Üksikasjad

Avaldatud: 01 september 2015

• Maksu- ja Tolliamet

2015. aasta teises kvartalis oli töötajatele tehtud väljamaksete summa üle 1,64 miljardi euro, mis maksti välja 559 528 inimesele. Teise kvartali mediaanväljamakse oli 794 eurot kuus.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.
2014. aasta II kvartalis tehti väljamakseid kokku 551 306 inimesele ja väljamaksete summa oli üle 1,54 miljardi euro. Võrreldes möödunud aasta II kvartaliga on väljamaksete saajaid tänavu 8222 võrra rohkem. Mediaanväljamakse oli 2014. aasta II kvartalis 753 eurot kuus.
MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01 kuni 2015 aastani ja alates 2015 aastast koodidega 10,12,13,15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:

1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.

3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Mailin Aasmäe
pressiesindaja
1. september 2015

Üksikasjad

Avaldatud: 29 august 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Ümbrikupalka peetakse Eesti varimajanduse suurimaks probleemiks ning CV Keskuse uuringust selgub, et õigustatud: töötajate arv, kes saavad osa oma palgast varjatult, on kasvanud viimase kuue aasta kõrgeimale tasemele.

„Möödunud aastal käivitatud töötamise register muutis küll tööturu mängureegleid, kuid värskest uuringust selgus, et töötajate arv, kes saavad osa oma teenitud töötasust mustalt, on enam kui kahekordistunud. Kuigi täies mahus ümbrikupalka saavate töötajate arv on vähenenud, ei korva see osalise ümbrikupalga kiiret kasvu ning sularahaga tegelevates valdkondades on musta töötasu maksmine endiselt murekoht, mis muutub aktiivsemaks just suveperioodidel,“ kommenteerib uuringut CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt ettevõtte uudiskirjas.

Möödunud aastal käivitatud töötamise registriga lisandus 20 000 maksumaksjat, kes varem said töötasu ümbrikupalgana. Ka uuring näitas, et nende vastajate arv, kes said töötasu täies mahus ümbrikupalgana on vähenenud 16,9% ning laskunud viimase kuue aasta madalaimale tasemele. Samas jääb lisandunud töötajate keskmine palk oluliselt alla kogu tegevusala keskmisele palgale, mis näitab, et osa palgast makstakse töötajatele varjatult.

„Musta palga saajat valitsevad mitmed ohud, kuna töötaja kaotab nii haigus- kui puhkusetasus (sh ka emapalgas). Lisaks kaob ümbrikupalgaga võimalus taotleda võimalikku koondamis- ning töötushüvitist, millega annab töövõtja kergekäeliselt skeemitavale tööandjale võimaluse endaga manipuleerida,“ lisab Auväärt.

Küsitluses osales tänavu 1570 vastajat, kellest 1179 olid palgasaajad. Kuue aasta statistika pärineb enam kui 10 126 vastaja andmetelt.

Üksikasjad

Avaldatud: 31 august 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Tunnen juba tööpäeva keskel ülekoormusest väsimust. Kas ja kui palju peab tööandja võimaldama mulle töös puhkepause?

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna nõustamise osakonna konsultant Mari-Liis Ivask:
Töölepingu seaduse § 47 lg 2 alusel on tööandjal kohustus korraldada tööd selliselt, et töötajale oleks tagatud iga 6 tunni töötamise kohta vähemalt 30-minutiline vaheaeg puhkamiseks ja einestamiseks. Antud vaheaeg on tööpäevasisene, kuid seda ei arvestata üldjuhul tööaja hulka. See tähendab, et näiteks kaheksa tundi päevas töötades peab olema töötajale võimaldatud vähemalt üks 30-minutiline tööpäevasisene vaheaeg, mis teeb tööpäeva kestuseks kokku 8,5 tundi.

Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lg 31 peab suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul tööandja võimaldama ka tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavad vaheaegu. Kuna töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevaid vaheaegu loetakse tööaja hulka, siis sõltumata vaheaegade arvust ja kestusajast tööpäeva pikkus ei muutu. Nende vaheaegade eesmärk on anda töötajale võimalus tööst lühiajaliselt puhata ja taastuda. Oluline on vältida nii füüsilist kui vaimset ülekoormust, et säilitada töötaja töövõimet ning hoida ära tööga seotud haigestumisi.

Vaheaegade andmisel peab tööandja lähtuma töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, millest selgub, kas tööprotsessi käigus mõjutab töötaja tervist mõni eeltoodud ohutegur, mis tingib vajaduse tööaja hulka arvatavate vaheaegade võimaldamiseks. Vaheaegade hulk ja kestus on enamasti küll tööandja määrata, kuid see peab olema kooskõlas töötaja võimete ning töökeskkonna ohutegurite kokkupuute määraga. Erandina on õigusaktidega määratletud puhkepauside kestus kuvariga töötamisel – puhkepauside kestusaeg peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast.

Eelpool kirjeldatud vaheaegu ei tohi teineteisega segamini ajada. Kui töötaja töötab näiteks 8-tunnises vahetuses, tehes püsti seistes füüsiliselt koormavat tööd, peab tööandja võimaldama nii töölepingu seadusest tuleneva vaheaja puhkamiseks ja einestamiseks kui ka töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevad lisavaheajad lühiajaliseks puhkamiseks ja taastumiseks. Lisavaheaegu peab võimaldama ka näiteks sundasendi tõttu istuva töö puhul, suure vaimse koormuse – näiteks väga intensiivse töö või pideva suhtlemisega seotud töö puhul ja rutiini vältimiseks monotoonse töö puhul.

Kui leiate töötajana, et töö on teie jaoks koormavam kui tööandja on seda hinnanud ning vajate töös lisavaheaegu puhkamiseks ja taastumiseks, siis andke selle kohta tööandjale tagasisidet. Tööandjale on töötaja tagasiside oluliseks infoallikaks, et vaadata üle töökorraldus ja seda vajadusel muuta. Juhul kui tööandja poolt rakendatavad abinõud ei taga töötaja tervishoidu töökohal, on töötajal õigus pöörduda probleemiga ka Tööinspektsiooni poole, helistades numbril 6269400 või saates e-kirja aadressile .

Üksikasjad

Avaldatud: 28 august 2015

• MAKSUKORRALDUSE SEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel on eelmise aasta juulis kasutusele võetud töötamise register suurendanud aastaga maksulaekumisi vähemalt 11,8 miljonit eurot. Eelmisel aastal said töötamise registreerimise kohustuse abil esmakordselt ametlikku sissetulekut 21 000 varem ümbrikupalka saanud inimest.

MTA peadirektori Marek Helmi sõnul näitavad nii konjunktuuriinstituudi kui ka eraisikute tuludeklareerimise andmed, et ümbrikupalga saajate arv vähenes eelmisel aastal märgatavalt. „Vaatlustel näeme, et ka teadlikkus ümbrikupalgast ja sellega seotud riskidest on paranenud. Näiteks on väliürituste korraldajad ise hakanud nõudma kauplejatelt oma töötajate registreerimist,“ rääkis Helm.

„Igati on ennast õigustanud töötamise registri lahendus, kus ühte süsteemi kasutab mitu ametit inimestele vajalike teenuste pakkumiseks. Ka töötajad ise tunnevad, et nad on siin osalised ja neil on huvi registreeringu olemasolu vastu. Ei ole harvad juhud, kus vaatlusi tegeva MTA ametniku poole pöörduvad töötajad ise ja uurivad kande olemasolu,“ lisas Helm.

Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu peab kõige tähtsamaks, et töötamise register on andnud töötajale kindlustunde. „Register võimaldab töötegijal ise üle kontrollida, kas ta seaduslikult tööle võetud. Registreeritud töösuhe annab inimesele sotsiaalsed tagatised ja võimalus kontrollida andmeid oma töötamise tingimuste kohta ennetab võimalikke probleeme töösuhtes,“ selgitas Maripuu.

Haigekassa Harju osakonna direktor Ado Viik lisas, et ametkondade hea koostöö tulemusel on töötamise registreerimisega seotud muudatused õnnestunud rakendada kiirelt ning tööandjate jaoks võimalikult mugavalt. „Oluline on, et andmed oleksid registris õigesti täidetud, siis jõuavad ka erinevate ametite pakutavad hüvitised kiiresti inimeseni,“ ütles Viik.

Töötamise registri andmed on aluseks töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste nagu ravikindlustus, pension ja töötuskindlustushüvitis, tuvastamisel eriseadusega ettenähtud juhtudel ning töötamisega seotud kohustuste täitmise kontrollimisel. Registrit kasutavad maksu- ja tolliamet, töötukassa, sotsiaalkindlustusamet, tööinspektsioon ning haigekassa.

Esitluse leiab pressimaterjalide alt.

Mailin Aasmäe
pressiesindaja
28. august 2015