaadne number mitu korda suurem: Taanis 50 euro, Suurbritannias 40 euro, Soomes samuti 40 euro ja Norras tervenisti 70 euro lähistel.

Kui aastaid on Eesti poliitikud, aga mitte ainult, rääkinud tootlikkuse olulisusest, kasvust ja arendamisest, teevad eestlased jätkuvalt üliodavat tööd. Kui töö tulemust ei suuda ettevõtja kallilt maha müüa, tulebki välja, et Eesti ei jõua mitte kunagi peaminister Andrus Ansipi lubatud viie rikkama riigi hulka. Ja mõistagi ei saa me siis ka Lääne-ja Põhja-Euroopa tasemel palka.

LHV majandusanalüütik Heido Vitsur räägib Ärilehele, et eestlased ei ole laisad ega rumalad, kuid ilmselt üsna tagasihoidlikud. "Osalt on tagasihoidlikkus tingitud meie väga piiratud keeleruumist, mille tõttu muu maailm paljudele meist üsnagi võõraks jääb ega lase neil seal sellise endastmõistetavusega tegeleda nagu näiteks iirlastel. Kuid meie tagasihoidlikkusest mõjutab meie edukust palju enam see, et oleme üpris naiivsed ja liig sageli ei tee vahet enda ja teiste huvide vahel ja pahatihti ei pane tähele vastuolusid teiste jutus ja tegevustes," nentis Vitsur.

Eestlased võtavad Vitsuri meelest teiste edulugudest teadmiseks seda, mis on meeldiv ja ignoreerib tervikut, mis on teisi eduni viinud. "Noh, neid viimaseid asjaolusid võib ju ka rumaluseks nimetada. Lõpuks peame tunnistama ka seda, et ega meil protsesside juhtimise kogemust riigi ega ka ettevõtete tasemel just liiga palju olegi. Lisaks sellele vähendab meie majanduse tõhusust tema väga madal komplektsuse tase, mis juba iseendast toob kaasa kohmakama organisatsiooni ja suuremad kulud ja madalama tööviljakuse," arutleb Vitsur.

Tabelit näeb originaalis.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 september 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Ivar Soopan
Maaleht

Üle 20 aasta Ameerika Ühendriikides infotehnoloogia spetsialistina töötanud eestlane soovis karjääri jätkata Eestis, ent ebaõnnestunult – enamik tööotsija kirja saanud ettevõtteist isegi ei vastanud.

Talendid soovivad koju tulla, aga siin võivad nad kohata ignorantsust, kuigi infotehnoloogia valdkonnas peaks asjatundjatest puudus olema – 61 tööpakkujast vastasid ainult kaheksa USAs võrguadministraatori, serveri- ja taristuhoolduse tööd teinud eestlasele. Üks ettevõte pakkus suure vastutusega töö eest palgaks pelgalt 435 eurot kuus.

“Saatsin eri ametikohtadele 61 CVd. Kasutasin kahte online-keskkonda: www.cv.ee ja www.cvkeskus.ee,” kirjeldas praegu USAs elav Marko (nimi muudetud – toim). “Mõlemasse tegin profiili ja saatsin enamiku Tallinna, aga osa ka Tartusse. Mujal eriti IT-alaseid asju ei olnud.”

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 04 september 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Toimetas: Liina Valdre
ärileht.ee

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2015. aasta teises kvartalis 8500 vaba ametikohta.

Vabade ametikohtade arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 16,5% ja 2014. aasta teise kvartaliga võrreldes 11%, teatas statistikaamet.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli 2015. aasta II kvartalis 1,5 protsenti. Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli keskmisest kõrgema brutokuupalgaga tegevusaladel – info ja side tegevusalal (2,9%) ning finants- ja kindlustustegevuses (2,8%). Kõige madalam oli vabade ametikohtade määr kinnisvaraalases tegevuses (0,3%).

Ametikohtade koguarvus oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade osatähtsus kõige suurem töötlevas tööstuses (20%), hulgi- ja jaekaubanduses (16%) ning hariduse tegevusalal (10%).

Suurim vabade ametikohtade arvu kasv oli finants- ja kindlustustegevuses ning info ja side tegevusalal, kus vabu ametikohti oli 2014. aasta teises kvartaliga võrreldes vastavalt 2,1 ja 1,8 korda rohkem.

Enam kui pooled töökohad asuvad Harjumaal

Vabadest ja hõivatud ametikohtadest asusid jätkuvalt 56% Harju maakonnas (sh Tallinn), 11% Tartu maakonnas ja 8% Ida-Viru maakonnas. Vabade ametikohtade määr oli kõige kõrgem Pärnu maakonnas (2,3%) ning madalaim Põlva maakonnas (0,3%).

Vabadest ametikohtadest 71% oli erasektoris ning 29% avalikus sektoris, samas kui aasta tagasi olid samad näitajad 78% ja 22%. Avalikus sektoris oli 2015. aasta II kvartalis vabade ametikohtade määr 1,7% ning erasektoris 1,5%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Tööjõu käive kasvab samuti

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja lahkunud töötajate arv kokku) oli 2015. aasta I kvartalis 61 000 töötajat, mis on 1,9% suurem kui 2014. aasta I kvartalis. Võrreldes 2014. aasta I kvartaliga on kasv vähenenud – 2014. aasta I kvartalis oli tööjõu käibe kasv võrreldes 2013. aasta I kvartaliga 5,5%.

Kõige enam kasvas 2015. aasta I kvartalis võrreldes varasema aasta sama ajaga tööjõu käive jätkuvalt majutuses ja toitlustuses (26,7%).

Hinnangud põhinevad uuringul „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“, mida statistikaamet korraldab alates 2005. aastast. 2015. aastal on valimis 12 376 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni ning valikuliselt uuritavate üksuste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi.

Vabade ametikohtade arv on kõik kvartali teise kuu 15. kuupäeval olevad vabad ametikohad, s.o vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Üksikasjad

Avaldatud: 02 september 2015

• Ärileht

Toimetas: Romet Kreek
ärileht.ee

Balti riikides tegutsevate Rootsi ettevõtete juhid leidsid, et baltlased on kõvad töörügajad, keda on lihtne koolitada. Ligi 65 % vastanutest leidsid, et Baltimaade töötajad on lojaalsed.

Halvem on lugu loovusega, mida pidasid heaks vaid 40% vastanutest. Initsiatiivikaks pidas baltlasi vaid 32% küsitletutest, selgus täna avaldatud Business Swedeni Balti ärikliima uuringust.

Kvalifitseeritud tööjõud on konkurentsivõimelise kulutasemega, maksusüsteem on hea ja Rootsile lähedus meeldivad Rootsi ettevõtetele.

Eesti sai parimaid tulemusi elukvaliteedi osas. Eesti asukoht on äri ajamiseks hea. Siin on soodne seadusandlik keskkond ja usaldusväärne kohtusüsteem. Maksekäitumise ja maksusüsteemi poolest on Eesti Lätist ja Leedust parem.

Töötajaid on lihtsaim leida Leedus, kus on ka palga suhe tootlikkusse parim. Halvimad on need Eestis. Töörügajaid leiab lihtsamalt Leedus, loovaid töötajaid Eestis ja lojaalseid töömesilasi Lätis.

Palgatase on võrreldes töötajate tootlikkusega hästi tasakaalustatud, leidsid pooled vastanutest. 34% leidsid, et palgatase on võrreldes tootlikkusega madal.

“Arvestades, et Rootsi on viimase kahekümne aasta vältel olnud Eesti suurim välisinvestor, siis on oluline teada, mida meilt oodatakse ning kas on asju, millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata,” ütleb Rootsi Eksportnõukogu Eesti esinduse juht Janar Sutt. “Uuringu tulemusena on meil teada, kuidas välisinvestorid Eesti ja teiste Balti riikide ärikeskkonda näevad, ning näiteks seegi, kas ja kuidas mõjutavad välisinvestorite otsuseid Ukraina sündmused.”

Tänasel päeval tegutseb Eestis aktiivselt 800, Lätis 400 ja Leedus 150 Rootsi kapitalil ettevõtet.

“Uuringu tulemusel selgus, et Rootsi osalusega ettevõtete osakaal meie majanduses kasvab ilmselt lähiaastatel veelgi,” kinnitab Sutt.

Küsitlusele vastanud ettevõtetest 63% plaanib lähima kolme aasta jooksul investeeringuid Balti riikidesse.

Hiljutised geopoliitilised sündmused nagu olukord Ukrainas ei ole oluliselt ettevõtete investeerimisotsuseid Balti riikidesse mõjutanud. Vaid 3% vastanutest nimetas, et geopoliitilised arengud on mõjutanud väga oluliselt investeerimisotsuseid Balti riikides. 9% arvates avaldas see otsustele olulist mõju. 66% küsitletutest vastas, et see avaldas mõningast või väga vähest mõju. 22% vastanud ütlesid, et see ei avaldanud mitte mingisugust mõju.

Kuigi võis arvata, et Rootsi ettevõtetele on oluline töötajate rootsi keele oskus, siis küsitlus näitas midagi muud. 45% vastanutest leidsid, et rootsi keele oskus ei ole olulise tähtsusega. Väga tähtsaks pidas seda 4% vastanutest ja tähtsaks 8% vastanutest.

Mõnevõrra üllatav on see, et tervelt 30% vastanutest leidsid, et kapitali ja finantseerimise kättesaadavus on raske või väga raske.

Ettevõtete juhid leidsid, et kolme aastaga on korruptsiooni tase langenud. Kui 2012. aastal küsitlusel leidsid 42% vastanutest, et Leedus on konkurendid tellimusi võitnud korruptsiooni abil, siis tänavu vastas sama 37%. Lätis kahanesid korruptsiooniilmingud 46% 19 protsendile ja Eestis 21% 12 protsendile.

Uuring viidi läbi tänavu märtsis ja aprillis Balti riikides tegutsevate Rootsi ettevõtete rootslastest juhtide seas. Ligi 500 küsitletud juhi seast vastas küsimustele 107 ettevõtte juhid.