Üksikasjad

Avaldatud: 30 juuni 2014

• MAKSUKORRALDUSE SEADUS
• Haigekassa

Alates 1.07.2014 jõustus maksukorralduse seaduse muudatus, millega loodi Eestis töötamise register. Seadusest tulenevalt peavad kõik tööd pakkuvad füüsilised ja juriidilised isikud oma töötajate töötamise andmed (töösuhte alustamised, peatamised ja lõpetamised) registreerima Maksu- ja Tolliametis.
Tööandjatelt saadud andmed töötajate kindlustamiseks ning kindlustuse peatamiseks või lõpetamiseks edastatakse haigekassale töötamise registrist. Töötamise registri kohta leiab infot Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.

Töötamise registrist edastatakse haigekassa andmekogusse kindlustusandmeid üks kord ööpäevas. Riigiportaalis eesti.ee pole ka enam teenust „Kindlustusandmete edastamine haigekassale“. See on nüüdsest uuendatud nimetusega "Töötajate ravikindlustuse andmed haigekassas", ja selle kaudu saab tööandja edaspidi kontrollida asutuse kindlustatud inimeste nimekirja.

Ravikindlustuse saamise põhimõtted jäävad samaks ning töötajad ise ei pea midagi tegema. Enda ravikindlustuse kehtivust on igal ühel võimalik kontrollida riigiportaalis eesti.ee.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 juuni 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Kas see on lubatud, et töögraafikuid antakse välja nädalate kaupa? Iga nädala algul saame uue graafiku. Nii on olnud juba aasta algusest saadik. Osakonna juhataja väidab, et ta ei saa midagi teha, sest graafikuid koostab arvuti. Praegu on selline olukord, kus olin esmaspäeval tööl, aga uut graafikut ei ole saanud ja ei tea, millal uuesti minema pean. Kas olen kohustatud tööle ilmuma, kui helistab näiteks ja kutsub kohe tööle?» küsib lugeja.

Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.

Vastavalt TLS § 6 lg 6 peaks summeeritud tööaja arvestuse korral Teie töölepingus olema kirjas tööajakava (graafiku) teatavaks tegemise tingimused. Teil on igal ajal õigus neid andmeid tööandjalt nõuda ja tööandjal on kohustus need kahe nädala jooksul esitada. Soovitav oleks seda teha kirjalikult.

Andmed tuleb esitada heauskselt ja arusaadavalt. Teie puhul jääb mulje, et tööandja ei ole käitunud heauskselt. Tööandja viide arvutile on minu hinnangul kohatu, sest arvuti taga istub ju inimene.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Tarbija24

Üksikasjad

Avaldatud: 29 juuni 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Alla 3-aastase lapse puhul on võimalik saada kalendriaastas 6 puhkepäeva. Kas neid on võimalik taotleda ka juhul kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel?» küsib lugeja.

Vastab Grete Lüüs Advokaadibüroost LMP.

Kui lapse ema viibib lapsehoolduspuhkusel on isal õigus saada lapsepuhkust.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Tarbija24

Üksikasjad

Avaldatud: 25 juuni 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele tuleb ettevõttes, kus töötab üle 10 töötaja valida töökeskkonnavolinik. Asutuses on üle 10 töötaja, aga mitte keegi töötajatest pole nõus hakkama töökeskkonnavolinikuks. Inimest sundida ei saa, aga seadus nõuab. Mida peaks sellisel juhul tegema tööandja?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni jurist Liis Valdmets:

Töökeskkonnavolinik on töötajate esindaja töökeskkonnaalastes küsimustes. Volinik jälgib töökeskkonna olukorda töötajate seisukohast lähtuvalt ning on tööandjale koostööpartner töökeskkonna parandamisel, näiteks koondades töötajate ettepanekuid ning rääkides kaasa isikukaitsevahendite valimisel.

Tööandja ülesanne on korraldada töökeskkonnavoliniku valimiseks töötajate üldkoosolek, milles on võimalik osaleda kõikidel töötajatel (otse või lihtkirjalikult volitatud esindaja kaudu). Valimised loetakse toimunuks, kui üldkoosolekul osaleb vähemalt 50% töötajatest. Voliniku kandidaadid seavad üles töötajad. Tööandja saab volinike valimist toetada, tutvustades voliniku õigusi ja kohustusi ning töötajate esindaja rollist tulenevat lisakaitset (näiteks töölepingu seadusest tulenev eelisõigus koondamiste korral tööle jääda). Töökeskkonnavolinikku ei tohi asetada ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja tööandja huvide konflikt.

Mitu töökeskkonnavolinikku võiks organisatsioonis olla, sõltub ettevõtte suurusest ja töökorraldusest – võimalus volinik valida tuleb anda igas ettevõttes ja selle tegevuskohas või vahetuses, milles töötab 10 või rohkem töötajat. Näiteks peaks 10 töötajaga kontorifirma korraldama valimised ühe voliniku valimiseks. Kui ettevõttes on töötajaid aga 30 ja nii öises kui päevases vahetuses töötab 15 inimest, tuleks valimised korraldada mõlemas vahetuses ning siis esindab töötajaid ettevõttes kaks volinikku. Voliniku valimisest teavitab tööandja 10 päeva jooksul tööinspektsiooni, saates kohalikku inspektsiooni e-kirja voliniku nime ja ametkoha. Töökeskkonnavoliniku volitused kehtivad kuni neli aastat. Õigus enne tähtaja möödumist volinik tagasi kutsuda ning uus esindaja valida on töötajate üldkoosolekul.

Olukord, kus töötajad volinikku valida ei soovi või ükski töötaja ei taha voliniku ülesandeid täita, on lubatav. Kuigi seadus näeb ette voliniku valimise, ei saa tööandja ise kedagi volinikuks määrata. Sellisel juhul tegutseb ettevõte ilma töökeskkonnavolinikuta. Tööandja võib mõne aja möödudes korraldada uued valimised. Kindlasti tuleb valimised korraldada siis, kui töötajad selleks soovi avaldavad. Juhul, kui töötajate koosolek on kokku kutsutud, kuid volinikku ei valitud, märgitakse see koosoleku protokollis.