Artiklid
- Üksikasjad
Toimetas: Romet Kreek
ärileht.ee
Statistikaameti andmetel tõusis läinud aastal brutokuupalk 5,9%, 1005 eurole.
Brutotunnipalk kerkis 7,2%, 6,14 eurole tunnis.
Kui 2013. aastal oli brutokuupalga kasv peale majanduslangust kiireim (7%), siis 2014. aastal brutokuupalga tõus aeglustus.
Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, on tõusnud peale 2010. aasta langust neljandat aastat järjest ning tõus ulatus 2014. aastal 6,0%-ni. Reaalpalga kasvu kiirenemisele on mõju avaldanud tarbijahindade langus 2014. aastal.
Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk palgatöötaja kohta 6,1%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid mullu 0,2% palgatöötaja kohta ning aeglustasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,2 protsendipunkti.
Keskmine brutokuupalk ja –tunnipalk tõusid kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis palgatöötajate keskmine brutokuupalk võrreldes 2013. aastaga kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuses (10,9%) ja brutotunnipalk finants- ja kindlustustegevuses (12,2%). Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusid kõige vähem info ja side tegevusala palgatöötajatel (vastavalt 0,7% ja 1,3%).
Keskmine brutokuupalk oli endiselt kõige kõrgem finants- ja kindlustustegevuses, info ja side tegevusalal ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, ületades keskmist brutokuupalka vastavalt 1,7, 1,6 ja 1,5 korda.
2014. aastal oli keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 1037 eurot ja erasektoris 994 eurot. 2013. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 7,2% ja erasektoris 5,4%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.
Palgatöötajate keskmine arv taandatud täistööajale kasvas kogu majanduses 2014. aastal võrreldes 2013. aastaga 4,6% (22 400). Töötajate arv kasvas erasektoris 6,4% ning kahanes avalikus sektoris 0,3%.
2014. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1357 eurot ja tunnis 9,13 eurot. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis 2013. aastaga võrreldes kuus 5,7% ning tunnis 6,6%. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (10,7% kuus ja 12,7% tunnis), kõige vähem info ja side tegevusalal (kuus vastavalt 0,2% ning tunnis 0,7%).
- Üksikasjad
Kui poodidel ei ole saalitöötajate palkamisega probleeme, siis neist rohkem teenivate kassapidajate leidmisega ollakse püsti hädas, sest sobivaid inimesi Eestis pole.
Rimi on palganud tööle ka inimesi, kelle eesti keele oskus pole seaduses nõutaval tasemel. «Aga kui meil ei ole võtta inimesi, siis me peame pakkuma tööd ka neile, kes muidu tööd ei leiaks,» rääkis Tero. Olukorra parandamiseks on poeketi palgal eesti keele õpetaja, kes käib tunde andmas nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal.
Kui üldrahvaliku veendumuse järgi laheneks müüjate põud kohe, kui palk oleks suurem, siis selle väitega Tero ei nõustu. «Me ju teame, kus meie majandus praegu on, ja see palgaraha peab ju kusagilt tulema. Ega keegi kadedusest palka maksmata jäta,» kinnitas ta.
Rimi personalijuhi sõnul tõstavad nad igal aastal palka ja tänavu panustati just teenindajatesse, kelle maksimaalne palgatõus võis olla kuni 18 protsenti.
Tõsi küll, Rimis kehtib reegel, et mida kõrgem on müüjate kvalifikatsioon ja tänu sellele ka palk, seda vähem neid poes tööl on, sest töö peaks olema efektiivsem.
Tegemist on Postimees+ tasulise looga, edasi loe originaalist:
http://tarbija24.postimees.ee/3228527/kassapidajate-poud-sunnib-meeleheitlikele-tegudele
- Üksikasjad
Liina Valdre
ärileht.ee
Hetkel käivad Eestis läbirääkimised miinimumpalga üle. Nädala alguses tegid tööandjad ettepaneku tõsta miinimumpalk kahe järgmise aasta jooksul 448 eurole. Ametiühingud tööandjate ettepanekuga nõus ei olnud.
Seejuures tõuseks tööandjate pakkumise kohaselt miinimumpalk 2016. aastast 417 eurole ning 2017. aastast oleks miinimumpalk 448 eurot.
Tänane miinimumpalk Eestis on 390 eurot. Läbirääkimised sotsiaalpartnerite vahel jätkuvad ülejärgmisel nädalal.
Sellega seoses toob Ärileht välja tabeli, et milline on miinimumpalk Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega. Siinjuures tasub arvestada, et mitmetes riikides nagu näiteks Taani, Itaalia, Küpros, Austria, Soome, Rootsi, Island ja Norra miinimumpalka kehtestatud ei ole. Paari riigi kohta Eurostatil andmed puuduvad.
