Üksikasjad

Avaldatud: 10 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Bostoni Ülikooli teadlane Erin Reid uuris ühe USA suurfirma näitel, millised töötajad rabavad reaalselt tööd ning millised teevad vaid nägu, et neil on tegevust.

Erin Reid veetis aega firmas, mis ootab oma töötajatelt täielikku pühendumist, sealhulgas keskööl e-mailidele vastamist ja isiklike plaanide tühistamist ületundide eesmärgil, vahendab The Guardian. Reid avastas, et 31 protsenti meestest ja 11 protsenti naistöötajatest leidsid viisi, kuidas jätta mulje endist kui töönarkomaanidest. Aeg-ajalt nad haihtusid töölt kellelegi ütlemata või tegid salajasi kokkuleppeid ja graafikumuutusi kolleegidega, et nad ise saaks perega aega veeta.

Inimesi, kes tegid ametlikke ettepanekuid töökoormuse vähendamiseks või ümberjagamiseks, karistati vähese pühendumisvõime eest. See-eest tööteesklejaid nähti paremas valguses ning neid ka autasustati vastavalt. Sealjuures oli rohkem naisi, kes küsisid formaalset luba ning mehi, kes viilisid töölt salaja. See näitab, et premeeritud said vähesema töö tegijad, kes lasid välja paista, justkui nad teeksid pühendunumalt tööd kui mõned teised.

Selline suhtumine näitab, milline erinevus on korrektselt tehtud tööl ning tööl, mis vaid paistab kui tehtud. On pisut probleemne ka uurida, kelle töö sisaldab rohkem ütlusi, millega nad tegelevad, kui reaalset tööd. Teesklejad panustavad rohkem aega ja energiat näilikkusele, et nad tegelevad pidevalt millegagi.

Reid teeb järeldused, et kui töö koormab liigselt, ei ole soovitav küsida töökohustuste vähendamist, vaid mõelda, kuidas saaks kergemini ülesannetega tegeleda või neist mööda libiseda. Siiski oleks parem, kui ka firmad ei ootaks, et nende töötaja peab olema 24 tundi ööpäevas valvel ning valmis tööülesannetega tegelema. Ei ole hea tööstressi koju kaasa võtta, pigem tuleks töö- ja eraelu kohustused lahus hoida.

Tarbija»Töö
Toimetaja: Maiken Mägi
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 09 juuni 2015

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Tööinspektsioon

2015. aasta esimese 5 kuuga on Eestis toimunud 1765 tööõnnetust ehk 12 tööõnnetust iga päeva kohta. Üle 300 tööõnnetuse on töötaja jaoks lõppenud raske kehavigastusega. 5 töötajat on tööõnnetuse läbi kaotanud oma elu. Kahjuks võib tööõnnetuste lõplik arv võib olla veelgi suurem, kuna mitmete õnnetuste asjaolud on veel täpsustamisel. Halvimal juhul peame nentima, et käesoleva aasta esimese 5 kuuga on käesoleval aastal toimunud üle 2000 tööõnnetuse.

Tööõnnetuste arvu kasvu näeme ehitussektoris kus on toimunud juba 133 tööõnnetust, kuigi suurem ehitushooaeg alles algas. Puidutööstuse tegevusalas on toimunud 140 tööõnnetust, millest 36 juhul sai töötaja raske kehavigastuse. Samuti on avaliku halduse ja riigikaitse sektoris registreeritud juba 264 tööõnnetust, millest 33 juhul on tööõnnetus lõppenud töötaja jaoks raske kehavigastusega. Need on vaid suurima tööõnnetuste arvuga sektorid, kuid tööõnnetusi toimub igas sektoris.

Käesoleva aasta esimese 5 kuuga on tööd tehes oma elu kaotanud kaks kaevurit, sadamas kukkus merre trapitöötaja, hukkus keevita kes tõstis telfriga metallfermi pukkidele, kuid jäi kukkuva metallfermi alla, autojuht, kes puhastas enne teele sõitu veokasti servi, et mitte muutuda kukkuvate kivikestega ohtlikuks teistele liiklejatele, kuid jäi ise samal ajal tagurdava laaduri ja veoauto vahele.

Olgugi et töökeskkonna riskianalüüsi tegemine on iga tööandja kohustus, on tegelik situatsioon kurb - töökeskkonna riskid on paljudes ettevõtetes hindamata või alahinnatud. Sageli ei teadvustata, et mitte ainult füüsiline vaid ka kontoritöö võib põhjustada püsivaid tervisekahjustusi, mille tagajärjeks on töövõime langus või koguni töölt kõrvale jäämine.

Tööinspektsioon tuletab siinkohal meelde, et läbimõeldud töökeskkonna riskianalüüs ja õige töökorraldus aitavad vältida riske töökohal ning paneb südamele, et ohutu töökeskkonna loovad tööandja ja töötaja üheskoos.

Töökeskkonna ja töötervishoiu valdkonna küsimustes pakub Tööinspektsioon kõigile töötajatele ja tööandjatele tasuta konsultatsioone. Pöörduda saab infotelefonil 640 6000 või e- kirja aadressil jurist|ät|ti.ee. Tööelu puudutavatele küsimustele saab vastuseid otsida Tööelu portaalist www.tööelu.ee Riik on loonud ettevõtjatele mugava võimaluse viia riskianalüüs läbi Tööbik portaalis www.toobik.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 09 juuni 2015

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Ärileht

Agne Narusk,

Eesti Päevaleht

1. juulist jõustuv täiskasvanute koolituse seadus muudab õppepuhkust ja kaardistab koolitajad.

Sel suvel tasub töö kõrvalt ülikooli astumisele mõelda küll – enam pole oluline, kas ja kuidas haakuvad õpingud praeguse töökohaga, 20 kalendripäeva tasulist õppepuhkust on uue seaduse järgi ette nähtud igal juhul.

1. juulist hakkab kehtima uus täiskasvanute koolituse seadus (TäKS), mis lubab tasustatud õppepuhkust kõigile tasemeõppijatele ühtsetel alustel, tutvustas haridus- ja teadusministeerium täiskasvanuhariduse infopäeval uut korda. Pole oluline, kas õppur on päevases või kaugõppes, õpib osalise või täiskoormusega, kas ta on täiskasvanute gümnaasiumi, ametikooli, rakenduskõrgkooli või ülikooli nimekirjas – talle on õppeaastas ette nähtud 30 kalendripäeva õppepuhkust. Keskmine palk säilib 20 päeval.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Rahandusministeerium

Madis Aben, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Statistikaameti täpsustatud hinnangul kujunes Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) reaalkasvuks esimeses kvartalis 1,1 protsenti. Nominaalselt kasvas majandus 2,7 protsenti, mis tekitab kiire palgatulu kasvu taustal mitmeid küsitavusi. Ilmselt on selle põhjus eri asjaolude kokkulangemine.

SKP statistika põhjal on viimase pooleteise aasta jooksul süvenenud tasakaalustamatus palgatulu ja ettevõtlustulu vahel. Palgatulu kasv on viimased neli aastat olnud 8 protsendi juures, kuid ettevõtlustulu on viimasel kuuel kvartalil olnud languses. Palgatulu osakaal lisandväärtuses on Eestis tõusnud juba üle Euroopa Liidu keskmise, sest tööjõule minev osa sissetulekutest on kasvanud viimasel ajal väga kiiresti. Selle trendi jätkumine ei saa enam kaua kesta ning kui majanduse nominaalkasv lähiajal oluliselt ei kiirene, siis peab selgelt pidurduma palgatulu kasv.

Sisenõudluse languse taga on tagasihoidlik eratarbimise kasv ning investeeringute languse jätkumine. Eratarbimise 2,3-protsendiline kasv on üllatavalt väike 8 protsenti kasvanud palgatulu ning langevate tarbijahindade taustal. Investeeringute osas on olukord siiski paranemas ja ilma energeetikasektorita ettevõtlussektori investeeringud kasvasid. Samuti on peatunud valitsussektori investeeringute langus ning eluasemeinvesteeringud koguvad hoogu.

Kaupade ja teenuste ekspordi kasvutempo aeglustus oluliselt. Kuigi Euroopa Liidu majandus on tugevnemas, näitab meie peamistest kaubanduspartneritest kiiret kasvu vaid Rootsi. Ka Läti ja Leedu majanduskasv pidurdus esimeses kvartalis ning oli alla kahe protsendi. Ekspordi arengut pidurdab eelkõige idaturg, kuhu on kaupade ekspordimahud aasta alguses vähenenud ligi poole võrra. Eksporti toetas jätkuvalt sideseadmete suurenenud väljavedu Rootsi. Import pöördus aasta alguses nõrga sisenõudluse mõjul väiksesse langusesse.

Ettevõtete müügitulu esimeses kvartalis vähenes, mis tõi tööjõukulude kiire kasvu juures kaasa kasumite kahanemise enamikul tegevusaladest. Olulise positiivse panuse lisandväärtuse kasvu andsid töötlev tööstus, põllumajandus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Logistikasektor aga panustas jätkuvalt negatiivselt transiidivoogude vähenemise tõttu.

Eesti majanduses on ilmselt toimumas struktuursed nihked, mille olemus saab selgeks alles mõne aja pärast. Kuigi palga- ja ettevõtlustulu vahekorra jõuline korrektsioon võib tähendada Eesti hinnakonkurentsivõime vähenemist, on raske öelda selle tulujaotuse õiget tasakaalupunkti. Tööjõu süvenev nappus on samuti mõjutamas neid arenguid. Oma roll majandusstatistika mõjutamisel on ilmselt ka maksu- ja tolliameti tegevusel, mis on viimase pooleteise aasta jooksul edukalt võidelnud varimajandusega ning taganud suhteliselt tagasihoidlike majandustulemuste taustal head maksulaekumised.

9.6.2015

Lisainfo:

Ott Heinapuu
avalike suhete osakond
Rahandusministeerium
tel 611 3035 | 56 659 980