Artiklid
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Kes on öötöötaja?
Vastab Põhja inspektsiooni jurist Kaia Taal:
Öötöötaja on töölepingu seaduse (TLS) § 50 alusel töötaja, kes töötab ööajal, st ajavahemikus kell 22.00 kuni 06.00 vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast.
Teisisõnu on öötöötaja nii see töötaja, kes omab pidevat öötöötaja staatust ehk töötab aastaringselt igal nädalal ööajal vähemalt 15 tundi, kui ka töötaja, kes töötab paaril nädalal aastas 15 tundi öösel ehk omab öötöötaja staatust vaid neil nädalatel, mil ta teeb öösel 15 tundi tööd ning teistel nädalatel, kui ta töötab ööajal vähem, ei ole ta öötöötaja. Nädal on siinjuures seitsmepäevane ajavahemik, mis ei pruugi kattuda kalendaarse nädalaga esmaspäevast pühapäevani.
Kui töötaja töötab vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast ööajal, on ta öötöötaja alates päevast, kui see kolmandik töötundidest täitub. Selle, mis ajast hakatakse aastast perioodi lugema, paneb paika tööandja lähtuvalt ettevõtte töökorraldusest. Kalendaarse aasta järgi on 2014.aastal öötöötaja see, kes on töötanud öötundidel kokku 669 tundi.
Seega sõltub öötöötaja staatus sellest, kas ta töötab ööajal regulaarselt või ebaregulaarselt. Nõnda võib töötaja saada öötöötajaks ka siis, kui ta ei tööta kolme tundi igapäevasest tööajast öösel, kuid on aasta jooksul töötanud vähemalt 1/3 tööajast öösel. Öötöötajaks saab töötaja ka siis, kui ta pole aasta jooksul 1/3 tööajast töötanud öösel, kuid on vähemalt kolm tundi igapäevasest tööajast (15 tundi 5-päevases töönädalas) öösel tööl.
Näiteks töötab töötaja töönädalas kolmel päeval kella 20.00 kuni 8.00. Ööajale langeb tööaega 7 tundi, kuna ajavahemikus kell 22.00-06.00 on töötajal ka tööpäevasisene ühetunnine vaheaeg einestamiseks ja puhkamiseks. Töötajal pole aasta jooksul täitunud 1/3 tööajast töötamist ööajal, kuid töötajal on öötöötaja staatus, sest töönädalas töötab ta 21 tundi ööajal. Järgmises seitsmepäevases ajavahemikus töötab ta kahes öövahetuses kokku vähem kui 15 tundi (7 h+7 h). Öötöötaja staatust tal sel nädalal ei ole ja öötöö piirang ei kehti.
Seadus eristab öötöötajat teistest seetõttu, et pikaajaline öötöö võib kahjustada töötajate tervist ja ohustada töökoha turvalisust. Seetõttu sätestab TLS öötöötajatele tööaja piirangu, mille eesmärk on piirata pikaajalist ja regulaarset ööajal töötamist. Öötöötajale kehtib TLS §-is 50 sätestatud öötöö piirang ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 järgi peab tööandja korraldama talle tervisekontrolli nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal ja kandma sellega seotud kulud.
TLS § 50 lg 1 sätestab piirangu ja lubab öötöötajal töötada keskmiselt kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul seitsmepäevase arvestusperioodi kohta, kui töökeskkonna ohutegur või töö iseloom töötaja tervist ei mõjuta. Öötöötaja, kelle tervist mõjutab töökeskkonna ohutegur või töö iseloom, ei tohi töötada rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul (TLS § 50 lg 2). Sama paragrahvi neljas lõige annab võimaluse töösuhte pooltel töölepingus või kollektiivlepingus kokku leppida, et öötöötaja igapäevane tööaeg on kaheksast tunnist pikem (näiteks 11 tundi). Seda juhul, kui tegemist on direktiivi 2003/88/EÜ artikli 17 lõikes 3 nimetatud töö iseloomuga ning tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust. Erandi kohaldamisel tuleb arvestada, et öötöötaja tööaeg kokku ei ületaks keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta.
- Üksikasjad
Töötukassa nõukogu tegi ühehäälselt valitsusele ettepaneku kehtestada järgmiseks neljaks aastaks töötuskindlustusmakse määraks 2,4 protsenti, sealhulgas töötajatel 1,6 protsenti ja tööandjatel 0,8 protsenti.
Töötukassa nõukogu esimees Peep Peterson: "Heameel on, et maksemäära langetamise otsus tuli ühehäälselt ja üle mitme aasta on sotsiaalpartnerid üksmeelsed. Uue maksemääraga suudame katta töövõimereformi vajadused ning jätkata mõistlikus mahus reservide kogumist. Nõukogu vaatas enne otsuse tegemist läbi ka võimalikud kriisistsenaariumid ja võime olla kindlad, et töötuskindlustuse vahenditega saaksime hakkama ka keerulisematel aegadel," teatas töötukassa.
Töötuskindlustusmakse langetamine on kirjas ka Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonileppes, mis arvestaski töötuskindlustusmakse langetamisega 2,4 protsendile.
2,4 protsendilise maksemääraga oleks 2015. aastal töötuskindlustuse kogutulud 152,4 miljonit eurot, töötuskindlustuse kulud aga moodustaksid 126 miljonit eurot. Tööturuteenuste jaoks on järgmisel aastal kasutada 33 miljonit eurot. Prognoosi järgi hakkab 2015. aastal töötuskindlustushüvitist saama 16 844 inimest, koondamishüvitist saab 5474 inimest ja maksejõuetushüvitist 1991 inimest.
2015. aasta lõpuks on oodatav töötukassa netovara väärtus 608 miljonit eurot. Eelmise aasta lõpu seisuga oli töötukassa netovara väärtus 529 miljonit eurot ja käesoleva aasta lõpuks on töötukassa varade oodatav väärtus 581,7 miljonit eurot.
- Üksikasjad
Sülvi Sarapuu
Eesti nägemispuuetega inimeste keskliidu juhatuse liige
Töövõimereform käib, aga vaegnägijate jaoks lahendusi ei ole
Töövõimereformi valguses tuleb esile mitmeid olulisi puudusi Eesti riigi sotsiaal- ja haridussüsteemis.
1950-ndateni tegutses nägemispuudega inimestele käsitöökutseid pakkuv kutsekool ja edasi õpetati välja oskustöölisi tolleaegse pimedate ühingu õppe- ja tootmiskombinaatides, aga kui koitsid 1990-ndad, lõppes kõik. Sinnani oli vähemalt mingi võimalus töötada ja tunda end vajalikuna. Parimad töötajad teenisid kindlasti keskmise palga. Iga nägemispuudega inimene, kellel vähegi oli võimalus, töötas aasta, enne kui sai kätte täispensioni või puude tõttu määratud toetuse. Seejärel hakkas ta iga kuu saama täies ulatuses riiklikku toetust ja tükitöö alusel teenitud palka. Ei siis, Eesti NSV-s, ega ka praegu Põhjamaades pole stimuleeritud puudega inimesi tööle puude tõttu määratud toetuse vähendamise või selle koguni äravõtmisega.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Rait Kuuse
sotsiaalministeeriumi asekantsler
Kavandatav töövõimereform pole Briti reformi koopia
Indrek Tarand kirjutas 31. juulil ilmunud artiklis („Briti töövõimereformi eksperiment olgu meilegi hoiatuseks”), et Eesti kodanikel on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Igas ettevõttes on vähemalt üks selline inimene: suur töörügaja, kes keeldub puhkusest. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et see on ettevõttele hea, siis uuringutulemused näitavad midagi muud, kirjutab The Wall Street Journal.
Karjääriportaali Glassdoor uuringust, et 15 protsenti nendest töötajatest, kellel on õigus puhkusele, ei ole seda viimase aasta jooksul kasutanud.
Mõned töötajad keelduvad puhkusest, sest saavad pidevalt töötades emotsionaalse rahulduse. Paljud puhkuse vältijad loodavad niimoodi oma karjääri edendada.
2006. aasta tööuuringu andmetel on puhkust väldivad rohkem mehed ning peamiseks põhjuseks on uskumine, et niimoodi on nad töökaotuse vastu kindlustatud. Ja nende arvamuse paikapidavuse kohta on ka mõned tõendid. Mullu Oxford Economicsi läbiviidud uuringust selgus, et 13 protsenti juhtidest edutas kogu puhkuse välja võtnud töötajaid vähem tõenäoliselt.
Saksa uuringust selgub, et vaid osa puhkusest välja võtnud töötajad teenisid järgneva aasta jooksul keskmiselt 2,8 protsenti rohkem kui nende kolleegid, kes kogu puhkuse ära puhkasid.
Peamised puhkusest keeldumise põhjused on suur töökoormus ning hirm naastes veelgi suurema tegemata tööde hunnikuga silmitsi seista.
Puhkusest keeldujad tekitavad probleeme kogu kontorile. Sageli keelduvad nad oma ülesandeid kellelegi delegeerimast ning tekitavad sellega kolleegides süütunet. Puhkusest keeldumise negatiivsed mõjud on kurnatus, madal töömoraal, südameprobleemid ja vähenenud tootlikkus.
Lehekülg 1063 / 1665
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee