Artiklid
- Üksikasjad
Tallinncity toimetusega jagas nördimust linlane, kelle meelest siirduvad pealinna ettevõtted peaaegu nagu üks mees kollektiivpuhkusele.
Mees kirjutas:
«Suvel remonti teha, mõnd vajalikku juppi lasta valmis treida või ametnike jutule pääseda on praktiliselt võimatu, sest teatatakse: meil algab kollektiivpuhkus! Hästi mõttekas, kui arvestada, et näiteks oma majas ümberehitust ei tee ju keegi veebruaris, ikka juulis! Ilusa ilma puhul hoitakse uksed lihtsalt lukus. Kas Nõukogude Liit on tagasi, et raha pole vaja teenida, vaid saab kogu kollektiiviga mõnusalt suvel peesitada?» viskab vihane lugeja kinda.
Kollektiivpuhkuste teemat kommenteerib Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu:
Töölepingu seadus kollektiivpuhkuse mõistet ei reguleeri, tegemist on käibeväljendiga, mis iseloomustab olukorda, kui ettevõttes kõik töötajad korraga või terve osakonna või tsehhi töötajad viibivad üheaegselt puhkusel ja ettevõtte või ka asutuse tegevust sel ajal ei toimu. Kollektiivpuhkusi on alati kasutatud, seda just teatud valdkondades, näiteks tootmisettevõtetes suvel või talvel, lasteaedades suvel, ehitussektoris talvel jne.
Kollektiivpuhkuste enamkasutamist Tööinspektsioon täheldanud ei ole. Seaduse kohaselt peab tööandja igal aastal koostama puhkuste ajakava ja tegema selle töötajatele teatavaks hiljemalt 31.märtsiks. Puhkuse ajakava koostamisel peab tööandja arvestama mõistlikult töötaja huvidega ning lisaks arvestama teatud töötajate õigusega nõuda puhkust neile sobival ajal (TLS § 69 lg 7). Puhkuste ajakava koostamisel või ka töökorralduse reeglite kehtestamisel võib tööandja ette näha, eelnevalt töötajaid informeerides ja nendega konsulteerides, reegli, et puhkust kasutatakse üheaegselt konkreetses ajavahemikus, näiteks juulikuus. Seejuures jäävad aga puutumatuks ikkagi need töötajad, kellel on seadusest tulenevalt õigus nõuda puhkust neile sobival ajal.
Kui tööandja on kehtestanud organisatsioonis kollektiivpuhkuse aja, peab ta ka uue töötaja tööle asumisel töötajat sellest informeerima ning see võib olla üks oluline tingimus, miks töötaja otsustab just selle tööandja juures töötada või hoopis loobuda tööpakkumisest. Teisiti on olukord siis, kui tööandja ühtäkki otsustab kollektiivpuhkuse kasuks. Sel juhul tuleb tal alustada töötajatega läbirääkimisi ja jõuda vastavale kokkuleppe. Kui leidub töötaja, kellega kokkuleppele ei jõuta ning kelle puhkus ei ühti ülejäänud kollektiivi puhkuse ajaga, siis tuleb sellele töötajale tagada töötamise võimalus ka sel ajal kui teised puhkavad.
Toimetas:
Tallinncity.ee
- Üksikasjad
Kristiina Viiron
Et ravikindlustus ei katkeks, peab ettevõtja suutma kohe teenida miinimummääras tasu.
Kui aastaid ühes valdkonnas töötanud Toomas (nimi muudetud) sügisel koondati, otsustas ta, et kõige õigem oleks rajada oma ettevõte. Ta läbis töötukassa toel ettevõtluskoolituse, kirjutas äriplaani ja küsis töötukassast vajaliku seadme ostuks ka ettevõtluse alustamise toetust (4474 eurot). Suur oli aga tema ehmatus, kui samal päeval, mil toetus pangakontole laekus, lõpetati tema töötuna arvel olek ja ta ei saa enam töötuskindlustushüvitist. Toetus on küll pangaarvel, kuid seda tohib kasutada üksnes seadme ostuks. Ravikindlustus kestab veel kaks kuud ja kui ta ei ole selleks ajaks ettevõtjana suuteline endale tasu maksma, on parem haigeks mitte jääda, sest siis tuleb raviarved ise tasuda. „Otsin kiiremas korras palgatööd,” tõdeb Toomas, et nii saab ta vähemalt ravikindlustuse. Tal pole ka nii palju sääste, et saaks nende arvelt endale tasu maksta ja nii end haigekassas kindlustada, sest tema hinnangul ei ole ettevõte veel niipea võimeline tulu teenima. „Niisugune tunne on, et saaks töötu riigi kaela pealt maha,” nendib Toomas, lisades, et loogiline oleks, kui töötustaatus lõpeks ettevõtte loomisega (seadus annab selleks aega kuus kuud), mitte toetuse laekumisega, sest sellega ei liigu töötu veel reaalselt hõivesse tagasi.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Kas FIEna peab enda töö eest saadud tulu kõik panema oma enda arvelduskontole? Mis saab kui ei pane?
Vastab Keijo Lindeberg, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP
FIE võib oma rahalisi vahendeid hoida ka sularahas. Arvelduskonto olemasolu ja selle kasutamine pole kohustuslik.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
- Üksikasjad
Tuuli Jõesaar
Kahte riiki sotsiaalmaksu maksjate passiivsus nurjas Eesti ja Soome pensionikampaania.
Veebruaris algas Eesti sotsiaalkindlustusameti ja Soome Eläketurvakeskuse ühine suur kampaania „Topelt ei maksa maksta”, millega püüti nii Eestis kui ka Soomes töötavatele eestlastele teadvustada, et sotsiaalmaks tuleb maksta ainult ühte riiki. Praeguseks on selge, et kuigi kampaania levis hästi ja oli kommunikatsiooni mõttes edukas, ei andnud see tulemusi. „Kampaania on läinud väga hästi, selle veebilehel on käinud üle 14 000 unikaalse kasutaja,” ütles Eläketurvakeskuse kõneisik Antti Karkiainen. Arvestades seda, et korraga nii Eestis kui ka Soomes töötavaid inimesi on mitteametlikel andmetel kuni 6000, peaks täpselt sihitud kampaania haare olema piisav. Ometi selgus, et elavast huvist hoolimata ei hakanud inimesed oma probleemi lahendama.
Loe edasi, miks töötajad kahes riigis ametis olemisest ei taha teada anda.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli tänavu esimeses kvartalis 7200 vaba ametikohta, teatas statistikaamet. Võrreldes eelmise kvartaliga suurenes vabade ametikohtade arv 13 protsenti ja võrreldes 2013. aasta esimese kvartaliga 3 protsenti.
Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus (hõivatud ja vabad ametikohad kokku) oli 2014. aasta I kvartalis 1,3 protsenti.
Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli muudes teenindavates tegevustes (3,3 protsenti) ja kõige madalam kinnisvaraalases tegevuses (0,04 protsenti). Muude teenindavate tegevuste alla kuuluvad pesumajad, keemiline puhastus, iluteenindus, arvutite ning tarbeesemete parandus jne.
Ametikohtade koguarvus oli kõige suurem töötleva tööstuse ametikohtade osatähtsus (19 protsenti), samas kui muude teenindavate tegevuste ametikohtade osatähtsus oli vaid 1 protsenti.
Kõige rohkem lisandus vabasid ametikohti majutuse ja toitlustuse tegevusalal, kus vabu ametikohti oli 2013. aasta I kvartaliga võrreldes 2,4 korda rohkem.
Asukoha järgi vaadates asus 66 protsenti vabadest ja 55 protsenti hõivatud ametikohtadest Harju maakonnas (sealhulgas Tallinn). Vabade ametikohtade määr oli samuti kõige kõrgem Harju maakonnas (1,6 protsenti) ning kõige madalam Hiiu maakonnas (0,04 protsenti).
Vabadest ametikohtadest 24 protsenti oli avalikus ja 76 protsenti erasektoris. Avalikus sektoris oli vabade ametikohtade määr 1,2 protsenti ja erasektoris 1,4 protsenti. Avalikku sektorisse kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.
E24Ȁriuudised
Toimetaja:
Merike Teder
Lehekülg 1083 / 1665
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee