Üksikasjad

Avaldatud: 25 mai 2015

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Vahetasin poole aasta pealt tööandjat ja sooviksin kasutada uue tööandja juures õppepuhkust. Kas tööandjal on õigus paluda mul tuua kinnitus vanalt tööandjalt, kui palju kasutasin sel aastal vana tööandja juures õppepuhkust?

Tööandja väidab, et õppepuhkust on õigus aasta peale saada üksnes 30 kalendripäeva ja seda isegi siis, kui tööandjat vahetada.

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Simmulmann:

Täiskasvanute koolituse seaduse (edaspidi TäKS) §-s 8 reguleeritud õppepuhkuse saamise õigusega määratakse kindlaks õppepuhkuse maksimummäär konkreetse tööandja ja töötaja vahelises suhtes, mitte töötaja üldine õppepuhkuse maksimummäär kalendriaastas. See tähendab, et kui töötajal on mitu tööandjat korraga või ka erineval perioodil aasta jooksul, on tal õigus saada 30 õppepuhkuse päeva kalendriaastas igaühe juurest.

Riigil ei ole andmebaasi, mis sisaldaks infot õppepuhkuse kasutamise perioodide kohta, samuti ei ole töötaja teisel tööandjal kohustust anda informatsiooni töötaja õppepuhkuse kohta. Küsitav on, kas endisel tööandjal on ka õigus sellist infot ilma töötaja loata anda, kuivõrd tegemist on töötaja isikuandmete avaldamisega.

Seega on tööandjal kohustus anda õppepuhkust 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul ka juhul, kui töötaja on samal aastal teise tööandja juures juba õppepuhkust kasutanud. Samuti on töötajal õigus saada puhkusetasu iga tööandja käest. Taseme- ja tööalase koolituse eest maksab tööandja töötajale keskmist kalendripäevatasu 20 kalendripäeva eest. Ülejäänud 10 päeva on tasustamata puhkus (TäKS § 8 lõiked 2 ja 3).

Üksikasjad

Avaldatud: 25 mai 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Esimeses kvartalis keskmise palga kasv aeglustus, keskmine brutokuupalk oli 2015. aasta I kvartalis 1010 eurot ja see tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 4,5%, teatas statistikaamet.Netopalk on kasvanud kiiremini, see on tingitud tulumaksu ja töötuskindlustusmakse määrade alanemisest.

Kui 2014. aasta esimeses kvartalis tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta sama ajaga võrreldes 7,3%, siis viimastes kvartalites on brutokuupalga tõus aeglustunud.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid palgatöötaja kohta 15,6% ning vähendasid keskmise brutokuupalga tõusu 0,8 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta I kvartalis 5,3%.

Keskmine netokuupalk ehk töötajatele väljamakstav tasu oli 2015. aasta I kvartalis 815 eurot, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes kasvanud kiiremini kui keskmine brutokuupalk (kasv 5,9%). See on tingitud tulumaksu ja töötuskindlustusmakse määrade alanemisest 2015. aasta 1. jaanuarist.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis 2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta I kvartaliga 5,4%. Reaalpalga kasvu kiirenemisele on mõju avaldanud 2015. aasta I kvartalis jätkunud tarbijahindade langus. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes viieteistkümnendat kvartalit järjest.

Keskmine brutotunnipalk oli 6,37 eurot ja see tõusis 2014. aasta I kvartaliga võrreldes 5,8%.

Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk kinnisvaraala palgatöötajatel (vastavalt 14,4% ja 15,0%).

Keskmine brutokuupalk ei tõusnud kuuel tegevusalal:
1) mäetööstus;
2) elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine;
3) ehitus;
4) veondus ja laondus;
5) kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning
6) haldus- ja abitegevus.

Üksikasjad

Avaldatud: 25 mai 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

CV Keskuse tööportaalis on umbes tuhat alla 26-aastast tööotsijat, kelle emakeeleks ei ole eesti ega vene keel. 67 protsenti neist otsib aktiivselt tööd, rääkis CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt

Enamjaolt kandideeritakse klienditeeninduse, müügi, toitlustuse ja assisteerimise valdkonnas (55 protsenti sihtrühma kandideerimistest). Samas leidub võõrsilt tulnud noori, kes kandideerivad ka infotehnoloogia, tööstuse ja mehaanika ning turunduse valdkonnas.

Uuringust Decoding Global Talent selgus, et pool noortest, kes soovivad Eestisse tööle asuda, ei oska kohalikku riigikeelt. 17 protsendil uuringus osalenud noortest, kes soovisid Eestisse tööle asuda, oli juba inseneriharidus, 11 protsendil majandus-, üheksal protsendil sotsiaalteaduste, kaheksal protsendil infotehnoloogia- ja seitsmel protsendil äriharidus.

Tarbija»Töö
Toimetaja: PM Tarbija

Üksikasjad

Avaldatud: 25 mai 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Kasulik

Tööl võib käia selleks, et elamiseks ja lõbustusteks lihtsalt raha teenida, kuid töö võib olla ka midagi enamat — nauditav kogemus, igapäeva õhin ja eneseteostus. Kui töö teeb sind õnnetuks, paneb stressi tundma ning imeb ära kogu energia, oleks ehk õigem edasi liikuda? Elu on liiga lühike, et tegeleda asjadega, mis pinget ja rõõmu ei paku.

Normaalne on olla vahel tööst väsinud, kuid pidev stress ja tüdimus ei ole hea vaimsele ega füüsilisele tervisele ega ka suhetele lähedastega.

Sageli oleme liiga laisad, mugavad ja rutiinis või ebakindlad, et uut töökohta otsima hakata. Tegelikkuses ei ole karjäärivahetus nii hirmus kogemus, kui seda kardetakse. Tööturg on lai ning võimalusi palju, tuleb vaid enda jaoks selgeks mõelda, millega on tegelikult soov tegeleda. Siin on abiks nii arutelud pere ja sõpradega ning nende julgustus kui ka külaskäik karjäärinõustaja juurde.

Väga heaks võimaluseks on liituda lühiajalise tööjõurendi teenuse pakkujaga, kus saab valida päevaks või nädalaks huvipakkuva töö, näha ettevõtete sisemaailma ning saada aimu, kas seni unistusena tundunud ettevõte või töökoht on ikka see, milleks seda olime pidanud. Kust me teame, kas see amet meile sobib, kui ei ole seda proovinud?

Meid häirib valikute piiratus, sellepärast tuleb olla ka ise avatud ning olla valmis lisa- ja ümberõppeks. Juba põhikoolis, gümnaasiumis ning kõrgkoolis tuleks püüda ammutada võimalikult erinevaid kogemusi ning mõelda laiemalt: kas omandatav haridus on see, mis mind huvitab või tahan ma seda õppida pelgalt rahateenimise eesmärgil või on hoopis soov need kaks asja ühendada? Meie pidevas muutumises olevas maailmas on võtmesõnaks elukestev õpe, mis tähendab pidevat oskuste arendamist ja teadmiste omandamist.

Samas ei maksa unustada, et suurepärane võimalus karjääri alustamiseks või muutmiseks võib olla olemasolev töökoht. Olles usin, kohusetundlik ja usaldusväärne ning pälvides ülemuse ja kolleegide austuse, kuulatakse tõsisemalt sinu ettepanekuid töö tõhusamaks muutmiseks ning püütakse head töötajat hoida enda juures ka siis, kui ta ka peaks tahtma uuel ametil kätt proovida.

Aga eelkõige tuleks enne oma karjääri planeerimist läbi mõelda ja eesmärgistada, milline on sinu unistuste amet ning millist tööd, valdkonda ja töökorraldust eelkõige naudiksid. Mõtle, miks peaks unistuste tööandja sind palkama, mis on sinu tugevused ja parimad iseloomujooned ning kuidas neid parimal võimalikul viisil esitleda. Ka siin on abiks Töötukassa karjäärinõustaja http://minukarjaar.ee/millest-alustada-kontakt/.