Artiklid

Katre Pilvinski

Öisesse vahetusse pole ettevõtjatel töötajat küll lihtne leida, kuid kõrgem tasu ahvatleb siiski.

„Inimeste leidmine on üldse viimastel aastatel raskeks muutunud, ja mitte ainult öistes vahetustes,” tõdes ETK juhatuse esimees Jaanus Vihand. „Kuid osa inimesi just soovibki öises vahetustes töötada. Mõnda motiveerib see, et ta saab päeval midagi muud teha, mõnda motiveerib kõrgem tasu,” tunnistas ta.

Lisaks seaduses ette nähtud 1,25-kordsele tasule maksavad palju ettevõtted öisel ajal töötamise eest ka boonust.

„Kui võrrelda kõigi teiste Eesti Posti ametipositsioonidega, on muidugi öötööliste leidmine paras väljakutse, kuid meie kogemuse kohaselt ei ole öisesse vahetusse töötaja leidmine keerulisem, kui leida hommikuti töötavat kirjakandjat,” nentis Eesti Posti personaliosakonna juhataja Mari Sarjas. Ta lisas, et sellisel ametikohal töötavate inimeste voolavus on muidugi suurem kui näiteks spetsialistide või juhtide puhul. „Tublide töötajate leidmine on muutunud üha keerulisemaks, eriti viimasel paaril aastal, mil tööpuuduse asemel kummitab tööjõupuudus, ning eriti liht- ja oskustööliste puhul. Kontoritöötajatega sellist põuda ei taju,” tõdes ka Saku Õlletehase personalijuht Ave Kala. Õlletehasesse otsitakse vahetustega, sh öövahetustega tööle tootmisoperaatoreid, pakendajaid, tõstukijuhte ja komplekteerijaid „Küll aga on vahetustega töötajate puhul tööjõu voolavus oluliselt suurem kui tavaajaga töötajate puhul. Öövahetus on kindlasti füüsiliselt kurnav, mõnevõrra suurem töötasu seda veidi kompenseerib, aga ega see öist ärkvelolekut lihtsamaks tee.”

Naiste osakaal on kasvanud

Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna vanemanalüütik Yngve Rosenblad selgitas, et tööhõive struktuur on viimase nelja aastaga omajagu muutunud ja töötajate arv teeninduses suurenenud. „Teeninduses on päris palju töötamist umbes õhtul kella 12 paiku, näiteks hotellides ja toitlustusasutustes. Viimastel aastatel on tööle läinud suur noorte põlvkond ja seal on suur osa noori naisi, kes töötavad toitlustuses,” põhjendas ta õhtuti ja öösiti töötavate naiste hulga suurenemist. Õhtul ja öösel töötavaid inimesi on üha rohkem ka paindliku tööaja tõttu. „Kontoritöötajate puhul on suund sinnapoole, et tööaeg on järjest vabam ja sageli tehakse õhtul ja öösel kodust tööd. Seda võimaldab tehnoloogia areng ja selliste töötajate hulgas võib mõnevõrra rohkem naisi olla,” selgitas Rosenblad.

Liikumine tööstusest teenindusse

Kümne aasta jooksul on toimunud majanduse struktuuris üldine muutus ja klassikalist mitme vahetusega tööstust on vähemaks jäänud. „Tööstuses on hõive üldse vähenenud ja seal on ka tööd ümber korraldatud, kuid samal ajal suurenevad li- sandväärtus ja toodangumaht,” rääkis Rosenblad. Varem rakendas tekstiilitööstus palju inimesi, kuid nüüd kasutatakse seal rohkem kõrgtehnoloogilist tööstust. „Töökohad, kus tehakse öösiti tööd, on liikunud tööstusest teeninduse poole.”

Lugeja küsib:
Olen kavandanud puhkuse selleks ajaks, kui minu nelja-aastasel lapsel on lasteaias kollektiivpuhkus. Tööandja teavitas mind, et mul ei ole õigust saada puhkust kuu aega järjest, ja kuna kolleeg on need kuupäevad esimesena kirja pannud, siis mina temaga samal ajal puhata ei tohi.

Väidetavalt ei ole kõrghooajal (suvel) ühelgi töötajal võimalik saada puhkust rohkem kui kaks nädalat. See nõue pidavat ka ettevõtte töösisekorraeeskirjades olema.

Vastab Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal:

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 68 lg 5 sätestab, et põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Seega tööandja ühepoolselt teie puhkust osadeks jaotada ei saa.

Vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last, on õigus nõuda põhipuhkust endale sobival ajal. Tööandja peab arvestama puhkusesoove, mis tulevad TLSi § 69 lõikes 7 nimetatud isikutelt ja sätestatud olukordades.

Seega on teil õigus kindlaks jääda oma soovile võtta puhkust ühes osas ja endale sobival ajal, kuna kasvatate väikest last.

«Kas alaealine saab luua nö minifirma. Plaan oleks hakata müüma masinajäätist, kuid lugesin, et selleks peab kohalikult omavalitsuselt taotlema kaubandustegevuse loa. Kas alaealisel on selleks voli ja kas ta peab selleks omama ka firmat, kui tegu oleks ainult lühiajalise kaubandusega, ehk siis ainult suvel ja üritustel? Lühidalt, kas mina, 16-aastane isik saan hakata müüma masinjäätist, olles ka ise enda ülemus?» küsib algaja ettevõtja.

Vastab Vello Vallaste büroost Vallaste ja Partnerid.

Eesti on vaba maa ja keegi ei pea kauplemiseks kelleltki luba küsima. Küll tuleb andmed kauplemise kohta kanda majandustegevuse registrisse ja järgida konkreetset äri reguleerivat seadusandlust. Registrisse kandmiseks esitab ettevõtja taotluse kohalikule omavalitsusele, kellel praktiliselt pole võimalik registreerimisest hoiduda. Alla 18-aastane (kuid vähemalt 7-aastane) inimene võib iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid oma seadusliku esindaja (lapsevanema) eelneval nõusolekul või hilisemal heakskiidul.

Tehingud on kehtivad ka siis, kui need tehti vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Seega, kui vanemad lubavad, siis võib ettevõtlusega tegeleda, sh jäätist müüa iga alaealine. Kuna jäätise valmistamise ja müügiga kaasnevad kulud, siis tasub registreerida end äriregistris füüsilisest isikust ettevõtjana. See võimaldab enne tulumaksu arvestamist müügitulust kantud kulud maha arvata.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Tööandja küsis küll meilt puhkusesoove, aga nüüd pani välja puhkuste ajakava, millest nähtub, et meie soovidega on arvestatud osaliselt – soovitud ajal on antud puhkust vaid kaks nädalat ja ülejäänud puhkuseosa antakse kas kevadel või sügisel. Mina ei ole küll isik, kes võiks valida puhkuse toimumise aega, kuid ma pole andnud tööandjale nõusolekut puhkuse poolitamiseks. Mida saan ette võtta? Kas vaidluse lahendab töövaidluskomisjon? küsib lugeja.

Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom.

Töölepingu seaduse kohaselt koostab tööandja puhkuse ajakava iga kalendriaasta kohta ning puhkuste toimumise aegade määramisel tuleb arvesse võtta töötajate soove, mis on mõistlikult ühildatavad tööandja ettevõtte huvidega.

Puhkuse jagamine osadeks saab toimuda poolte kokkuleppel tingimusel, et vähemalt ühe puhkuseosa pikkuseks peab olema 14 kalendripäeva ning tööandjal on õigus keelduda puhkuse andmisest lühemate kui 7-päevaste osadena. Vaidluste ärahoidmiseks tuleks kokkulepe puhkuse osadeks jagamise kohta sõlmida kirjalikult ja iga kalendriaasta kohta eraldi.

Kui tööandja poolt puhkusegraafikus määratud puhkuse kasutamise variant ei ole töötajale sobiv ega põhine poolte kokkuleppel, on taoline puhkusegraafik töötaja suhtes tühine. Töötajal on vaja soovitavalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada tööandjat, et ta ei ole andnud nõusolekut puhkuse osadeks jagamisega ega nõustu vastava jaotusega puhkuse ajakavas. Kui pooled siiski ei saavuta kokkulepet puhkuse ositi kasutamise kohta, tekib töötajal õigus ise määratleda puhkuse aeg terves ulatuses. Tuginedes töölepingu seadusele teavitab töötaja oma puhkuse kasutamise soovist tööandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 14 kalendripäeva ette ning tal on õigus jääda puhkusele.

Puhkuse ajakava muutmise nõudega töövaidluskomisjoni pöörduda ei saa, sest puhkuse kavandamise õigus on töösuhte pooltel. Töövaidluskomisjon ei saa tööandja asemel tema kohustust täita.

Juhul kui töötaja kasutab oma õigust vastavalt töölepingu seadusele, ise määratledes oma puhkuse ja jäädeski puhkusele, kuid tööandja ei maksa töötajale puhkusetasu, siis puhkusetasu nõude esitamisega saab töövaidluskomisjoni pöörduda.

Agne Narusk

Kui graafik jääb märtsi lõpuks koostamata, on töötajal õigus puhkusele minna millal tahes.

Kujutage ette olukorda, kus suvepealinna nelja töötajaga teenindusettevõtte kõik töötajad otsustavad korraga juulis töölt ära jääda. Tööandja vastu puigelda ei saa – puhkusegraafikut ju pole. Kui ta on jätnud graafiku sisu töötajale märtsi lõpuks teatavaks tegemata, tuleb tal töötaja soovile lihtsalt vastu tulla, sätestab töölepinguseadus.

Valdavalt ongi see väikeettevõtete probleem, kes arvavad, et küll me oma väikseses kollektiivis kokkuleppele jõuame, nendib jurist Niina Siitam, tööinspektsiooni töösuhete osakonna teavituse peaspetsialist-nõunik. Paraku ei pruugi need asjad nii lihtsalt minna. Siitami aastatepikkune kogemus on puhkusegraafiku olulisust üksnes kinnitanud. Sellepärast pikendati uue töölepinguseadusega selle koostamise aega märtsi lõpuni, et tööandjal oleks piisavalt aega töötajatega rääkida, nende soove uurida, eelisseisus töötajad varem graafikusse kanda, räägib Siitam. Vana töölepinguseadusega enne 1997. aastat tuli puhkusegraafikud valmis saada jaanuari lõpuks.

Kõigepealt jääk

„Seadus on selle väga selgelt reguleerinud: töötajal on õigus nõuda puhkust talle sobival ajal, teatades sellest kaks nädalat ette,” märgib Niina Siitam. Tavaliselt selgub lõplik puhkuseaeg, mis graafikusse kantakse, n-ö poolte kokkuleppel. Kui puhkusegraafik on tegemata jäetud, pole tööandja nõusolekut üldse vaja.

Puhkusegraafikus peab olema selgelt kirjas, kes millal puhkusele läheb, kui kaua ära on ja millal tagasi tuleb, selgitab jurist Niina Siitam. Ei piisa, kui graafikus on kirjas üksnes kalendrikuu. Kui puhkust võetakse-antakse osade kaupa, siis tuleb iga osa alguse- ja lõpukuupäev korrektselt ära märkida. Üks puhkuseosa peab alati olema vähemalt 14 kalendripäeva pikk, teised tohivad olla lühemad. Puhkusegraafikusse võib kirja panna ka teised puhkuseliigid, nagu palgata puhkus, lapsevanema lisapuhkus, õppepuhkus. Aga ei pea. „Avaldatud on arvamust, et lisapuhkuste märkmine avalikustab liigselt töötaja delikaatseid isikuandmeid, näiteks laste olemasolu,” märgib Siitam. „Mina isiklikult pean seda ülereageerimiseks.”

Allkirja võtmise kohustust seadus tööandjale ei pane, kuid puhkusegraafikut töötajale teatavaks tegema kohustab küll.

Kui varem anti puhkust tööaasta eest, siis nüüd kalendriaasta eest. Puhkusejääk aegub järgmise kalendriaasta lõpuks. Siitam soovitab alustada vana jäägi n-ö ärapuhkamisest – las tänavused päevad jäävad siis omakorda reservi, muidu esimesed aeguvad.

Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on…

1) naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust,
2) mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal,
3) vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last,
4) vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last – lapse koolivaheajal,
5) koolikohustuslikul alaealisel koolivaheajal.

Allikas: TLS paragrahv 69, lõige 7