Artiklid

Hiljaaegu töötukassa Kuressaare kontoris kohustuslikul konsultatsioonil käinud keskealine naine, kes on töötuna arvel, sattus kimbatusse, kui konsultant väidetavalt sundis teda minema esperento keele kursusele.

Tegu on sõna-sõna vastu olukorraga, sest ametlikke dokumente juhtumi kohta registreeritud ei ole.

“Jah, olen töötuna arvel ja käisin etteantud ajal töötukassas konsultatsioonil. Ametnik soovitas mul töötukassa kaudu minna esperanto keele kursusele,“ rääkis naine eile hommikul Meie Maale.

“Keeldusin, kuna ei näinud sellel mingit mõtet suurendamaks võimalusi tööturul läbi lüüa. Seepeale tekkis sõnavahetus ja konsultant ähvardas mind töötu abirahast ilma jätta. Ta lisas veel, et esperanto keelt võib tulevikus mõnel töökohal vaja minna,“ kirjeldas naine juhtunut.

Töötukassa Saaremaa osakonna juhataja Ave Reimaa-Lepik ei uskunud, et selline vahejuhtum aset võis leida. Samas ei lükanud ta ühtegi väidet ka ümber.

Mullu kasvas tulu deklareerinud isikute arv võrreldes eelneva aastaga 20 193 isiku võrra. Maksuamet peab seda töötajate registri käivitamise teeneks.

Kokku deklareeriti tulu ligi 6,7 miljardit eurot, mis on 11,7 protsenti rohkem kui 2013. aastal. Palka ja muid tasusid deklareeriti kokku 6,4 miljardit eurot, mis teeb keskmiseks sissetulekuks 943 eurot kuus.

«Registri mõju ei saa siin kindlasti alahinnata, sest lisandus üle 20 000 uue deklareerija. Töötamise registreerimise nõue on toonud pildile ka need inimesed, kes siiani varem ei töötanud ja seega puudus neil põhjus deklaratsiooni esitamiseks,» selgitas Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde.

Majandus»Raha
Toimetaja: Kadri Hansalu

Eesti tööandjate keskliit tegi täna kohtumisel ametiühingute keskliiduga ettepaneku tõsta miinimumpalk kahe aasta jooksul 448 eurole.

Seejuures tõuseks miinimumpalk 2016. aastast 417 eurole ning 2017. aastast oleks miinimumpalk 448 eurot, teatasid tööandjad.

Praegu on miinimumpalk 390 eurot.

Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul tuleb miinimumpalka tõsta, sest see on liiga lähedal vaesuspiirile. Tööandjate pakutav miinimumpalga kasv on kiirem kui Eesti keskmise palga kasv, mis aitab alampalka viia keskmisele palgale lähemale.

Inimeste reaalselt ostujõudu suurendab ka tarbijahindade langus. Tööandjad toetavad võimalikult pikaajalise miinimumpalga kokkulepe sõlmimist, et nii tööandjatel kui ka töötajatel oleks kindlustunne.

“Miinimumpalka tõstes tuleb silmas pidada, et ei kannataks töötajad, kes teenivad miinimumi või selle lähedast töötasu. Liiga järsk tõus võib viia just madala kvalifikatsiooniga tööjõudu vajavate ettevõtete tegevuse kokku tõmbamiseni või Eestist ära kolimiseni, mis jätaks need inimesed hoopis töötuks ja riigi toetuse peale. Oleme viimase aasta jooksul juba näinud mitme tööstuse sulgemist põhjusel, et regioonis on madalamate tööjõukuludega riike,” ütles Tamsar.

“Meie pakutava alampalga kasvu puhul võime olla üsna kindlad, et ettevõtjad saavad hakkama. Ka madalapalgaliste elujärg veidi paraneb ja, mis kõige olulisem, nende töökohad seejuures säilivad," lisas ta.

Eesti miinimumpalk on ka praegu üks suuremaid Ida-ja Kesk-Euroopas, kõrgem on see vaid Poolas (409 eurot) ja Horvaatias (395 eurot). Lätis ja Leedus, kes on Eesti peamised konkurendid töökohtade pärast, on miinimumpalk vastavalt 360 ja 300 eurot. Tööandjate pakutav miinimumpalk oleks tänases Ida- ja Kesk-Euroopas kõige kõrgem.

Eestis lepivad miinimumpalgas kokku sotsiaalpartnerid Eesti tööandjate keskliit ja ametiühingute Keskliit. Miinimumpalka teenis Eestis tänavu esimeses kvartalis ligi 25 000 täistööajaga töötavat inimest.

Ametiühingud teatasid täna, et tegid tööandjate keskliidule ettepaneku tõsta üleriiklik alampalk järgmisel aastal 488 eurole ja 2017. aastal 609 eurole.

Läbirääkimised jätkuvad 8. juunil.

Romet Kreek
ärileht.ee

Dove-i, Hellmann-si ja Liptonit tootva Unileveri juht on karmilt kritiseerinud ettevõtete juhtide kõrgeid palkasid. 48 miljardi eurose aastakäibega Hollandi ettevõtte juht Paul Pohlman andis Washington Postile intervjuu, kus tunnistas, et ettevõtte nõukogu püüdis tema palka tõsta, kuid ta keeldus sellest.

Ta võttis ettevõtte juhtimise üle 2009. aastal, kui valitses kriis ja külmutas oma palga.

Ta tunnistas lehele, et tal on häbi selle üle, kui palju ta teenib. 2014. aastal teenis ta hinnanguliselt umbes 10 miljonit eurot.

„Ma ei ole kunagi nii palju välja teeninud. Ma ei ole kunagi seda ette kujutanud,“ ütles ta. „Kui tulin Unileverisse, tundus palgapakkumine pigem helde ja sellest ajast ei ole ma seda muutnud. Seda on kogu aeg liiga palju võrreldes inimestega, kes töötavad kõvasti ja hästi ning kellel ei ole selliseid võimalusi.“

Tema sõnul ei peaks tema tasemel inimesi motiveerima sissetulek.

„Kui te maksaksite mulle topelt, ei tööta ma kaks korda rohkem, kuna ma tõenäoliselt juba maksimeerin võimaliku aega,“ ütles ta. „Kas see muudaks mu tööviise? Ei muudaks. Jah, ma olen õnnega koos ja mul on häbi seetõttu, kui palju ma teenin.“

„Ettevõtte nõukogu on püüdnud muuta motivatsioonipaketti suuremaks, kuid me (juhatuse liikmed) oleme püsivalt sellest keeldunud – mitte tingituna kangelaslikkusest, vaid ma arvan, et selles on midagi mõistuse vastast,“ jätkas ta.

Agne Narusk ,

Eesti Päevaleht

Praegu on õpipoisiõppes ainult 2% kõigist kutseõppuritest. Seda on teiste riikide kõrval vähe.

Septembrist käivitub Eestis viis aastat kestev nn õpipoisiõppe edendamise projekt, mille jaoks Euroopa Liit on eraldanud Eestile 25 miljonit eurot. Eesmärk on ambitsioonikas: 2020. aastaks peab töökohapõhises õppes osalema 8000 inimest, lõpetama peab vähemalt 6000 õppurit.

Oletame, et olete kehakultuurimagistrina juba pikemat aega tulutult tööd otsinud. Kui on vakantsi, ei jagu oskusi ja vastupidi. Kaotada pole midagi, te pakute end täiesti tundmatusse maailma – pealinna ettevõte vajab külmutusseadmete paigaldusjuhti. Tulemus on ootamatu: teid ei saadeta minema, vaid hoopis kooli. Ühtlasi saab teist selle ettevõtte töötaja.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.