Üksikasjad

Avaldatud: 10 september 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Tööinspektsioon

Autor Larissa Tihhonova (Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist)

Iga inimese elus tuleb ette ootamatuid situatsioone, millega on vaja kiiresti tegeleda. Olgu selleks siis veeavarii korteris või lähedase inimese äkiline surm.
Kui inimene on kodune, töötu või saab ta ise otsustada, kuidas ja millal tööd teha, ei teki tal probleeme vaba aja leidmisega. Ootamatult tekkinud probleemide lahendamiseks vaba aja leidmine on raskendatud aga inimestel, kes käivad kindlal tööajal tööl ning tihtipeale on nad nö asendamatud töötajad.
Kehtiv töölepingu seadus näeb ette regulatsiooni, mis kohustub tööandjat võimaldama töötajale mõistliku aja ulatuses vaba aega ning maksma selle aja eest keskmist töötasu. Seda juhul, kui
• töö tegemine on takistatud töötaja isikust tuleneval põhjusel (hammas valutab ja ta läheb hambaarsti vastuvõtule; laps on ootamatult haigestunud jms olukord);
• põhjus, miks töötaja tööd teha ei saa, ei ole tingitud töötaja tahtlusest või raskest hooletusest (töötaja korteris on veeavarii);
• töö tegemine on takistatud töötaja isikust mittetuleneval põhjusel (korteris on toimunud vargus ning ta peab andma politseile sündmuskohal ütlusi);
• töötaja ei saa tööd teha piiratud ajavahemikul, st tegemist ei ole pikaajalise või püsiva takistusega (töötaja ei saa näiteks notari juurde aega töövälisel ajal; perekonnas on tekkinud ootamatu hädaolukord, mis muudab töötaja kohaloleku vajalikuks).
Viimase sätte kohaldamise puhul on oluline mõistlik aeg, mida hinnatakse iga üksikjuhtumi korral eraldi. Samuti peab tegemist olema olukorraga, kus töötaja ei saa tööd teha ajutistel põhjustel. Kui töötaja peab pikema ajajooksul iga päev tööajast ühe tunni jooksul käima näiteks meditsiinilistel protseduuridel, ei saa eeldada, et tööandjal on jätkuvalt töötasu maksmise kohustus. Nimetatud juhul on põhjendatud töölepingus kokku lepitud tööaja või töökohustuste ja sellest tulenevalt töötasu muutmine.

Pidulikud tähtpäevad tööajal

Töötaja isikuga on otseselt seotud ka erinevad tähtpäevad ja nende korraldamine või neil osalemine. Nii näiteks tahavad lastevanemad saata esimesel koolipäeval lapse aktusele ja ülikooli lõpetav tudengist töötaja ihkab lõpuaktusele diplomi järele minna. Taolisi sündmusi võib töötaja elus mitmel korral ette tulla, kuid üldjuhul on nende ürituste toimumine inimesele pikka aega ette teada. Seega on töötajal võimalus taolisi sündmusi ette planeerida, mistõttu on võimalik juba varakult vormistada vastav päev puhkusena või muuta kokkuleppel tööandjaga oma tööajakava.
Eelkõige kehtib taoliste juhtumite puhul hea usu ja mõistlikkuse põhimõte, mille kohaselt ei tohi töötaja reaalse vajaduseta töölt ära käia ning tööandja ei tohi põhjendamatult keelduda keskmise töötasu maksmisest.

Soovitus tööandjatele

Tööandjatel on mõistlik ettevõtte töökorralduse reeglites sätestada täpne regulatsioon töötajatele vaba aja võimaldamise kohta. Seejuures tuleks kindlaks määrata kord, kuidas kohustub töötaja teatama oma töötamise takistusest ning kui sageli mingi perioodi jooksul võib töötaja seda võimalust kasutada.

Üksikasjad

Avaldatud: 05 september 2011

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Tööinspektsioon

Kogu Euroopas on 18−24aastastel 50% suurem tõenäosus sattuda tööõnnetusse kui vanematel töötajatel. Samuti on noortel suurem tõenäosus haigestuda kutsehaigustesse.
Tööõnnetusi ja haigestumisi kutsehaigustesse põhjustavad uus töökoht ja tööülesanded, oskamatus ja kogenematus pöörata tähelepanu ohtudele, millega nad töö juures kokku puutuvad. Noored ei ole teatud tööde tegemiseks füüsiliselt või vaimselt küpsed, omavad vähem oskusi, puudub väljaõpe või väljaõppel omatud ohtlikud töövõtted vanemate kaastöötajate eeskujust. Tihtipeale ei ole noorele selgitatud tööle tulles tema kohustusi, õigusi ja vastutust töötajana. Noored ei tea kellelt saavad abi töö juures kujunenud probleemide lahendamiseks.

Levinumad noori ohustavad riskid on järgmised:
• ehituses - kukkumine kõrgusest, varingud, elektrilöögi oht, kemikaalid jne;
• transpordis – vigastused transportvahenditelt, sundasendid;
• tööstuses - vigastused masinatelt ja seadmetelt;
• põllumajanduses – vigastused masinatelt, seadmetelt, raskust käsitsi teisaldamine, vigastused loomade ettearvamatust käitumisest.

Võib juhtuda, et tööandjad unustavad arvestada noorte töötajate tundlikkusega, tagades küll väljaõppe, juhendamise ja vajalikud kaitsevahendid, kuid annavad neile tööülesandeid, mis ei ole noortele jõukohased. Väljaõpe ei ole küllaldane. Vanemad töötajad on andnud halba eeskuju, kui tööülesannete täitmisel ise rikuvad tööohutus-nõudeid. Peale teoreetiliste teadmiste omandamist õpetab kõige paremini noort töötajat töö vilunud kohusetundliku töötaja juhendamisel.

Noortele töötajatele on abimaterjale töötervishoiu ja tööohutusalase teabe saamiseks Tööinspektsiooni kodulehel www.ti.ee – Töötervishoiu ja Tööohutuse korraldus ettevõttes – Noored töötajad.
Samuti on kodulehel Eesti vabariigis kehtivad õigusaktid, kus on noorte õigused ja kohustused: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud. Alaealisele lubatud kerged tööd.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 september 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tarbija24 avaldab igal nädalal ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordset küsijat huvitas, millised lisatasud lähevad kirja töötasudena.

Küsimus

Millised tasud arvestatakse töötaja töötasude hulka? Kas töötasu hulka kuuluvad ka tööandja makstud sünni- ja matusetoetus ning preemiad, näiteks jõulupreemia ja preemia staaži eest?

Vastab tööinspektor-jurist Heli Ojavee

Töölepinguseaduse järgi on töötasu töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu.

Töötasu hulka ei lähe puhkusetasu, ravikindlustushüvitised, lähetuskulud, samuti erinevad tööandja makstavad toetused, nagu jõulu-, sünni-, juubelitoetus jne.

Samuti ei arvestata töötasuna eritasusid nagu ärisaladuse hoidmise ja konkurentsipiirangu eest makstavat tasu, varalise vastutuse eest makstav hüvitis, kuna nende puhul ei ole tegemist tasuga, mida makstakse töötajale töö tegemise eest.

Toimetas: Tarbija24

Üksikasjad

Avaldatud: 01 september 2011

• Tööinspektsioon
• Individuaalse töövaidluse lahendamise seadu

1.septembril täitub 15 aastat töövaidluskomisjonide tegevusest Eestis. Selle aja jooksul on nad menetlenud rohkem kui 56 000 avaldust.
„Alati on esikohal olnud rahalised nõuded: saamata palk, puhkuserahad, lõpparve jms. Neid on 80-85 protsenti üldistest nõuetest,” märkis Niina Siitam, Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja. Teisel kohal on praegu töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõuded ehk siis juhtumid, kus töötaja või tööandja pole nõus, mis põhjusel teine pool ära läheb. Nende arv kasvas pärast uue töölepingu seaduse kehtima hakkamist 2009. aastal.

„Töövaidluse korral pöördutakse pigem töövaidluskomisjoni kui kohtusse,” kinnitas Siitam. „Töövaidluskomisjonis lahendatakse vaidlus kiiremini ja lihtsamate reeglitega kui kohtus. Kindlasti on üheks põhjuseks ka see, et vaidluse lahendamine on tasuta. Töövaidluskomisjoni otsuse täitmine on kohustuslik nagu ka kohtuotsuse puhul. Mõnes mõttes ongi see nagu tasuta kohus.”

Töövaidluskomisjoni istungil on kohtunike asemel riigi esindajana komisjoni juhataja, pluss töötajate ja tööandjate esindaja. Kolmekesi kuulavad nad istungil ära mõlemad vaidlevad pooled ja teevad otsuse. Kui lahendiga nõus ei ole, siis saab selle vaidlustada kohtus.

Kõige rohkem töövaidlusasju oli 2009.aastal − tervelt 7290. „Masu ajal nõuti tagantjärele ka 50 krooni saamata jäänud töötasu. Inimesed otsisid veel viimseni võimalust raha saada,” kommenteeris Siitam. Võrdluseks: 2008. aastal oli töövaidlusasju 4660 ning 2010. aastal 5085.

Praegu tegutseb Eestis 12 töövaidluskomisjoni, mis lahendavad töösuhtest tulenevaid töövaidlusi. Eesti oli esimesi postsotsialistlikke riike, kus hakati töövaidlusi lahendama väljaspool kohut. Tänapäeval lahendatakse töövaidlusi kohtuväliselt paljudes Euroopa riikides, sealhulgas Prantsusmaal, Portugalis, Belgias jm.

„Rahaliste nõuete maksimaalsuuruseks on 10 000 eurot ja neid lahendame pidevalt. Sellise kuutöötasuga töölepingut küll ei mäleta, suurimad töötasud on ulatunud 2000-3000 euroni,” ütles töövaidluskomisjoni juhataja Raili Karjane. „Töötaja suhtes kõige ebaõiglasemaks käitumiseks on ilma põhjuseta ja päevapealt vallandamine, selliseid vaidlusi tuleb ette iga päev. Ajaloost mäletan, kuidas töötajad peksti läbi töölepingu lõpetamise kokkulepetele alla kirjutamast keeldumise tõttu, aga see oli tõesti väga ammu.
Absurdsetest nõuetest mäletan, et üks töötaja palus kohustada tööandjat käituma tema suhtes viisakalt ning me jätsime selle nõude rahuldamata. Põhjuseks oli, et komisjon ei tuvastanud, et tööandja oleks töötaja suhtes üldse halvasti käitunud.”

Evelin Kivimaa,
Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist