Üksikasjad

Avaldatud: 09 juuni 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Villu Zirnask

Ettevõtja Indrek Neivelt selgitab oma ettepanekut, et Eesti ettevõtjad võiksid miinimumpalga tõsta 1000 euroni.

Kas on õige võtta sinu ettepaneku loogika kokku järgmiselt: paljud Eesti ettevõtted on muutunud liiga mugavaks ja miinimumpalga tõstmine 1000 eurole viiks nad mugavustsoonist välja ja paneks otsima võimalusi töötajatele kõrgema palga maksmiseks?

Ettepaneku loogika on selles, et kui ettevõtjal on mingi ressurss liiga odavalt käes, siis ta raiskab seda. Me oleme juba üle 20 aasta olnud rahvusvahelisel turul. Kuidas on võimalik, et endiselt saab siin töötajatele 300–400 eurot palka maksta – mitu korda vähem kui Skandinaavia maades? Ma saaks aru, kui makstaks 70% Soome tasemest või, olgu peale, poole vähem. Aga ikka veel mitu korda vähem maksmine näitab, et midagi on valesti.

Loe edasi, kuidas ikkagi jõuda tuhande euro suuruse miinimumpalgani ja kas Indrek Neiveltiga seotud ettevõtetes makstakse töötajatele palka üle tuhande euro.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 juuni 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Delfi Rahva hääl

Suvi on lähenemas ja seega ka puhkused, kuid seoses sellega on ka oht, et puhkus laastab meid rahaliselt totaalselt.

Sellega seoses on veider, et puhkusele minejale makstavat raha nimetatakse puhkuserahaks, kuna tegelikult on see sulaselge avanss ehk ettemaks järgmise kuu arvelt. See ei ole ju raha, mida töötaja saab puhkuseks, et tundku mõnu oma vabast ajast, vaid see on juba järgmise kuu palgaraha.

Kui töötaja läheb näiteks kuuks ajaks puhkusele, saab ta lisaks palgale ka „puhkuseraha” ehk n-ö kahekordse palga. Kui selline „õnn” sülle sajab, kipuvad inimesed tihti rohkem kulutama, unustades, et järgmine kuu nad ju palka ei saa. Tegelikult on see ju üpris nukker olukord, kuna inimene on teinud tööd, saanud nüüd kauaoodatud puhkuse, kuid puhkuseks kulutatav raha pole mingi preemia, vaid tema enda teenitud palk. Puhkus tähendab küll seda, et tööl ei pea käima, seega on tegemis palgaga puhkusega, aga ikkagi ei ole see mingi preemia, kuna raha tuleb järgmise kuu arvelt.

Veel nukram on tulla kuuajaselt puhkuselt tagasi, kui kogu raha on laiaks löödud. Kohati tundub see pisut ebaõiglasena, kuna kõik teised saavad palgapäeval palka, aga sina ei saa. Mida siis kuu aega teha, võtta SMS-laen või?

Tegelikult võiks Eestis olla hoopis nii, et puhkuseraha võiks tööandja maksta töötajale välja preemiaks. Pole vaja neid tobedaid jõulupidusid ja imalaid bände või neid suvepäevasid, kus kõik naguniigi end täis joovad ja tõenäoliselt neid pärast eriti ei mäleta. Iga töötaja saaks seda preemiat kasutada oma äranägemise järgi ja endale meelepärase meelelahutuse peale.

Jah, kindlasti süüdistavad nüüd majandusinimesed ja firmajuhid mind kommunismis ja sotsialismis, sest tõenäoliselt on tegemist sulaselge laristamisega. Firmade kasumid on ju rasked tulema ja tootlikkus töötaja kohta pole nii kõrge, et sellise lõbu peale mõelda. Kuid siiski, see oleks ilus tava ning peegeldaks ehtsat puhkust, mille iga töötaja tegelikult ära teeninud on.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 juuni 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Kui ma töötan osalise tööaega kas minu puhkus on lühem kui 28 kalendripäeva?

Vastab tööinspektsiooni Ida inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool:

Puhkuse kestus ei olene sellest, kas töötaja töötab täis- või osalise tööajaga, puhkust antakse nii mitu kalendripäeva, kui seadus ja töötajaga sõlmitud tööleping ette näevad. Osaline tööaeg ei tähenda osalist puhkust, seda saab sama palju kui täistööajaga töötamise korral. Töölepingu seaduse § 55 järgi eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Seega vähemalt 28 kalendripäeva puhkust on iga kalendriaasta eest ette nähtud igale töötajal, olenemata sellest kas ta töötab täis- või osalise tööajaga.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 juuni 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Juhtimine.ee

Sirje Niitra

Need töötajad, kes on suutnud oma koduse elu tööga paremini ühitada, on õnnelikumad ja motiveeritumad. Seda tõsiasja on hakanud üha enam mõistma ka tööandjad, kes mõtlevad välja uusi nippe tasakaalu leidmiseks inimeste töö ja pereelu vahel.

Kogu artiklit saab lugeda originaali viitelt:

http://majandus24.postimees.ee/2820612/tooandjad-vaartustavad-uha-enam-pereelu