Konteksti mõttes on tabelis toodud ka miinimumpalk USAs.
Definitsiooni järgi on miinimumpalk on seadusega kehtestatud palk, mis kehtib enamikule täistööajaga töötajatele kogu riigis. Miinimumpalk on brutokuupalk, millest ei ole maha arvatud tulumaks ega sotsiaalkindlustusmaksed.
Mahaarvamised on riigiti erinevad. Miinumpalga jaoks lepitakse enamikus riikides kokku kuupalga määr.
graafikut saab vaadata originaalist,
Allikas: Eurostat
- Üksikasjad
Signe Kalberg,
Eesti Päevaleht
Kohtusse on jõudnud töövaidlused selle üle, kas ja millal tohib töötaja katseaega pikendada.
Töölepinguseaduse (TLS) järgi võib töötajale määrata neljakuulise katseaja. Selle mõte on anda tööandjale võimalus hinnata kandideerija sobivust ametikohale ja töötajale soovitud töökoha sobivust.
Mis saab aga siis, kui töötaja on katseajal pikemalt haige või näiteks reservväelaste õppusel, õppepuhkusel vms ning tutvumisaeg jääb liiga lühikeseks?
„Seadus ei reguleeri otseselt katseaja peatumise ja pikendamise küsimust. Nii seaduse kirjutajad, tööinspektsiooni juristid kui ka erinevate advokaadi- ja õigusbüroode spetsialistid on andnud selgitusi, mille kohaselt pikeneb katseaeg selle aja võrra, mil töötajal oli õigus tööst keelduda,” ütleb tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Madalamapalgalistest, alla 560 euro teenivatest töötajatest on töötasu aastaga kasvanud 39%-l, 42% saab aastatagust palka edasi ja 8%-l on töötasu selle ajaga langenud. Kõrgemapalgaliste töötasu on tõusnud keskmiselt 217 eurot.
Võrreldes varasemate aastatega on pisut suurenenud nende töötajate hulk, kelle netotöötasu aasta jooksul tõusis, selgub Palgainfo Agentuuri ja partnerite mais läbi viidud tööturu- ja palgauuringust. Töötasu on suurenenud eelkõige kõrgema, üle 2000 eurose palgaga töötajatel, kellest rohkem kui pooled saavad praegu kätte suurema rahasumma kui aasta eest. Madalamapalgalistest, alla 560 euro teenivatest töötajatest on töötasu aastaga kasvanud 39%-l, 42% saab aastatagust palka edasi ja 8%-l on töötasu selle ajaga langenud.
Kõrgemapalgaliste töötasu on tõusnud keskmiselt 217 eurot. Seda on üle kolme korra rohkem kui madalapalgalistel, kelle sissetulekut mõjutas eelkõige riikliku palga alammäära tõus.
Palgamuutus jääb 5-10% piiresse
Töötajate netopalga ootus püsib stabiilsena jäädes poolte töötajate puhul 800-1500 euro piiresse, nagu see oli ka möödunud ja ülemöödunud aastal. Võrreldes eelmise sügise ja kevadega on palgaootuse mediaan langenud 1100 eurole (2014 - 1200 €, 2013 - 1000 €).
Põhipalka muutnud või seda kavandavaid organisatsioone on pea sama palju kui aasta tagasi - 72%. Keskmine toimunud või kavandatav põhipalga muutus jääb 5-10% piiresse. Varasemaid uuringuid kõrvutades ilmneb, et tegelikkuses võivad põhipalkade muutused kavandatust suuremaks kujuneda tulenevalt tööjõupuudusest ja värbamisolukorrast.
Tunnetatakse töökäte puudust
Kaks kolmandikku tööandjatest tunnetab tööturul spetsialistide ja/või lihttööliste puudust. Ligi pool ettevõtetest vajab lähema aasta jooksul juurde uusi töötajaid, rohkem kui kolmandik neist plaanib luua uusi töökohti, samal ajal kui tööealine elanikkond väheneb.
„Arvestades, et aastaks 2020 väheneb potentsiaalsete töötegijate arv enam kui 30 000 võrra, peavad personalijuhid pöörama oma pilgu sihtrühmadele, kust täna tööjõudu aktiivselt ei kaasata, muutma kandidaatidele seatud ootused paindlikumaks ja olema tööpakkumiste koostamisel tunduvalt loovamad," märgib uuringu partneri CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt. „Muutusi tööturul iseloomustab ka see, et avaliku palgaga tööpakkumiste arv on tööportaalis kasvanud 25%-le. Ka uuringu tulemused näitavad, et üle poole töötajatest (62%) otsustab tööpakkumise kasuks, kus töötasu vahemik on avalik."
Lehekülg 984 / 1665
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee