Artiklid
- Üksikasjad
Agne Narusk
Seni on riiklik karjääriteenuste süsteem tegelenud valdavalt noorte ja töötutega.
Järgmisest aastast võivad töötukassa keskustesse karjäärinõustaja jutule minna ka need, kel töökoht olemas. Selle ajani on tasuta teenus mõeldud üksnes töötutele ning tööotsijatele, kel käes koondamisteade.
See pole ainus uuendus, mis peaks aitama tööinimesel elada pikka ja õnnelikku tööelu – kogu riiklik karjääriteenuste süsteem on oma huviorbiiti tõstnud need, kel töötusega probleemi parasjagu pole. Tööturg teatavasti on aga heitlik. Vähetähtis pole seegi, et inimene teeks tööd, mis talle meeldib, või püüaks selleni jõuda ning oskaks vajadusel töö- ja haridusteemalistele küsimustele vastuseid leida, põhjendas töötukassa teenusejuht Lana Randaru.
Praegu töötud ja noored
Praegu näeb riiklik karjääriteenuste süsteem laias laastus välja järgmine: töötukassa klientidega tegeleb karjäärinõustaja juhul, kui koos töötukassa konsultandiga leitakse, et see on vajalik. N-ö inimene tänavalt võib iga kell sisse astuda karjääriinfo tuppa, kus tema kasutuses on internet ja infomaterjalid. Seal saab ta otsida infot, kirjutada valmis oma CV, kandideerida töökohale, vajadusel paluda abi infospetsialistilt jne. Silmast silma konsultatsioon karjäärinõustajaga igaühe õiguste hulka veel ei kuulu.
Kuni 26-aastased huvilised saavad kõigis oma tööelu puudutavates küsimustes pöörduda tasuta maakondlikesse karjäärinõustamiskeskustesse, mis 1. septembrist hakkavad Rajaleidja keskuste nime kandma. Neile, kel vanust rohkem ja töökoht olemas, kuid sooviks tööelult enamat, sai mõne nädala eest valmis põhjalikult täiendatud Rajaleidja infoportaali täiskasvanutele mõeldud osa. Sealt on võimalik leida vastuseid nii tööseadusandlust puudutavatele küsimustele kui ka näiteks sellele, kuidas tööl terve püsida, kuidas töö kõrvalt õppimist korraldada, kust saab tööinimene tuge, kui pereprobleemid ei lase tööle pühenduda jpm. Kogu ettevõtmist koordineerib SA Innove. Küsimusele, kas kunagi saab karjäärinõu ka keskustesse kohapeale küsima tulla, vastas Innove karjääri ja nõustamisteenuste arenduskeskuse juhataja Margit Rammo, et sinnapoole jõudumööda liigutakse. Praegu suunatakse täiskasvanud pigem arvuti taha iseseisvalt infot otsima. Kogemus täiskasvanute nõustamisel on olemas: eelmisel aastal pakuti seitsme kuu jooksul tasuta karjääriinfot ja -nõustamist kutse- ja erihariduseta töötavatele täiskasvanutele Kesk-Eestis, Saaremaal, Tallinnas ja Põlvas.
Kui töötukassa pakub karjääriteenust riigi raha eest, siis SA Innove Rajaleidja projekt maakondlike keskuste ja uuenenud portaaliga toetub Euroopa Liidu tugifondide rahale. „Me ei taotle selleks vahendeid lühiajalistest projektidest. Taotlesime raha pikemast programmist, et teenuste osutamisel oleks järjepidevust ning ettevõetu ei jääks pooleli,” lubas Rammo.
Töötajad infopuuduses
Seniste maakondlike õppe- ja karjäärinõustamiskeskuste asendamine Rajaleidja keskustega on seotud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusega, millega riik võtab väikevaldade õlgadelt õppenõustamise kohustuse. Ministeeriumite kokkuleppe järgi vastutab kogu valdkonna arendamise ja koordineerimise eest nüüd haridus- ja teadusministeeriumi sihtasutus Innove.
54% tööealisest elanikkonnast ehk ligikaudu 300 000 inimest vajaks täiendavat infot õpingute või tööga seonduvate valikute kohta, näitas SA Innove karjääriteenuste süsteemi uuring 2011. aastal. Neist omakorda pooled, enamjaolt vanuses 27–35 eluaastat ja kõrgharidusega, peavad karjäärinõustamisteenuse kättesaadavust pigem keeruliseks. Uuring tõi välja sellegi, et 40% töötajatest pole oma praeguse töökohaga rahul ning vajaks muutusi.
