Üksikasjad

Avaldatud: 19 august 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Agne Narusk

Töötaja kaotab osaajaga töötades palgas, kuid võidab ajas. Tööandja kaotab rahas ja ajas.

Ainult 10% Eesti töötajaid käib tööl osaajaga, näitavad Eurostati eelmise aasta andmed. Kindlalt on püsinud tendents, et naisi on osalise tööajaga ametis rohkem kui mehi: eelmisel aastal vastavalt 14,2% ja 6,2%. Kokku teeb see 63 000 inimest, üldse oli Eestis 2013. aastal hõivatuid 621 000. Arv on küll kümne aasta tagusega võrreldes suurenenud, kuid teiste riikidega võrreldes siiski vähe. Oma osa on nii poole väiksemal töötasul, mida töötajad poole koha eest saaksid, kui ka tööandjate vastumeelsusel osaajaga tööle palkamise vastu.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse epl.ee, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 18 august 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Läksin juulis 2013 tööle ehitusfirmasse. Kõik oli kuni 31. jaanuarini 2014 korras, palgad sain ilusti kätte ja probleeme ei olnud. Kuid pühapäeval 2. veebruaril tuli sõnum, et homme tööd ei ole ja nii tervel kollektiivil.

Nädal aega järjest saadeti igal õhtul sõnumeid, kuni siis lõpuks öeldi, et hetkel tööd ei ole. Tööleping oli ikkagi endiselt jõus ja ravikindlustus ka olemas.

Vaatasin ka EESTI.EE-st ka, et minu eest on makstud sotsiaalmaksu. 7. mail aga lõpetati minu töölepingu ilma, et ma sellest midagi oleksin teadnud. Sain teada tänu sellele, et käisin arsti juures ja öeldi, et ravikindlustus puudub. Kui helistasin ja küsisin, et sooviksin lõpparvet, siis vastati, et ei ole raha.

Mida ma peaksin tegema sellises olukorras ja mida mul üldse on võimalik tööandjalt nõuda? Kas need kolm kuud, mil tal polnud mulle tööd pakkuda, lähevad ka puhkusearvestuse alla ja kas nende kuude eest mitte ei peaks ka maksma tööandja keskmist palka, kuna temast oli tingitud, et tööd pole? Kas hakkavad ka jooksma mingid intressid ja viivised? Hetkel ei oska ma midagi teha ega kuhugi pöörduda, kuna ei ole teadlik, millised võimalused mul on ja mida ma nõuda saan.

Vastab Kaia Taal, tööinspektor-jurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee:

Töölepingut üles öelda teisele poolele sellest nõutud vormis teavitamata pole võimalik, kuna tahteavaldus jõustub alles selle teisele poolele teatavaks tegemisega. Seega kehtib tööleping edasi, kui tööandja pole ülesütlemisavaldust vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kiri) töötajani toimetanud.

Olukorras, kus tööandja oluliselt enda kohustusi rikub, on töötajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda (töölepingu seaduse, TLS § 91 lg 2). Selleks tuleb kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, faks) tahteavaldus mõlema poole andmete ja põhjendusega või omakäeliselt allkirjastatud paberkandjal avaldusena edastada tööandjale allkirja vastu või tähitud postiga juriidilisele aadressile. Ka paberkandjal avaldus peab sisaldama põhjendust.

Keskmist töötasu aja eest, mil töötaja oli valmis tööd tegema, kuid seda ei võimaldatud tööandjast tuleneval põhjusel (TLS § 35), ja teisi nn lõpparve summasid (TLS § 84) on töötajal võimalik tööandjalt nõuda töövaidlusorgani abil. Selleks tuleb pöörduda avaldusega töötamise koha järgse töövaidluskomisjoni või hagiga kohtu poole. Töövaidluskomisjonide kontaktid ja soovitused avalduse koostamiseks leiate Tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee.

Aeg, mil töötajat tööga ei kindlustatud, arvestatakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva hulka ehk selle aja eest arvestatakse töötajale puhkust.

Töötajal on õigus nõuda viivist maksmata summade eest võlaõigusseaduse § 94 ja § 113 alusel. Sel poolaastal on intress 8,25% aastas. Samuti on õigus nõuda hüvitist tekitatud kahju eest, sh ravikindlustamata jäänud ajal tekitatud kahju eest.

Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust.

Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil .

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Üksikasjad

Avaldatud: 18 august 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tööinspektsioon tuletab meelde, et 20. august on riigipüha, mis on töötajate jaoks vaba päev, kuid eelneva tööpäeva lühendamise kohustust ei ole.

Kuigi tööpäeva lühendamist seadus ette ei näe, võib tööandja rakendada töötajate suhtes alati seadusest soodsamat tingimust ning näha näiteks töökorralduse reeglites ette, et ka 20. augustile eelnev tööpäev on lühendatud.

Tööinspektsiooni teavituse peaspetsialist-nõuniku Niina Siitami sõnul on eelneva tööpäeva lühendamine vabatahtlik, aga töötasu osas on kohustuslikud reeglid. «Sõltumata sellest, kas töötajale makstakse töötasu kuutasuna või tunnitasuna, kas töötatakse tavalise või summeeritud tööajaarvestuse alusel, tuleb riigipühal töötatud tundide eest maksta töötajale kahekordset töötasu.»

Kui töötaja teeb riigipühal ületunnitööd (tal oleks see olnud vaba päev, aga kokkuleppel tööandjaga nõustus töötaja tööle tulema), tuleb lisaks riigipühal töötamisele ka tehtud ületunnid töötajale hüvitada, kas ületunnitööga võrdses ulatuses tasulise vaba aja andmisega või vastava kokkuleppe olemasolul rahas 1,5-kordselt.

Siitam lisas, et olukorras, kus töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal või algab riigipühal ja lõpeb tavalisel tööpäeval, tuleb täiendavalt hüvitada riigipühal töötatud tunnid, ülejäänud töötunnid tasustatakse tavalises korras.

Tarbija24»Töö
Toimetaja:
Liis Velsker

Üksikasjad

Avaldatud: 18 august 2014

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Maaleht

Helen Hoyer, haigekassa ravimispetsialist
Kaili Kupits, haigekassa kommunikatsiooni peaspetsialist

Riigiportaal eesti.ee on pidevas arengus. Sedamööda, nagu kasvavad kodanike ja ametkonda­de võima­lu­­sed-koge­mu­­sed e-teenuste kasu­ta­misel, lainevad ka valikuvõimalused.

Portaali kaudu saab vaadata näiteks ostetud ja välja ostmata retseptiravimeid, tellida haigekassast Euroopa ravikindlustuskaarti jpm. Kõiki teenuseid saab vaadata aadressil www.eesti.ee à E-teenused à Kodanikule. Siseneda saab ID-kaardi või pangalingi abil.

Retseptid

- www.eesti.ee à E-teenused à Kodanikule à Tervis ja tervisekaitse à Retseptid

Väljakirjutatud retsepte näeb riigiportaalis juba mõnda aega. Siin näeb, millal ja millistele ravimitele on arst retsepti väljastanud, kas ja kui kaua retsept kehtib, milliseid ravimeid on varem ostetud.

Retseptide vaatamise teenust hiljuti uuendati, et patsient saaks täpsemalt retsepti sisuga tutvuda ja vähendada kulutusi ravimitele.

Saab ka vaadata, kas arst on retsepti koostanud toimeainepõhiselt. Toimeainepõhise retsepti puhul on apteekritel kohustus pakkuda kliendile esmalt kõige soodsama hinnaga ravimit. Haigekassa hüvitab retseptiravimeid ainult piirhinnani. Valides piirhinnast kallima ravimi, tuleb ülejäänud osa endal tasuda. Ravimite hindu ja kättesaadavust saab kontrollida aadressidel www.ravim­info.ee ja www.apteegiinfo.ee, aga piirhindu ravimiameti registrist.

Kui arst väljastab retsepti originaalravimile, näeb selles vaates ka arsti põhjendust, miks retsepti ei koostatud toimeainepõhiselt. Apteekri põhjendused valiku kohta on väljal “Apteekri lisaselgitus”. Pärast ravimi ostmist näeb lahtris “Makstud summast välditav osa” seda summat ravimi ostuhinnast, mida oleks piirhinna piiresse jääva soodsama valiku puhul saanud vältida.

Retseptide vaatamise teenus aitab teha teadlikke valikuid ravimite soetamisel ja osaleda koostöös arsti ja apteekriga oma tervist puudutavate otsuste tegemisel.

Teised haigekassa e-teenused on järgmised.

Isiku töövõimetushüvitised

- www.eesti.ee à E-teenused à Kodanikule à Tervis ja tervisekaitse à Isiku töövõimetushüvitised (haigekassa)

- www.eesti.ee à E-teenused à Ettevõtjale à Töökeskkond ja personal à Töövõimetuslehe edastamine haigekassale

Siit saab infot kolme viimase kalendriaasta töövõimetushüvitiste, nt haigus- ja hooldus- või sünnituslehe kohta.

Vaates näeb töövabastuse perioodi ja töövõimetuslehe liiki ja olekut ehk kas arst on selle edastanud, kas haigekassa hüvitab või ei, kas leht on maksmisel või juba makstud, kas konto andmed on korrektsed või puudulikud.

Pärast väljamaksmist lisanduvad hüvitise määr, töövõimetuspäevade ja hüvitatud päevade arv, kalendripäeva ja -aasta keskmine tulu, hüvitise summa ja tulumaks. Samuti hüvitisest summa kinnipidamine kohtutäituri nõude alusel.

Infot saab vaadata hetkest, mil tööandja esitatud töövõimetusleht on sisestatud haigekassa infosüsteemi või tööandja on töövõimetuslehe andmed elektroonselt edastanud. Täpsemat infot saab ka haigekassa infotelefonilt 16363 ja klienditeenindusbüroost.

Arvelduskonto ja isikuandmed haigekassas

- www.eesti.ee à E-teenused à Kodanikule à Tervis ja tervisekaitse à Minu arvelduskonto ja andmed haigekassas

Siin saab vaadata-muuta oma pangakonto andmeid ja kontakt­andmeid ning rahvastikuregistrist haigekassale edastatud postiaadressi.

NB! Kõik rahaliste hüvitiste väljamaksed teeb haigekassa isiku viimati esitatud kontole.

Euroopa ravikindlustus­kaardi tellimine

- www.eesti.ee à E-teenused à Kodanikule à Tervis ja tervisekaitse à Euroopa ravikindlustuskaardi tellimine

Euroopa ravikindlustuskaarti saab tellida endale ja oma alla 19aastasele lapsele. Täiskasvanu kaart kehtib kuni 3, lapsel kuni 5 aastat või 19aastaseks saamiseni. Kaardi saab kätte valitud postiaadressil lihtkirjana või haigekassa klienditeenindusbüroost.

Väljastatud kaardi kohta kuvatakse kaardi number, kehtivusaeg ja kaardi staatus.

Ravikindlustuse ja perearsti info

- www.eesti.ee à E-teenused à Kodanikule à Tervis ja tervisekaitse à Ravikindlustuse ja perearsti info (haigekassa)

Saab vaadata ravikindlustatust ja perearsti andmeid.

Hambaravi hüvitised isikule

- www.eesti.ee à E-teenused à Kodanikule à Tervis ja tervisekaitse à Hambaravi hüvitised isikule

Info hambaravihüvitise maksmise kohta, mida saavad vähemalt 63aastased ravikindlustatud inimesed ning vanadus- ja töövõimetuspensionärid (hüvitis 19,18 eurot), samuti rasedad ja alla üheaastase lapse emad ning suurenenud hambaraviteenuse vajadusega inimesed (hüvitis 28,77 eurot). Andmeid kuvatakse ainult väljamakstud hüvitiste kohta (alates 2007).

Pärast taotluse esitamist võib hüvitatav summa olla 0, kuid maksimummäärast on taotletav hüvitise summa juba maha lahutatud. Andmed saavad korda pärast hüvitise kandmist pangakontole. Vaates näeb hüvitatavat aastat, hüvitatud summat ja limiidi jääki.

Hambaproteeside hüvitise limiidi kasutus

- www.eesti.ee à E-teenused à Kodanikule à Tervis ja tervisekaitse à Hambaproteeside hüvitise limiidi kasutus

Info vähemalt 63aastaste kindlustatud isikute ning vanadus- ja töövõimetuspensionäride hambaproteesihüvitise kohta. Hüvitise suurus on 255,65 eurot.

Siin näete, kui palju võite veel hüvitist saada ehk hambaproteeside hüvitise limiidi jääki. Siit ei saa teavet hüvitise saamise õiguse ega limiidi kehtivusperioodi kohta. Vaatest ei näe, mis ajast alates hüvitist kasutate või kui kaua on teil võimalik kasutamata summat hüvitamiseks taotleda. Vaates näeb limiidi jääki.

Ravimihüvitised

- www.eesti.ee à E-teenused à Kodanikule à Tervis ja tervisekaitse à Ravimihüvitised (haigekassa)

Kui soodusravimitele on kulunud üle 384 euro kalendriaastas, saab taotleda täiendavat ravimihüvitist. Seda hüvitist arvutatakse ainult soodusretseptide alusel.

Arvesse ei võeta retsepti oma­osa­luse alusmäära (sotsiaalminist­ri määrusega on kehtestatud oma­osaluse alusmäärad 1,27 eurot ühe retsepti kohta 100%, 90% ja 75% soodustuse korral ja 3,19 eurot 50% soodustuse korral) ega ravimite piirhinda või hinnakokkuleppes märgitud hinda ületavaid summasid.

Vaates näeb ka retseptide kogumaksumust, hüvitamise alussummat, hüvitamisele kuuluvat ja hüvitatud summat. Näidatakse ainult kvartaalselt uuenevaid apteekidelt haigekassale edastatud soodusretseptide andmeid.