Üksikasjad

Avaldatud: 28 jaanuar 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Kas rasedus- ja sünnituspuhkusel olles teenib töötaja puhkusepäevi või mitte ja kas lapsehoolduspuhkusel olles teenitakse puhkusepäevi või mitte?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 59 lg 1 sätestab, et naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. TLS § 62 lg 1 alusel on emal või isal õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

TLS § 68 lõike 2 kohaselt läheb põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka ajutise töövõimetuse aeg ja puhkuse aeg. Lapsehoolduspuhkuse aeg ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka ei lähe, s.t nimetatud aja eest töötaja põhipuhkust ei saa.

Seega rasedus- ja sünnituspuhkuse (140 kp töövõimetuslehte) aeg läheb aja hulka, mille eest on õigus puhkust saada, kuid lapsehoolduspuhkuse aeg ei lähe.

Üksikasjad

Avaldatud: 24 jaanuar 2013

• TULUMAKSUSEADUS
• Sotsiaalkindlustusamet

Igal inimesel on õigus üldisele maksuvabale tulule suuruses 1728 eurot aastas ehk 144 eurot kuus. Samuti on pensionäridel lisaks pensioni osas õigus täiendavale maksuvabale tulule 2304 eurot aastas ehk 192 eurot kuus. Kokku on pensionäridel õigus saada tulumaksuvaba tulu 4032 eurot aastas ehk 336 eurot kuus.

Kui pensionär täiendavalt tulumaksu juurde maksma ei pea, siis tuludeklaratsiooni esitamise kohustust ei ole. Tuludeklaratsiooni esitamise kohustus on näiteks juhul, kui maksuvaba tulu on arvestatud topelt. Soovitus on tuludeklaratsioon esitada juhul, kui maksuvaba tulu ei ole aasta kestel täies ulatuses arvesse võetud või kui maksuvaba tulu avaldust ei ole tehtud ning seetõttu on tulumaks kinni peetud. Kui pensioni summa on:
- kuni 2304 eurot aastas ehk 192 eurot kalendrikuus, siis:

• töötava pensionäri pensionit tulumaksuga ei maksustata. Maksuvaba tulu avaldus tuleks esitada tööandjale. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud tööandjale, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.
• mittetöötava pensionäri pensionit tulumaksuga ei maksustata.

- rohkem kui 2304 eurot aastas ehk 192 eurot kalendrikuus kuni 4032 eurot aastas ehk 336 eurot kalendrikuus, siis:
• töötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse kas tööandjale või Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusele. Tuludeklaratsioon on soovitatav esitada, kui palk on alla 144 eurot kalendrikuus ja maksuvaba tulu avaldus on esitatud tööandjale või avaldust ei ole üldse esitatud.
• mittetöötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusele. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.

- üle 4032 euro aastas ehk 336 eurot kalendrikuus, siis:
• töötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse kas tööandjale või Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusele. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.
• mittetöötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusele. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.

Seda, kas avaldus on Sotsiaalkindlustusametile esitatud, palume täpsustada infotelefonil 16106. Lisainformatsiooni pensionite osas saab ka Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt http://www.ensib.ee. Samuti soovitame esitada avalduse Sotsiaalkindlustusametile, kui Te ei ole seda teinud.

Täiendavat infot tulude deklareerimise kohta saab Maksu- ja Tolliameti kodulehelt http://www.emta.ee/tuludeklareerimine, infotelefonilt 1811 või e-posti aadressilt .

Üksikasjad

Avaldatud: 26 jaanuar 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Töötajatega on sõlmitud kollektiivselt materiaalse vastutuse leping (tegemist on poega), materiaalse vastutuse ülempiiri ei ole seatud ning töötajatele täiendavat lisatasu materiaalse vastutuse kohustuse eest ei maksta. Kas sel juhul on üldse antud materiaalse vastutuse leping kehtiv? Iga kuu arvutatakse kokku poe puudujääk ning selle puudujäägi peavad tasuma töötajad, sest viidatakse materiaalse vastutuse lepingule. Kui tööandja on alusetult sundinud enda töötajaid kuust kuusse puudujääki kinni maksma, siis kas on töötajatel õigus enda alusetult makstud raha (puudujäägi eest) tööandjalt tagasiulatuvalt tagasi nõuda?» soovib küsija teada.

Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.

Teie poolt kirjeldatud olukord ei ole suure tõenäosusega õiguspärane. Varalise vastutuse (rahvakeeles: materiaalse vastutuse) kokkulepe kehtib üksnes töölepinguseaduse § 75 lõikes 2 kokkulepitud tingimustel, kui:
1) see on sõlmitud kirjalikult;
2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud;
3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil;
4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;
5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.

Juhul, kui ülaltoodud tingimused on täitmata, siis tuleks nn materiaalse vastutuse lepingut vaadelda personalivaldkonna praktikandi esimese ja ebaõnnestunud näpuharjutusena, mitte lepinguna.

Teie töötasust Teie nõusolekuta puudujäägi kinnipidamine ei ole õige. Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seadusele säilib töötajal töötasu nõude esitamise õigus 3 aasta jooksul.

Soovitan tööandjat informeerida tema õigusvastasest käitumisest ja seejärel nõuda alusetult kinnipeetud töötasu tagastamist, andes selleks ka mõistlik tähtaeg.
Kui see tulemusi ei anna, siis oleks mõistlik tulla konsultatsioonile.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Üksikasjad

Avaldatud: 22 jaanuar 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Novembris 2012 viis Tööandjate keskliit koos Targa tööandja infoportaaliga läbi tööandjate palgauuringu ning koostöös CV-Onlinega töötajate ja tööotsijate palgaküsitluse. Tulemused avaldati eelmise aasta lõpul.

Palgauuringud annavad värske ülevaate Eesti tööturul toimuvast tööandjate ja töötajate vastuste põhjal. Seekordses uuringus küsiti esmakordselt ka töötajatelt, millised olid nende töötasud võrreldaval
ajaperioodil, ning millised on palgaootused töötamisel erinevatel ametikohtadel.

Tööandjate keskliit viib palgauuringut läbi kaks korda aastas -
novembris oktoobrikuu palkade kohta ja mais aprillikuu palkade kohta.
Veebipõhises uuringus osalemine on tasuta, samuti on kõigile osalejatele tasuta uuringu väljaanded eesti, vene ja inglise keeles, mis koosnevad ülevaatlikust tekstifailist ja slaidide kujul esitatud graafikutest.

Järgmine uuring on kavas kevadel 2013, mil loodame teha ettevõtetele vastamise koostöös Taavi Tarkvaraga mugavamaks.

Palgauuringute väljaannete tutvustused eesti, vene ja inglise keeles:
http://tark.tooandjad.ee/palk/palgainfo-allikad/palgainfo

TASUTA saada olevad materjalid:

Tööandjate palgauuringu tutvustus koos partnerite artiklitega eesti keeles
http://tark.tooandjad.ee/images/files/Palk/Raport_sygis_2012/Palgauuring_sygis_2012_raport_tutvustus.pdf

Töötajate ja tööotsijate küsitluse kokkuvõte eesti keeles
http://tark.tooandjad.ee/images/files/Palk/Raport_sygis_2012/Tootajate_palgakysitluse_lyhikokkuvote.pdf

Töötajate ja tööotsijate palgaootused eesti, vene ja inglise keeles
http://smartwork.ee/et/tootajate-palgauuring/palgaootused-uuringu-tulemused/

Lisainfo:
Kadri Seeder
Tark tööandja OÜ (Tööandjate keskliidu partner palgauuringute ja
ümarlaudade läbiviimisel)
5093039
http://tark.tooandjad.ee