Täiskasvanute karjääriabi
•• Portaalist Rajaleidja www.rajaleidja.ee/taiskasvanu
•• E-kursus http://karjaarinou.ee
•• Kuni 26-aastastele noortele Rajaleidja keskustes (praegustes õppe- ja karjäärinõustamiskeskustes)
•• Karjääriinfotoad töötukassa keskustes kõigile; karjäärinõustamine registreeritud töötutele ja koondamisteate saanutele
•• Heategevuslik tasuta nõustamine keerulises majanduslikus olukorras inimestele, mida teevad karjäärinõustajate ühingu liikmed Tallinnas, Tartus, Raplas, Viljandimaal, loe: www.kny.ee
•• Ülikoolide karjäärikeskused tulevastele ja praegustele tudengitele ning vilistlastele
•• Tasuline teenus personaliotsingu- ja konsultatsioonifirmadelt ning ettevõtjatest karjäärinõustajatelt (nt aaretesaar.ee, karjaaripold.ee, fontes.ee).
•• Karjääriteenused – karjääriõpe, karjääriinfo vahendamine, karjäärinõustamine.
•• Karjäär – eneseteostus, elukutsevalik, astumine tööellu, koolitustel osalemine, elukestev õpe, hobid, suhted lähedaste ja iseendaga, pensionile jäämine, tegevus pensionipõlves. Arusaam, et karjäär tähendab liikumist alt üles, on vanamoodne.
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
••Kas tööandja võib töölepingusse märkida lühema katseaja kui neli kuud?
Võib küll. Töölepinguseaduse § 86 lg 2 kohaselt võib töölepingus kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises.
••Tahtsin võtta viis päeva puhkust, esmaspäevast reedeni, aga tööandja ütles, et tuleb võtta seitse päeva ning arvestada sisse ka laupäev ja pühapäev. Oli tal õigus?
Jah, töölepinguseaduse § 68 lg 5 annab tööandjale õiguse keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Samas ei ole tööandjal ka keelatud lühemat puhkust anda, kui töötajal on selleks põhjendatud soov.
••Kas tööandjal on õigus keelduda andmast palgata puhkust viitega, et mul on veel kasutamata põhipuhkusepäevi?
Tasustamata puhkust antakse üldjuhul poolte kokkuleppel, st tööandja peab sellega nõus olema. Seadus ei nõua, et põhipuhkus peaks enne palgata puhkust kasutatud olema.
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
ärileht.ee
••Kas tööandja võib töölepingusse panna punkti, et ma ei tohi viie aasta jooksul rasedaks jääda? Kui jään, kas ta ütleb siis töölepingu üles?
Päris kindlasti on säärane töölepingutingimus ebaseaduslik. Tööandja selline nõue oleks riigivastane, põhiseaduse kohaselt peab ju meie riik tagama rahvuse, keele ja kultuuri säilimise. Kuidas seda teha, kui laste sündi takistatakse?!
Põhiseaduse § 27 ütleb muu hulgas, et perekond rahva püsimise ja kasvamise alusena on riigi kaitse all. Vanematel on õigus ja kohustus kaitsta oma lapsi ja nende eest hoolitseda. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Töölepingu ülesütlemine ebaseadusliku tingimuse rikkumise eest on tühine. Kui midagi sellist peaks juhtuma, tuleb küsijal kindlasti ülesütlemine vaidlustada ja teatada avalikkusele ka oma tööandja nimi, sest selline töölepingu tingimus ja ülesütlemine väärib rahva üldist hukkamõistu.
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Töötaja läheb 24. aprillist rasedus-sünnituspuhkusele. Kas ettevõttel on õigus võtta sellest kuupäevast (haiguslehe kehtimise algusest) tööle ametlikult töötaja asendajana teine inimene või saab seda teha alles alates lapsehoolduspuhkuse algusest?
Vastab Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu:
Töölepingu seaduse § 9 lg 2 kohaselt võib ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks sõlmida tähtajalise töölepingu asendamise ajaks. Antud juhul ei ole oluline, kas asendatav on lapsehoolduspuhkusel või rasedus- ja sünnituspuhkusel või ka lihtsalt ajutiselt töövõimetuslehel.
Tööandja võib asendaja tööle lubada sellest päevast kui asendatav enam tööl ei viibi.
Tähtajalise töölepingu sõlmimisel lepivad pooled kokku, et tööd tehakse ajutiselt sellest päevast kui asendamise vajadus reaalselt tekkis ning leping lõpeb kokkulepitud tähtaja või sündmuse saabumisel ehk antud juhul äraoleva töötaja tööle naasmisel.
- Üksikasjad
Toimetaja: Aive Mõttus
Vabariigi Valitsus kinnitas 2014. aasta riikliku pensioni indeksi väärtuseks 1,058. See tagab alates 1. aprillist kõikide pensioniliikide tõusu, kaasa arvatud töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid.
Pensioniindeksi arvestamise aluseks on 80 protsendi ulatuses eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise muutus ja 20 protsendi ulatuses eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutus.
Indeksiga korrutatakse riiklike pensionide arvutamise aluseks olevaid näitajaid - pensioni baasosa ja aastahinnet, samuti rahvapensioni määra.
Pensioni baasosa suurendatakse suhteliselt rohkem kui aastahinnet. Selle eesmärk on kiiremini kasvatada just seda osa pensionist, mida makstakse olenemata tööpanusest kõigile pensionäridele võrdses suuruses ja mis aitab ka väikese pensioni saajatel paremini toime tulla.
Baasosa suurenes indekseerimisega 126,8183 eurolt 134,9093 euroni ja aastahinne 4,718 eurolt 4,964 euroni. Rahvapensioni määr kasvas 140,81 eurolt 148,98 euroni.
Sotsiaalkindlustusamet arvutas 1. aprilliks uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid. Ümberarvutuse tulemusena suurenevad pensionid keskmiselt 20 euro võrra kuus.
Kuid nii nagu ei ole olemas keskmist inimest, ei ole ka keskmist pensioni. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension ning indekseerimise tulemusena suureneb see samuti erinevalt, kellel rohkem, kellel vähem.
Neile, kellele määrati pension enne 1. jaanuari 1999 ja kes pärast seda ei ole töötanud ega saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, kindlustusosakut ei arvestata - sel juhul koosneb pension baasosast ja staaźiosakust.
Vaata näiteid pensionite arvutamisest Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Pensionäridele, kes möödunud aastal töötasid ja said sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, arvutatakse pensionikindlustuse registri andmete alusel isiklik aastakoefitsient ning sõltuvalt sellest suureneb lisaks indekseerimisele ka igaühe kindlustusosak ning seega kogu tema pension. Seejuures on tähtsusetu, kas inimene töötas terve aasta või üksnes paar kuud. Pension suureneb vastavalt isiku palgalt või ettevõtlustulult arvestatud sotsiaalmaksu suurusele.
Riikliku pensionikindlustuse registri andmetel saab eelmise aasta eest koefitsiendi 1 see isik, kelle sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek 2013. aastal oli keskmiselt 849,65 eurot kuus (kui ta ei olnud liitunud pensioni II sambaga). Aastakoefitsient 1 on võrdne aastahindega 4,964 €.
Pension ja tulumaks
Sotsiaalkindlustusamet tuletab meelde, et käesoleva aasta üldine maksuvaba tulu on 144 eurot kuus. Lisaks sellele on pensionäridel õigus 210 eurole maksuvabale pensionile kuus. Seega võib pensionär saada tulumaksuvabalt kokku 354 eurot kuus, mis teeb 4248 eurot aastas.
Kui 210 eurone pension on tulumaksuvaba ja selle kohta avaldust tegema ei pea, siis üldise maksuvaba tulu (144 euro) arvesse võtmiseks tuleb mittetöötaval pensionäril esitada avaldus Sotsiaalkindlustusametile.
See avaldus esitatakse üks kord ja iga pensionitõusu järel või uue aasta saabudes uut avaldust esitada ei ole vaja.
Ent ühelgi inimesel ei ole kohustust esitada avaldust igakuiseks144 eurose üldise maksuvaba miinimumi arvestamiseks. Ta võib alati valida ka tuludeklaratsiooni esitamise võimaluse Maksu- ja Tolliametile üks kord aastas. Ja küllap paljudele inimestele see sobibki. Tuludeklaratsioonide esitamisel kehtib pensionäridele kõik samamoodi kui tavalistele palgatöötajatelegi. Abielupaar võib esitada tuludeklaratsiooni ühiselt.
Millal on kasulikum esitada ühisdeklaratsioon? Näiteks siis, kui ühe abikaasa pension on alla maksuvaba miinimumi ja temalt ei ole tulumaksu kinni peetud ning teise abielupoole pension on üle 354 euro ja temalt on tulumaks kinni peetud. Ühisdeklaratsiooni esitades tekib võimalus tulumaksu tagasi saada.
Lehekülg 1103 / 1665
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee