Artiklid
- Üksikasjad
Signe Kalberg
Kontoris töötaja töölepingus on kaugtöötaja omast erinev üksnes töö tegemise koha sätestamine.
Töölepingu sõlmimine kaugtöö tegijaga ei erine üldjoontes nn tavatöölepingu sõlmimisest, selgitab Rohtla Law Office OÜ jurist Thea Rohtla.
Erinevus seisneb selles, et kui töökohustusi täidetakse kaugtööna, peab tööandja töötajat sellest kirjalikult teavitama ja seda sätestab ka töölepinguseaduse § 6. „See tähendab, et töölepingu kirjalikus dokumendis peab peale poolte andmete, lepingu sõlmimise aja, tööülesannete kirjelduse, töötasu kokkulepete, tööaja, puhkuse kestvuse ja viidete töökorralduse reeglitele töö tegemise koha juures olema kanne, et tööd tehakse kaugtööna. Kui see viimane puudub, loetakse, et pooled ei ole selles kokku leppinud,” osutab Rohtla.
Lepingusse ei pea panema konkreetset töötaja (elukoha, asukoha) aadressi, kus ta kaugtööd teeb, piisab koha märkimisest kohaliku omavalitsuse täpsusega.
Sealjuures ei pruugi töötaja kaugtööd teha sugugi kogu kokkulepitud tööaja ulatuses. Sõltuvalt töö iseloomust ja vajadusest võivad pooled kokku leppida ka näiteks nii, et kui muidu töötab töötaja iga päev oma kodukontoris, siis kindlatel päevadel töötab ta tööandja kontoris. Või vastupidi – tavatingimustes on töökoht tööandja ettevõtte asukoht, aga näiteks igal reedel teeb töötaja kaugtööd. „Kui pooled on nii kokku leppinud, tasub see režiim ka lepingus fikseerida,” soovitab Rohtla.
Mille järgi tasustatakse
Kui kodukontoris töötamise korral lepitakse kokku töötasustamine näiteks tükitöötasuna (tööandja kontoris oli aga ajatöötasu või ka vastupidi), siis sellised kokkulepped peavad olema ka töölepingus. Ka on soovitav töölepingus kokku leppida tööaja arvestuse pidamises (pidajas), võimaliku ületunnitöö tegemise tingimused ja töötaja kohustused juhuks, kui töö „otsa saab” ehk tekib nn tööseisak. „Kui need küsimused on jäetud lahtiseks, võib tekkida poolte vahel vaidlus võimalikus ületunnitöö tegemises ja täiendavas töötasus või töötaja võib hoopis nõuda tasu aja eest, mil teda „tööga ei kindlustatud. Kuni selleni välja, et töötaja süüdistab tööandat lepingutingimuste rikkumises, ütleb töölepingu erakorraliselt üles ja nõuab ka hüvitist,” juhib Rohtla tähelepanu.
Tööandja jaoks tähendab töötaja kodukontorisse tööle lubamine eelkõige veendumist, et töötaja sobib kaugtööd tegema – on kohusetundlik, tugeva enesedistsipliiniga ja vastutustundlik.
„Meie kogemus näitab, et aja- ja kohapaindlikkus toimibki tavapärase töösuhte raames ja sageli eraldi kokkuleppeid selleks ei sõlmita,” ütleb targa töö ühingu projektijuht Kadri Seeder. Pigem on oluline, et töötaja mõistaks, millist tulemust temalt oodatakse ja mis ajaks.
„Oluline on usaldus – lepingud ja eraldi regulatsioonid pigem vähendavad paindlikkust ja võivad hea suhte ära rikkuda,” väljendab Seeder oma isiklikku seisukohta.
Vajadusel kodus
Eesti suurima telekommunikatsiooni- ja IT-firmana suhtub Elion kodu- ja kaugtöösse igati soosivalt, kuigi selliseid töölepinguid, mis oleks spetsiaalselt kodus töötajatega sõlmitud, neil praegu ei ole. Samuti pole töötajaid, kes oleks 100% kodutööl, kinnitab firma personalidirektor Maria Kütt.
„Ilma kaugtööta ei suudaks meie ettevõte tänases maailmas piisavalt paindlikult toimetada. Kodus töötamise võimalus annab hea turvalise teadmise, et nt lapse haigestumisel ei pea ilmtingimata hoolduslehele jääma, vaid saab tööülesandeid ka distantsilt täita,” selgitab ta.
Kui inimene ise hindab, et ta teeb kodus tööd efektiivsemalt või saab kontoriseintest väljaspool paremini keskenduda, siis pole põhjust sellele vastu olla. Loomulikult on hea tava, et mujal töötamine lepitakse otsese juhiga kokku ning et vajalikud koostööpartnerid teavad, kust ja mis kanalite kaudu on inimene kättesaadav. „Arvan, et umbes pooled Elioni töötajad on kodus töötamise võimalust ka kasutanud,” ütleb Kütt.
Kaugtööna tehtava töö erisused võivad olla tööaja korralduses, tööülesannete saamises, tööde üleandmises ja sõltuda ka tehtava töö iseloomust. „Aga selline regulatsioon sisaldub tavapäraselt töökorralduse reeglites, mitte töölepingus,” täpsustab Thea Rohtla.
Kaugtöölepingute sõlmimisel tuleks kindlasti reguleerida:
•• Töö- ja puhkeaeg – tagada paindliku tööaja korral (näiteks väikelapse emad-isad) kontoris töötajatega sama hulga töötundide pühendamine ettevõttele
•• Kohustus olla iga päev mingil ajavahemikul tööülesannete andmiseks ja nende täitmise kontrolliks online’is kättesaadav
•• Kontoris käimise kohustus (koosolekud, infopäevad, koolitused jne), et töötaja oleks siiski meeskonna osa
•• Turvalisus – näiteks äriliselt tundliku infoga töötamise piirang avalikes kohtades, vajadusel ka eraldi konfidentsiaalsusleping
•• kulude hüvitamise kord – kas tööandja kompenseerib tööks vajalikud kontorikulud, näiteks mingi osakaaluga internetiühenduse kuutasu, telefonikulud, kontorimööbli ja muud tarbed
•• Ergonoomikanõuded töökohale, et kutsehaiguse tekkimise oht ei oleks suurem kui kontoris, vajadusel kohustus alluda töökeskkonnaspetsialisti soovitustele
Allikas: Elioni personalidirektor Maria Kütt
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Töötajaga oli sõlmitud tähtajaline tööleping, milles töösuhte lõppemise tähtaeg oli seotud sündmuse saabumisega. Nüüdseks on tekkinud olukord, kus töötaja tuleb koondada ja talle tuleks välja maksta töötasu mida ta oleks saanud kui oleks töötanud sündmuse saabumise hetkeni. Kuidas tuleks seda sündmust nüüd ajaliselt määratleda, et hüvitatava perioodi kestus ja hüvitamisele kuuluva osa suurus teada saada?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:
Tähtajaliselt sõlmitud töölepingu lõppemist saab tõepoolest siduda konkreetse sündmuse saabumisega või kuupäevaliselt. Selleks tuleb juba töölepingu sõlmimisel määratleda mida sündmuse saabumise all silmas peetakse: kas konkreetse töö valmimist, hooaega vms. Sündmuse saabumist peab olema võimalik siduda ajavahemikuga või mõne konkreetse kriteeriumi/asjaoluga, mis on üheselt tuvastatav. See ei saa olla abstraktne olukord - nii tööandja kui töötaja peavad teadma töösuhte eelduslikku kestust. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lõike 2 kohaselt esitatakse töölepingu andmed heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Kui prognoositavalt kuluks selle töö tegemiseks 1 aasta, aga töö saab valmis varem, näiteks 8 kuuga ning tööleping tuleb majanduslikel põhjustel üles öelda, tuleb töötajale maksta hüvitiseks tema 4 kuu töötasu.
Kui tekib vaidlus sündmuse saabumise tähtaja määratlemisel tuleb töövaidluskomisjonis või kohtus välja selgitada milline oli poolte tahe selle kokkuleppe sõlmimisel ja kuidas sellest aru saadi.
Olukorras, kus tähtajaline tööleping on sõlmitud lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja asendamiseks ja lepingu tähtaeg on seotud lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja tööle naasmisega, tuleb lähtuda eeldusest, et TLS § 62 lg 2 kohaselt teatab töötaja lapsehoolduspuhkuse katkestamisest tööandjale ette 14 kalendripäeva, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Seega tuleb lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingu üles ütlemisel majanduslikel põhjustel maksta töötajale hüvitust 14 kalendripäeva ulatuses, kui pooled ei olnud kokku leppinud muud ajaperioodi.
- Üksikasjad
Merle Sumil-Laanemaa, Maaleht
Kas võin jääda ennetähtaegsele vanaduspensionile 1. oktoobrist 2013 või pean töötama 1. jaanuarini 2014, et mul oleks 15 aastat staaži? Olen sündinud septembris 1953. Kui jään ennetähtaegsele vanaduspensionile, kas siis arvestatakse minu varem pensionile jäädud kuude arvuks 24 või 36 (−0,4%)? Sest kolme lapse kasvatamise eest oleks õigus vanaduspensionile jääda 62aastaselt. Aga pensioniametist öeldi, et kaht soodustust korraga ei saa.
Maalehe lugeja
VASTAB MERLE SUMIL-LAANEMAA
sotsiaalkindlustusameti osakonnajuhataja asetäitja
Ennetähtaegne vanaduspension on vanaduspensioni üks alaliike. Riikliku vanaduspensioni saamiseks kehtib kaks nõuet: vanusenõue ja staažinõue. Pensioni määramiseks peavad olema mõlemad täidetud. Ennetähtaegne vanaduspension määratakse kuni kolm aastat enne vanaduspensioniiga, staažinõudega 15 aastat.
1953. aastal sündinud naistel on õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile alates 60. eluaastast, omades vähemalt 15 aastat pensionistaaži.
Mis puutub varem pensionile jäämisse kolme lapse kasvatamise eest, siis siin on küsimus vanaduspensioni kahest eraldiseisvast alaliigist – need on ennetähtaegne vanaduspension ja soodustingimustel vanaduspension.
Ennetähtaegse vanaduspensioni puhul vähendatakse pensioni 0,4% iga kuu eest, mille võrra isik taotles pensioni varem kui riikliku vanaduspensioni määramiseks ette nähtud vanusenõue. Kolme lapse kasvatamise eest on võimalus valida soodustingimusel vanaduspension, mis võimaldab pensionile jääda üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist.
Kui valite ennetähtaegse vanaduspensioni 60aastaselt, vähendatakse teie pensioni 36 kuu eest. Kui valite soodustingimustel vanaduspensioni, saate pensionile jääda 62aastaselt. Kuid mõlemat soodustust tõepoolest samaaegselt valida ei saa. Määratakse üks riiklik pension inimese enda valikul.
- Üksikasjad
«Kas on kindlad haigused või tunnused, mida tekitab öötöö? Näiteks olen mina saanud öötööst unehäired ja peavalud,» küsib lugeja.
Vastab tööohutuse spetsialist Kristi Jõeorg Riskianalüüs OÜst.
Otseselt ei ole välja toodud, millised tervisehäired tekkida võivad – iga inimene on individuaalne. Samas on arstide poolt siiski välja toodud peamised probleemid, mis on tekkinud öösel töötajatel.
Teil on tekkinud unehäired, mistõttu ei saa ka keha puhata - uni aitab ajul ja kudedel õigeks funktsioneerimiseks taastuda. Krooniline unepuudus halvendab tervist ja meeleolu, pärsib tulemuslikkust, loovust ja mälu, häirib turvatunnet. Unevaeguses inimene on kergelt ärrituv, konfliktne, vahel ka ükskõikne töökaaslaste, pereliikmete ja sõprade vastu. Magamatus ja ülejäänud maailmaga vastuolus olemine tekitab stressi ja masendust. Öösel töötajatel esineb päevatöötajatega võrreldes sagedamini seede- ja südamehäireid koos kõrgenenud vererõhuga, külmetushaigusi, kaalutõusu, naistel tsükli ebaregulaarsust ja rinnavähki. Samuti tuleb öösel töötavatel naistel ette rohkem raseduse katkemisi ja neil sünnivad väiksema sünnikaaluga lapsed.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
- Üksikasjad
Ajauudis 2013/09: Avatud kontor – sõber või vaenlane?
Eestis on avatud kontor muutunud viimase paarikümne aasta jooksul ülimalt populaarseks. Tihti seostatakse seda parema meeskonnatööga, produktiivsema ja loovama töökeskkonnaga. Vähesed teavad, et avatud kontori taga on tegelikult 19nda sajandi arhitektuuriline revolutsioon, kus järsku sai hooneid tänu uudsetele raudkonstruktsioonidele ehitada ilma vaheseinteta. Seda tervitasid rõõmsalt kõik toonased büroojuhid, kes said nüüd tehastes edukalt toiminud „tootmisliinid“ ehitada ka kontorisse – rohkem töötajaid mahtus väiksemale pinnale ja paranes ülevaade töö tempost. Ma kujutan ette, et see oligi tol hetkel revolutsioon ja toimis edukalt seni, kuni töö efektiivsus tõesti sõltus sellest, kui intensiivselt töötaja „näis“ tööd tegevat. Ent niipea, kui nõuda töötajalt mõtlemist, individuaalset tööpanust ja suhtlemist, hakkab avatud kontori sõjaväeline rivikord pigem segama. Sajanditagune kontorirott pidi kummarduma oma kausta kohale ja kohusetundlikult kirjutama. Omavaheline suhtlemine, helistamine, klientidega kohtumine, isiklike asjade ajamine või meelelahutuse tarbimine töö ajal – kõik see ei tulnud kõne allagi. Tänapäeval on lugu teistsugune ja me peame endalt küsima, et kas efektiivsele pinnakasutusele orienteeritud 150-aasta tagune töökorraldus on tänapäeval parim?
Londoni Ülikooli Kolledži teadlased uurisid 20 000 avatud kontori töötajat, kellest 56% kaebasid privaatsuse puudumise üle, 55% kehva ruumi temperatuuri üle ja 60% vaikse koha puudumise üle. Halba planeeringut süüdistatakse ka avatud kontori 20%ses produktiivsuse languses. Kolleegide lähedus teeb küll lihtsamaks spontaansete lühikoosolekute pidamise, kuid lisab pideva katkestuste, müra, teiste vestluste ja ebakindluse fooni. See ei tähenda, et avatud kontor üldse ei toimi! Kindlasti toimib, kui see on korralikult läbi mõeldud ja planeeritud lähtuvalt konkreetse organisatsiooni tööprotsessist. Mida siis avatud kontoris töö korraldamisel silmas pidada?
Eelkõige tuleb kontori planeeringul lähtuda organisatsiooni ülesehitusest ja loobuda vanamoodsast töölaudade ridadest. Tunduvalt paremini toimivad "saarekesed", mis koondavad ühe osakonna või üksuse ning on teistest eraldatud taimede, väiksemate vaheseinade, koridoride või muude eraldajatega. Kindlasti ei tohi avatud kontori puhul võimaldada kabinette juhtidele, sest siis tekkib mulje, nagu on hästi töötamise autasuks eraldatus ja nn "musta töö tegijatele" polegi seinu vaja. Avatud kontor töötab kõige paremini siis, kui ka ülemused on teistega koos ja kasutavad avatust aktiivselt töötajate innustamiseks ja eeskuju näitamiseks.
Avatud töökeskkonnas peab eraldi pöörama tähelepanu müra ja katkestuste vähendamisele. Tõsised ajaraiskajad on selja taga töötav koopia- või faksimasin, kõrvalt mööduv tihedasti kasutatav vahekäik, välisuks, kohvimasin või WC – kõik tüüpilised segavaid helisid tekitavad olukorrad, mida pole võimalik vältida ja mida on ülimalt raske mitte tähele panna.
Mida saaks veel ära teha? Me teame, et mõtlemist ja kontsentratsiooni nõudvate tööde jaoks on päevas vaja eraldi aega. Mõistlik oleks viia organisatsioonis sisse nn "vaikne tund". Vaikne tund on näiteks 11:00-12:00 vahemik, kus kõik lepivad kokku, et proovitakse teha nii vähe müra kui võimalik. Sel ajal ei sooritata väljaminevaid telefonikõnesid (kui võimalik), ei minda tülitama kolleegi, keerulisemad vestlused peetakse koridoris või koosolekuruumis. Nüüd, kui kõik teavad, et vaiksel tunnil katkestatakse neid vähem, saavad nad vajadusel planeerida selleks ajaks tähelepanu ja vaikust nõudvaid töid.
Parimates avatud kontorites on töökohtadele lisaks ka mitmeid koosolekuruume, nurgataguseid, kohvinurki ja diivaneid, kuhu saab mingil hetkel võtta kaasa oma sülearvuti ja eralduda rahulikult tööd tegema. Veelgi paremini läbimõeldud kontoris on eraldi „raamatukogu tuba“. Ma nimetan seda raamatukogu toaks, kuna raamatukogus töötades ei tohi kasutada telefoni, ei tohi kõva häälega jutustada ja peab austama teiste soovi privaatsusele. Siia saab jälle eralduda see töötaja, kes peab tunnikese tegelema ülimat vaimset pingutust nõudva üleandega. Olgem ausad – avatud kontor iseenesest ei ole halb, me lihtsalt ei saa seda päev otsa endale lubada!
Üks hädine privaatsust pakkuv tüüplahendus on "kuubikute" tekitamine, kus töötaja ümbritsetakse madalate ja teisaldatavate seintega. See 100 aastat vana võte ei tekita tegelikult rohkem privaatsust ega kontrolli enda keskkonna üle. Pigem vähendab see päevavalgust, tekitab klaustrofoobiat ja likvideerib needki vähesed avatud kontori eelised, mis on seotud meeskonna ja avara ruumiga. Küll on aga õige see, et mõistlik oleks vähendada kontoris tekkida võivat silmsidet kolleegiga. Uuringud näitavad, et silmside tekkimine on üks ajend spontaanseks ajaraiskajast vestluseks. Selle vastu aitab laua külge kinnitatav delikaatne sirm. Nii ei näe otse silmi tõstes teiste kolleegide nägusid, samas säilib avatud ruumist saadav lisaväärtus.
Päris hea ja kiiresti populaarsust koguv lahendus on kaugtöö. Kaugtöö võimaldab aeg-ajalt pääsu avatud kontori muredest ja töö saab tehtud kodus, kohvikus, teises kontoris, koosolekuruumis või õues kiiktoolis. Tänapäeval saavad ettevõtted üha rohkem aru sellest, et töötajate efektiivse tööaja graafikud on erinevad, samuti erinevad nende arusaamad privaatsusest, mürast või produktiivsest töökeskkonnast. Sestap on erisuste toetamine uus norm. Mitmetel kaugtööd toetavatel organisatsioonidel on kontoris töökohti näiteks ainult 30-50%le töötajatest – rohkem lihtsalt ühel ajal majja ei sattugi! Nii lahendatakse ka avatud kontorist tekkivad mured, kuna töötaja saab vastavalt käesolevale ülesandele valida endale sobiva töökeskkonna ja –meetodi.
Kokkuvõtteks tasub pidada meeles, et üle-eelmisest sajandist pärit avatud kontor on kõigest üks paljudest töötegemise võimalustest, millel on omad head ja vead. Meie asi seda kasutada nii, et head saaks võimendatud ja vead vähendatud.
Head ajajuhtimist!
Ardo Reinsalu
Lehekülg 1133 / 1665
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee