Üksikasjad

Avaldatud: 11 detsember 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

••Kas eraettevõttel on õigus töötajate kohta koostada majanduslike huvide deklaratsioon? Tööandja soovis teada, kas mul on lisaks veel mõni töökoht, millise ettevõtte aktsiaid ma oman, kas osalen mõnes ettevõttes juhatuse või nõukogu liikmena? Põhjenduseks oli asjaolu, et ettevõtte omanikfirma on börsiettevõte. Seni ei ole ma tööandja nõuet täitnud.

Majanduslike huvide deklaratsiooni peavad korruptsioonivastase seaduse alusel esitama riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikud, eraettevõtte töötajad ei pea seda tegema. Samas võib börsiettevõttel oma kohustuste täitmiseks olla õigustatud huvi töötaja osaluse vastu ettevõtluses ja seetõttu võib ta nõuda esitatud küsimustele vastamist. Soovitan küsijal täpsema vastuse saamiseks pöörduda majandusasjatundjate poole.

••Töötan ehitusel ja tööobjektid asuvad laiali mitmel pool Eestis, seega tuleb sinna sõita ja sõidu peale võib vahel ka mitu tundi kuluda. Kas sõit tööobjektile läheb tööaja sisse? Kust algab sõidu alguspunkt? Ettevõte (kontor) asub Tallinnas, ise elan Tallinnast väljas ja vahel on mul kodust objektile lühem maa kui pealinnast sõites. Kuidas peaksin tööaega arvestama?

Tööandja korraldusel objektile sõit tähendab tööülesande täitmist ja seega läheb sõiduaeg tööaja hulka. Kui tööandja nõustub, et sõit objektile algab kodust, siis algab sealt ka tööaeg.

Sõitu kodust tööandja tegevuskohta Tallinnas tööaja hulka ei arvata.

Saada oma tööalane küsimus:

Üksikasjad

Avaldatud: 10 detsember 2012

• RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS
• Maaleht

Alates 1. jaanuarist 2013 hakkab riik tegema täiendavaid sissemakseid pensioni II sambasse kogumispensioni kohustatud isikule, kes kasvatab kuni kolmeaastast last.

Sissemaksele on õigus Eestis elaval last kasvataval vanemal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal.

Sissemakseid tehakse laste eest, kes on sündinud alates 1. jaanuarist 2013. Õigus sissemaksele tekib alates lapse sünnist.

Riik maksab pensioni II sambasse 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. Sissemakseid tehakse igas kuus eelmise kalendrikuu eest. Sissemaksete tegemiseks tuleb Sotsiaalkindlustusametile esitada avaldus.

Enne 2013. aastat sündinud laste eest jätkub senine kogumispensionide seaduse alusel tehtav sissemakse määr - 1% vanemahüvitiselt.

Korraga tehakse sissemakseid ühe vanema eest. Kui sama lapse suhtes on õigus taotleda täiendavate sissemaksete tegemist mitmel õigustatud isikul, lepitakse kokku, kumb sissemaksete õigust kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek. Isikut, kelle eest sissemakseid tehakse, saab kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni vahetada. Selleks tuleb esitada uus avaldus.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 detsember 2012

• RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS
• Maaleht

Toimetas: Kai Simson, Maaleht

1. jaanuaril 2013 jõustub riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatus, mille kohaselt arvutatakse vanaduspensionile, töövõimetuspensionile ja toitjakaotuspensionile juurde pensionilisa lapse kasvatamise eest.

Pensionilisale on õigus:

• ühel vanematest, vanema abikaasal, eestkostjal või peres hooldajal iga lapse kohta, kes on sündinud ajavahemikus 1980. aasta 31. detsembrist kuni 2012. aasta 31. detsembrini ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, kahe pensioni aastahinde suuruses;

• ühel vanematest, vanema abikaasal, eestkostjal või peres hooldajal, kes on sündinud enne 1983. aasta 1. jaanuari ja kes ei ole kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses, iga lapse kohta, kes on sündinud 2013. aasta 1. jaanuaril või hiljem ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, kolme pensioni aastahinde suuruses.

Kehtiv aastahinne on 4,515 eurot.

Kui lapse kasvatamise aastad arvatakse isiku pensioniõigusliku staaži hulka, siis pensionilisa selle lapse kasvatamise eest ei maksta.

Kui sama lapse suhtes on õigus taotleda pensionilisa mitmel õigustatud isikul, lepivad isikud kokku, kes seda õigust kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek. Kui kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse vaidlus kohtus.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 detsember 2012

• Eesti Päevaleht
• Riiklike peretoetuste seadus

Anna-Liisa Villmann

Võõrsil töötav eestlanna jäi ilma mõlema riigi lapsetoetusest

Juba aastaid ametliku lepinguga Suurbritannias töötanuna tundus Katrinile [nimi muudetud] loogiline küsida töökohamaalt lapsetoetust. „Kõik eestlastest kolleegid olid seda küsinud ja ka saanud. Täitsin suvel dokumendid, aga sain eitava vastuse Inglise osapoolelt, kuna pole alaline elanik ega sisse kirjutatud,” rääkis ta. „Nüüd puhkusele tulles ootas mind pensioniameti Tallinna büroolt üllatav kiri, et omapoolselt on otsustatud peretoetuse maksmine lõpetada. Kusjuures ma ei suhelnud ametiga, sest kavatsesin Eesti poolt teavitada [Briti ametkonna] jah-sõna korral,” lausus Katrin. „Miks lõpetada järsku lapsetoetuse maksmine, kui Briti poolelt pole tulnud jaatavat vastust? Justkui kahe tooli vahele istumine – lõppkokkuvõttes jääd mõlemast ilma, aga kannatajaks on ju alaealine laps, kes elab ja õpib Eestis ning kelle isa elab ja töötab Eestis.”

Kirjas toodi põhjenduseks, et Euroopa Liidus kehtivate reeglite järgi on esmane peretoetuse maksja riik, kus lapse ema töötab. „Helistasin kirja saatnud ametnikule ja tema ei teadnud, miks leping lõpetati, aga soovitas abivalmilt vaide kirjutada. Panin selle posti koos Inglise poole äraütlemiskirjaga, mis peaks tõestama, et ka sealt poolt ei maksta toetust,” kirjeldas Katrin järgmist sammu.

Eelmisel nädalal saatis sotsiaalkindlustusamet teate, et vaie ei vasta nõuetele, ja palus puudused kahe nädalaga kõrvaldada: Katrinil tuleb kinnitada, et vaieldavas asjas ei toimu kohtumenetlust. „Sellest kirjast on raske aru saada. Vaie soovitati esitada käsitsi vabas vormis, aga ju siis see ei sobinud. Miks ma pean tõestama, et pole kohtus käinud? Loogiline on see, et nemad peavad tõestama, et ei pea lapsele toetust maksma,” leidis Katrin.

Sotsiaalkindlustusameti pensionide ja toetuste osakonna juhi asetäitja Silver Tigane märkis, et peretoetuste maksmist Eestis saab jätkata siis, kui isik lõpetab töötamise Suurbritannias ja on taas Eesti alaline elanik. „Euroopa Liidu reeglite järgi on esmatähtis see, kus isik töötab. Juhul kui ta töötab Suurbritannias, on see riik esmane maksja. Kui ta seal ei töötaks, siis vaadatakse elukohta,” lausus ta.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.