Artiklid

Üksikasjad

Signe Kalberg
ärileht.ee

Kui töötaja pöördub töövaidluskomisjoni, võib ka tööandja tema vastu nõudeid leida.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna peajuristi Elina Soometsa sõnul leiavad tööandjad iga aastaga aina tihedamini tee töövaidluskomisjoni. „Võrreldes 2012. aastaga esitasid tööandjad mullu 14 töövaidlusavaldust rohkem,” ütles ta.

Näiteks on tööandja nõudnud töövaidluskomisjoni kaudu töötajalt kahju hüvitamist, koolituskulude, enammakstud tasude või tööandjale kuuluva vara tagastamist. Vaidlustatakse ka töölepingu ülesütlemist, soovitakse nõuete tasaarvestamist ning palutakse isegi tuvastada töösuhte puudumine.

Nii mõnigi tööandja on otsustanud pöörduda töövaidluskomisjoni, et vaidlustada töölepingu töötajapoolset ülesütlemist, niisuguseid nõudeid esitavadki tööandjad kõige rohkem.

Sagedamini ei ole tööandjad nõus töölepingu lõpetamisega, kui töötaja toob ettekäändeks, et tööandja on lepingut rikkunud. Näiteks ütles üks kaupluse juhataja töölepingu üles, tuues põhjuseks tööandja olulise rikkumisena ähvardamise ja ületunnitöö hüvitamata jätmise. „Siiski jõudis töövaidluskomisjon otsusele, et ületunnitöö kokkulepe on üldse tuvastamata, kokku leppimata ja seetõttu ei saanud tööandjal olla kohustust see hüvitada. Samuti nõustuti tööandjaga, et tähelepanu pööramine tööülesande paremale täitmisele ei olnud sel juhul vaadeldav ähvardamisena,” selgitas Soomets, miks komisjon tegi selles kaasuses otsuse tööandja kasuks.

Rahalised nõuded

Aina rohkem jõuavad tööandjad otsuseni nõuda töötajalt leppetrahvi (eeldab eelnevat tööandja ja töötaja kokkulepet juhuks, kui töötaja ei täida oma kohustust), et saada tekitatud kahju eest hüvitist. Mullu lahendas töövaidluskomisjon 21 sellist juhtumit, vähem kui kolmandik tööandja nõuetest rahuldati vähemalt osaliselt. Näiteks pöörati osaliselt täitmisele ehitustehnika rentimisega tegeleva äriühingu leppetrahvi väljamõistmise nõue, mis oli seotud ärisaladuse hoidmise ja konkurentsikeelu rikkumisega. Soometsa sõnul edastas töötaja tööandja konkurendile täpsemat teavet tööandja lepingute kohta, rentis tööandjale kuuluvat renditehnikat konkurendile kõige madalama rendihinnaga, et konkurent saaks tehnikat rentida edasi kõrgema hinnaga ja seda ka tööandja tavapärastele klientidele.

Soomets märkis, et viis aastat tagasi kehtima hakanud töölepinguseadus tegi selgemaks töötaja tekitatud kahju hüvitamise reeglid. Seetõttu käib ka nõuete esitamine tõusuteed. „Ka statistika kinnitab, et nõuete arvu suurenemine on toimunud peamiselt töötaja tekitatud igasuguse varalise kahju hüvitamise nõuete arvu suurenemise tõttu, eelmisel aastal moodustasid need neljandiku kõigist tööandja esitatud avaldustest,” tõdes Soomets. „Mõnikord tööandja esindaja tunnistab, et nõuab töötajalt kahju hüvitamist põhimõtte pärast, hoiatuseks teistele töötajatele.”

Üksikasjad

Ka sel aastal võimaldab töötukassa koos Teeme Ära 2014 talgupäevaga registreeritud töötutel (v.a täiskoormusega õppes õppivatel, sh akadeemilisel puhkusel viibivatel töötutel) osaleda talgutööl ning toetab osalejaid sõidu- ja majutustoetuse maksmisega.

Töötukassa peaspetsialisti Kati Kadaka sõnul osaleb igal aastal talgutel järjest rohkem töötuid. „Kui 2011. aastal osales 33 töötut, siis 2012. aastal juba 158 ja mullu 241,“ ütles ta.

Sõidutoetuse saamiseks peab klient registreeruma talgutele veebilehel (http://www.teemeara.ee/) ning saama oma konsultandilt või printima töötukassa kodulehelt talgutöö osavõtulehe (http://www.tootukassa.ee/content/teenused/talgutood). Talgutööle saab klient end ise registreerida, vajadusel aitab teda selles töötukassa konsultant või karjääriinfo spetsialist.

Talgutöö osavõtuleht tuleb talgupäeval kindlasti kaasa võtta ning anda talgujuhile, kes lehele vajalikud andmed kannab. Osavõtulehel peab olema märgitud talgute kogunemiskoht, toimumise kuupäev ja talgujuhi nimi. Talgutel osalemist ja andmete õigsust kinnitavad nii töötu kui talgujuht osavõtulehel oma allkirjaga.

Täidetud ja allkirjastatud osavõtuleht tuleb esitada töötukassale hiljemalt 30 päeva pärast Teeme Ära 2014 talgupäeval osalemist. Sõidutoetus talgutel osalemise eest makstakse välja osavõtulehe alusel, eraldi avaldust sel aastal enam esitama ei pea.

Lisainformatsioon töötukassa infotelefonilt 15501, Skype: tootukassa

Üksikasjad

Sotsiaalkindlustusamet arvutas 2015. aasta jaoks välja Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu ja vanemahüvitise maksimaalse suuruse. Viimatimainitu kerkib üle 7% ehk 170,7 euro võrra, kirjutab Äripäev.

Kui tänavu on ühe kalendrikuu vanemahüvitise maksimaalseks suuruseks kinnitatud 2378,25 eurot, siis järgmisel aastal on see 2548,95 eurot. Tegu on viimaste aastate suurima tõusuga. 2013. aastal oli vanemahüvitise maksimaalne suurus ühes kuus 2234,19 eurot, 2012. aastal 2143,41 eurot ja 2011. aastal 2157 eurot.

Loe pikemalt Äripäevast
http://www.aripaev.ee/article/2014/4/21/maksimaalne-vanemahuvitis-teeb-suure-tousu.

Üksikasjad

Lugeja küsib: Kui on sõlmitud tähtajaline tööleping (nt 2 kuuks), kas siis töölepingu lõppemisel tuleb hüvitada ka puhkusetasu töötatud aja eest?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 71 järgi tuleb kasutamata jäänud põhipuhkus töösuhte lõppedes rahas hüvitada. Töösuhte kestuse ajal ei ole puhkuse rahas või muudes hüvedes hüvitamine lubatud (TLS § 70 lõige 3).

Puhkuse aegumise kohta käivat regulatsiooni arvesse võttes (TLS § 68 lõige 6) kuulub hüvitamisele maksimaalselt kahe kalendriaasta jooksul väljateenitud, kuid kasutamata jäänud põhipuhkus.

Seega nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.

Üksikasjad

Tööandja võib töölepingu üles öelda töötajast tuleneval põhjusel ning majanduslikel põhjustel.

Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel

(1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist.

(2) Enne töölepingu ülesütlemist peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib mõistlikult eeldada.

(3) Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

(4) Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta üles­ütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.

Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel

(1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).

(2) Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja tegevuse lõppemisel ja tööandja pankroti väljakuulutamisel.

(3) Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid.

(4) Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet.

(5) Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last.

Allikas: töölepingu seadus

Tarbija24»Töö
Toimetaja:
Tarbija24

  1. Lugejad: müüjad võistlevad pühade ajal töötamise nimel
  2. Lugeja küsib: kas tööandja võib keelduda töötasu kandmisest teise inimese kontole?
  3. Lugeja küsib: kas pärast lahkumisavaldust saab võtta varem lubatud puhkuse?
  4. Tööandja: 5 kriteeriumit, mille järgi ma töötajaid valin