Artiklid
- Üksikasjad
Kuigi Eestis peab tööandja säilitama lapsehoolduspuhkuselt tulijale töökoha, siis päris elus see nii ei käi. Postimees avaldab ühe noore ema loo, kes pidi töö leidmiseks Soome kolima.
Olen noor naine, kasvatan üksi tütart. Peale emapalga lõppemist läks tütar lasteaeda, tööandja mind tööle tagasi ei oodanud, viisakalt paluti kirjutada lahkumisavaldus. Kirjutasin lahkumisavalduse, sest kui ma seda teinud poleks, oleksid nad leidnud tobedad vallandamise põhjused, mis oleksid raskendanud edaspidi sobiva töö leidmist.
Järgnes kaks aastat meeletut CV-de saatmist, tööle ma ei saanud, vestlusele ei kutsutud, kuna CV-s oli märgitud «1 laps». Fakt, et kasvatan last üksi, ei tulnud üldse kasuks. Tööpakkujad ei arvestanud minu töökogemustega. Enne võeti tööle kogemusteta töötajad kui naine, kellel on laps.
Pakkisin asjad ja asusin koos lapsega elama Soome. Piisas ühest kõnest, et leida töökoht. Töökogemused neid väga ei huvitanud, sest kõik on õpitav ja laps ei olnud takistuseks. Riik võimaldas kõik, et emad saaksid naasta tööle, tööandjad hindasid naisi, kel kodus kasvamas lapsed, töögraafikud tehti töötajale sobivalt, et pereelu ei kannataks ja haiguslehelt tööle naastes ei oodanud röökiv ülemus.
Tundub, et kui naine otsustab Eestis võtta vastu otsuse saada emaks, kirjutab ta põhimõtteliselt alla surmaotsusele. Ühiskonnast isoleerimine on tagatud. Tööandjad kurdavad, et sobivaid töölisi Eestis ei ole, samal ajal, kui tuhanded emad istuvad töötuna kodus. Need on naised, kellel on motivatsiooni, kohusetunnet ja kogemusi. Lihtsalt sellepärast, et CV-s on märgitud laps!
Millegipärast on Eestis kombeks mitmete vahetustega töökohad. Tööandjad nagu kardaks, et kui firma juba kell kolm, neli või viis tööpäeva ei alusta, siis jääb tulu saamata. Mis kell aga lasteaiad avatakse ja mis kell lasteaiad sulgevad uksed? Ka neile, kel lapsed juba suured või puuduvad, on sellisse graafikuga töötamine lõpuks taganud haigused, mis viivad teadagi, kuhu. Aga juba Eesti vanasõnagi ütleb, et puhata saab siis, kui kirstus käed rinnal lamad.
Tarbija»Töö
PM Tarbija Toimetaja: PM Tarbija
- Üksikasjad
Ligi kaks tuhat inimest aastas kukub või saab nii rängalt viga, et satub ravile Tartu ülikooli kliinikumi traumatoloogia- ja ortopeediakliinikusse. Palatid on täis inimesi, kellel on õnnetus juhtunud kodus või tööl.
Täisjõus patsientide hulgas on üha enam haiglaravil keskealisi saavutussportlasi, kes treenides või rahvaspordiüritustel võisteldes iga hinna eest oma keha piire ületavad. «Saavutussportlaste vigastused polegi kõige hullemad, kõige rohkem teevad nad endale kahju ülekoormusega, millest algavad suuremad terviseprobleemid,» ütles Aare Märtson.
Tegemist on Postimees tasulise looga, edasi saab lugeda Postimees.ee kodulehelt.
- Üksikasjad
Pole saladus, et nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele on kasvanud järsult ja seda paljudes valdkonnas. Eriti tuntavad on raskused töötajate leidmisega info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektoris, kusjuures tugevaim on nõudlus just kõrgemate e-oskustega inimestele.
Uuringu järgi arvas 70% tippjuhtidest, et lähema kolme aasta jooksul muutub nii õigete oskustega inimeste värbamine kui ka nende hoidmine töökohal raskemaks. See on õige, aga lisaks tõusevad esile uued nõutavad oskuste kombinatsioonid: eriti oluline on kombineerida IT ja ärioskusi, et kasutada suhtlusvõrgustike ideed ning jõuliselt arenevaid IT-suundi uutmoodi töökeskkonna loomiseks äriorganisatsioonis. Vaja on mõista äriprotsesse sügavuti, et aru saada, kuidas tehnoloogia võiks neile kaasa aidata.
IKT sektori suurimaks väljakutseks praegu on leida ja värvata spetsialiste, kellel oleks ka näiteks müügi-, turundus- ja analüüsioskused. See muudab IT-spetsialistide värbamine ühelt poolt keerulisemaks, aga samas nende töö sisu loovamaks ja projektipõhisemaks. Kui seni oleme rääkinud asjadest, mis muudaksid IT-töötajate töökeskkonna mugavamaks, loovamaks ja paremaks, siis praeguseks on muutunud oluliselt ka pakutava töö sisu ja selle võimalused laiemalt kui ainuüksi IT-alaselt.
Eesti ettevõtete rõõmuks on arenev tendents ka see, et spetsialistide väljavool arenevatest riikidest on vaibumas ja tänu sellele võib täheldada isegi vastupidist protsessi: IT spetsialistid naasevad koju, kuna neile pakutakse häid enesetäiendamise võimalusi. Neile tuleb pakkuda loovat, põnevat ja mitmekülgset tööd.
Inimesed väärtustavad aasta-aastalt aina enam oma kätega tehtavat ega taha olla pisike mutter suures süsteemis. Lisaks töötegemisele ja töökeskkonnale on neile oluline ka arenguvõimalus ning reaalsete väärtuste loomine. See pole nii ainult IT-sektoris, vaid avar silmaring ning äriline mõtlemine on muutumas järjest olulisemaks ka paljudes valdkondades.
Vaata lähemalt minukarjäär.ee
- Üksikasjad
Teele Tammeorg
Eesti Päevaleht
Kui leping lõppes töötaja lapsevanemaks saamise tõttu, tuleks koondamine kuu jooksul vaidlustada.
Ebavõrdse kohtlemise üle kohtus tööandjaga vaieldes on töötaja ja kohtu huvid vastuolulised: töötaja tahab hinnangut oma kohtlemisele, kohus aga vaidluse tõhusalt lahendada. Seda ilmestab möödunud reedel Eesti Päevalehes avaldatud lugu Liisist, kes lapsehoolduspuhkuselt tagasi tulles jäi ilma oma töökohast Danske Bankis.
Liis oli pangas töötanud seitse aastat, teda oli ametis kolm korda edutatud ja suhted tööandjaga olid head. Ehkki Liis teatas oma soovist tööle naasta juba varakult, ei lubanud pank teda endisele tööle tagasi, vaid palus tal madalama palgaga ametikohale kandideerida. Ehkki Liis ühe konkursi ka võitis, muudeti otsust viimasel hetkel ikkagi ja Liis jäi ka sellest kohast ilma. Lõpuks ta koondati. Poolteist aastat pärast tööandjale tööle naasmise soovi teatavaks tegemist sai vaidlus lahenduse: Danske Bank tunnistas, et koondas Liisi ebaseaduslikult, ja maksis talle 6000 eurot hüvitist.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Maksu- ja tolliameti peadirektor Egon Veermäe tutvustas Ärilehele võimalusi, mida uus E-MTA kasutajatele pakub.
„Me tahame üles ehitada sellise e-maksuameti keskkonna, mille puhul saab öelda, et see on atraktiivne, innovaatiline ja mugav kasutada,“ võttis MTA peadirektori Egon Veermäe ameti suure visiooni uuest e-teenuste kanalist ehk e-MTAst lühidalt kokku.
Veermäe rõhutas, et e-MTA disain ei ole kindlasti selline nagu ekraanilt praegu paistab - see versioon kannab tinglikult märget "ametkondlikuks kasutamiseks" ehk tegemist on tööversiooniga.
Kujundushange uue e-MTA visuaali loomiseks on juba välja kuulutatud. Hange toimub võistleva dialoogi vormis. Hankes osalemise taotlusi ootab MTA 20. mai ennelõunaks, millele järgnevad kohtumised võimalike pakkujatega. Taotluste põhjal hankele kvalifitseerunutelt ootab MTA pakkumisi eeldatavalt alates 30. juunist kuni 24. juulini.
VIDEO: milline on tuleviku e-MTA
VIDEO: kuidas näeb tulevikus välja tuludeklaratsiooni esitamine
Anna teada, mida uuest lahendusest arvad.
Esita oma idee või tagasiside MTA kodulehel või Facebooki kanalis!
Lehekülg 998 / 1665
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee