Üksikasjad

Avaldatud: 28 märts 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Heli Raamets

“Tööandja vaatab mailiaadressi ja seksikiisu maililt tulnud CV-d jäävad ilmselt avamata,” rääkis neljapäeval Tartu kutsehariduskeskuses toimunud karjääripäeval Hariduse Tugiteenuste Keskuse karjäärinõustaja Sirje Tarraste.

Tartu Kaubamaja personalispetsialist Tiia Orav kinnitas, et tööle kandideerijad saadavad CV-sid tõepoolest nii igasugu seksikiisu- kui ka musi-aadressitelt. “Vahel lisatakse CV-sse pilt, millest mõned on justkui missikonkursilt pärit. Üks naine saatis lausa oma pulmafoto,” rääkis Orav lisades, et tema arust pole pilti vaja. Pealegi juhtub mõni kord, et vestlusele tulnud inimene ei näe üldse selline välja nagu pildil.

Tööle kandideerimisel on CV kõige alus. See algab isikuandmetega. “Tänapäeval vaieldakse selle üle, mida peaks kirja panema. Näiteks perekonnaseisu ei pea panema,” selgitas Sirje Tarraste. Hariduskäigu puhul alustatakse kõige viimasest õppeasutusest. Sama lugu on täiendkoolituse ja töökogemusega. Hea oleks ära märkida ka keelteoskus ja tase ning arvutioskus. Kõige lõppu lisatakse huvialad ja isikuomadused ning kui on, siis ka soovitajad. Kui on küsitud palgasoovi, siis tasub eelnevalt uurida, kui palju sellisel erialal üldse palka makstakse.

“See pole mingi saladus, et tööandja ka googeldab inimest,” rääkis karjäärinõustaja. Seetõttu tasub ennast ise googeldada ja vaadata, missugused fotod välja tulevad. Rajusid peopilte ei tasu avalikult suhtlusvõrgustikesse üles panna, see võib nullida tööle saamise võimaluse.
Järjest rohkem küsitakse lisaks CV-le ka kaaskirja või motivatsioonikirja. Kaaskiri on lühem variant, mille pikkus on alla poole lehekülje. Seal tuleks selgitada, miks sellele töökohale soovitakse kandideerida. “See on lühike enesetutvustus, mis annaks tõuke CV-d edasi lugeda,” selgitas Tarraste. Motivatsioonikiri on kaaskirjast pikem ja selle eesmärk on täiendada CV-d.

Tööle kandideerimisel vajalike dokumentide koostamist vaata SIIT http://www.tootukassa.ee/content/otsin-tood/abiks-kandideerijale

Kuidas tööintervjuul tasub ja ei tasu käituda, vaata SIIT http://www.youtube.com/results?search_query=t%C3%B6%C3%B6intervjuu&sm=3

Üksikasjad

Avaldatud: 26 märts 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Maaleht

Alaseljavalud on juhtivaks puude põhjustajaks kogu maailmas ning peaaegu iga kümnes inimene kannatab alaseljaga seotud hädade käes. Ühtlasi on alaseljavalud süüdi umbes kolmandikus töövõimetuse juhtudes.

Mingis elufaasis on alaseljavalusid kogenud peaaegu igaüks, seda sõltumata soost, vanusest, elukohast, sotsiaalökonoomilisest seisust, haridustasemest ja tegevusalast, kirjutab ERR teadusportaal. Enamike alaseljavalude korral on kindel põhjus ebaselge, siiski on tegurid, mis selliste vaevuste riski tõstavad. Nende tegurite hulka kuuluvad vanem iga, madalam haridus, tüsenemine, stress, ärevus või depressioon ning ka tegevused, mis eeldavad raskete asjade tõstmist või on väga stressirohked.

Aastal 2010 mõjutasid alaseljavalud maailmas 9,4 protsendi inimeste elu; sellised hädad põhjustavad rohkem tegevusvõimetust kui mistahes teised terviseprobleemid.

Põllumajanduses, loomakasvatuses, metsanduss, kalanduses ja jahipidamises töötavatel inimestel võib alaseljavalude risk olla teiste elukutsete esindajatega võrreldes neljakordne. Kõrgenenud riski täheldati ka tootmistöölistel, teenindajatel ja transporttöölistel.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 märts 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Heli Raamets

“Meie igapäevane praktika näitab, et aktiivne tööotsimine on see, mida ei osata teha,” rääkis neljapäeval Tartu kutsehariduskeskuses toimunud karjääripäeval Töötukassa Tartumaa osakonna karjäärinõustaja Julia Šarapova.

Vahel arvavad inimesed, et kui nad saadavad hoogsalt oma CV-sid laiali, siis see ongi aktiivne tööotsimine. Valimatult igasugu ametikohtadele kandideerimine võib anda hoopis vastupidise tulemuse. “Minu kogemus ütleb, et mõned inimesed lahmivad,” tunnistas Tartu Kaubamaja personalispetsialist Tiia Orav. Sarikandideerijad saadavad oma CV igale vabale ametikohale, olgu selleks siis laotöö või teenindaja töö ilumaailmas. “Saan aru, et inimene on hädas, aga tööandjana ei suuda ma sellist lahminist mõista,” nentis ta.

Šarapova soovitas kasutada võimalikult palju kanaleid, aktiivselt suhelda ja luua võrgustik. Ta tõi võrgustiku osas välja kolm ringi. Kuum ring tähendab pereliikmeid ja sõpru, kellega inimene tunneb ennast turvaliselt ja hästi. Järgmine ja juba suurem on soe ring, kuhu kuuluvad endised kooli- ja töökaaslased, kes ei kuulu lähedaste ringi. Nendega tasub suhted üles soojendada, näiteks Facebookis sõbraks võtta. Kolmas on külm ring ja seal on tööandjad, keda inimene ei tunne.

“Turvaline on kandideerida töökohale, mille kohta on kuulutus üleval,” märkis karjäärinõustaja. “Aga kuulutust näevad kõik ja see tähendab konkurentsi.” Masu ajal, kui tööpuudus oli kõrge, tegi rekordi üks andmesisestaja konkurss, kuhu kandideeris ligi 1200 inimest. “Järjest tihedamini kuulen tööandjate käest, et avalik konkurss on viimane võimalus, kuna see on väga aja- ja töömahukas,” rääkis Julia Šarapova. Tööandjad kasutavad pigem muid võimalusi. Väidetavalt on avalik tööturg vaid umbes 20% ja ülejäänud ei ole nö nähtav.

Statistikaameti 2010. aastal tehtud laiaulatuslikust küsitlusest selgus, et 47% vastajatest sai tööle tuttavate kaudu, 15% tööandjate poole pöördudes, 13% sobivate töökuulutuste otsimise tulemusel, 8 protsendile pakuti tööd, 4% alustas ettevõtlusega, 3% töötukassa vahendusel ja 10% muul moel.
“Võib-olla praegu ei ole tööandjal vaba töökohta, kuid inimesed sünnitavad, kolivad, lähevad pensionile või vahetavad töökohta. Tasub ühendust võtta ja endast ettevõttesse jälg jätta,” soovitas nõustaja.

Üksikasjad

Avaldatud: 25 märts 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Katre Pilvinski

Tarkvaraarenduse sektor on suurenenud ja kui vaadata tööjõusurvet, on tööd palju ja tuleb üha juurde, märkis Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu juht Jüri Jõema.

„Üldiselt on tarkvarasektor kasvanud. Vaadates majanduskriisi olukorda, siis sektor on sellest hästi välja tulnud,” nentis Jõema. Tema sõnul on tarkvaraarendajate töö efektiivsus kasvanud ja tarkvaraarendajate palgakasv olnud viimastel aastatel infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni (IKT) sektori kiireim. „Eriti suur oli palgasurve eelmisel aastal,” sõnas ta.

Siiski on tunda ka survet sektori edasiseks kasvamiseks. „Kui vaadata tööjõusurvet, on tööd tegelikult palju ja tuleb üha juurde, eriti kui ka uued Euroopa Liidu tõukefondid lahti lähevad. Inimesi on väga palju vaja – 2020. aastani 6000–17 000. Tööjõu värbamiseks kavatsetakse kasutada eri meetmeid: tasemekoolitust, ümberõppeid, välismaa tippspetsialistide palkamist väga kõrgel tasemel või siis välismaalaste kasutamist välismaal,” rääkis Jõema.

Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori finantsaruannete analüüsi järgi kasvas sektori müügitulu 2009.–2012. aastal kaks korda, olles 2012. aastal 3,3 miljardit eurot. Eesti IKT-sektori eksport suurenes samal ajal viis korda ja eksporditulu osakaal kogu IKT-sektori müügitulus 23%-lt 64%-le. Tarkvaraettevõtete kasumlikkus kasvas 13%-lt 18%-le.

Üks kuni üheksa töötajat

IKT-sektori kiireim müügitulu suurenemine on viimastel aastatel tulnud ühe kuni üheksa töötajaga tarkvaraettevõtetest.

Liit on oma visioonis püstitanud eesmärgi kahekordistada 2020. aastaks infotehnoloogiasektori töötajate arv ja saavutada maailmas usaldusväärsete infoühiskonnateenuste kasutamise vallas juhtpositsioon. Riigi tasandil nähakse suurimat kasvupotentsiaali tarkvara valdkonnas.