Üksikasjad

Avaldatud: 04 jaanuar 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Tööandjate keskliit ja ametiühingute keskliit sõlmisid 21. detsembril 2012 kokkuleppe, mille kohaselt kerkis brutopalga alammäär 1. jaanuarist 2013 seniselt 290 eurolt 320 eurole kuus. Üleriigiline laiendatud kollektiivkokkulepe ilmus ametlikes teadaannetes allkirjastamise päeval. Selles fikseeritud palgatingimused kehtivad kohustuslikuna kõigile Eesti Vabariigis tegutsevatele tööandjatele ja töötajatele töölepingu seaduse tähenduses. Palgaleppe tekstiga on võimalik kollektiivlepingute teadete all tutvuda siin >>

Valitsuse vastav määrus on kooskõlastamisel ja kehtestatakse suure tõenäosusega tagasiulatuvalt valitsuse korralisel istungil 10. jaanuaril. Sotsiaalministeerium väljastas 3. jaanuaril pressiteate töövaldkonna muudatuste kohta, kus seisab, et 1. jaanuarist 2013 on töötasu alammäär 320 eurot senise 290 euro asemel.
Tööandjate keskliidu volikogu otsustas 19. detsembril oma korralisel koosolekul vastu võtta ametiühingute keskliidu ettepaneku tõsta 2013. aastal alampalk 320 eurole kuus. Kui 2011. aastal tõusis alampalk 12 euro võrra ehk 4,3%, siis nüüd 10,3%. Vt ka keskliidu 19.12.2012 pressiteadet Tööandjad tõstavad alampalga 320 eurole

IRL-i esimees Urmas Reinsalu pidas miinimumpalga tõusu väga positiivseks signaaliks.

"See otsus, mis puudutab alampalga tõusu järgmisel aastal summas 30 eurot, on ikka väga kõva sõna. See on selge signaal, et tööandjad prognoosivad, et neil tekivad palgareservid järgmisel aasta," lausus 20. detsembril valitsuse pressikonverentsil kaitseminister Reinsalu, kes oli peaministri ülesannetes.

Reinsalu tuletas meelde, et palgakasvu on oodata ka alampalgast enam teenivatel inimestel, sest rahandusministeerium prognoosib tulevaks aastaks 5,6%-list nominaalpalga kasvu.

Sotsiaalminister Taavi Rõivas nõustus Reinsaluga ja luges alampalga tõusust välja signaali, et tööturu osapooled on Eesti tulevikku väga optimistlikult vaatamas.

Ta lisas, et kui veel paar aastat tagasi sõnastati Eesti ühiskonna ühe olulise probleemina kõrget tööpuudust, siis praeguseks on see kaks ja pool korda vähenenud võrreldes paari aasta taguse ajaga.

FOTO: Postimees/E24

Üksikasjad

Avaldatud: 04 jaanuar 2013

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Tööinspektsioon

Autor: Tööinspektsiooni töötervishoiu-tööinspektor Sirje Kremm

Enamikus töökohtades esineb tehislikult tekitatud optilist kiirgust, mida omakorda jaotatakse laser- ja mittekoherentseks kiirguseks. Laserkiire puhul on tõenäosus kiiritust saada väike, aga selle tagajärjed võivad olla tõsised. Mittekoherentse allika puhul seevastu on tõenäosus kiiritada saada suur, aga tagajärjed on kergemad.

Tavapärase arusaama kohaselt eksisteerib laserkiirgus üksiku lainepikkuse kiirena. Töötaja võib asetseda kiirele väga lähedal, aga see ei avalda tema tervisele mingisugust kahjulikku mõju. Kui aga töötaja astub otse kiire teel, võib ta hetkega ületada lubatud kiirguse piirväärtuse.
Mittekoherentse kiirguse puhul on vähem tõenäoline, et optiline kiirgus esineb hästi kollimeeritud kiirena ning kiirituse tase suureneb selle allikale lähenedes. Optiline kiirgus neeldub keha väliskihtidesse ja avaldab seega bioloogilist mõju peamiselt nahale ja silmadele, kuigi võib esineda mõju kogu organismile.
Erinevate lainepikkuste mõju on erinev olenevalt sellest, milline naha või silma osa kiirgust endasse imab, ja asjakohase interaktsiooni tüübist: ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised mõjud ning infrapunapiirkonnas termilised mõjud. Laserkiirgus võib avaldada lisamõju, mis seisneb selles, et kude neelab väga kiiresti energiat ning see ohustab eriti silmi, mille lääts võib keskenduda laserkiirele.

Optilise kiirguse mõju: akuutne ja krooniline
Bioloogilised mõjud võib laias laastus jagada akuutseteks (kiirelt esinevad) ja kroonilisteks (esinevad pikaajalise ja korduva pika aja jooksul toimunud kokkupuute tulemusena).
Üldiselt esineb akuutne mõju vaid juhul, kui kokkupuute piirväärtus ületatakse ja see on tavaliselt erinevate inimeste puhul erinev. Suurem osa kokkupuute piirväärtusi tugineb akuutsete mõjude piirväärtuste uuringutele ning need on tuletatud nimetatud piirväärtuste statistilise kaalutlemise teel. Seega ei tähenda kiirgusega kokkupuutumise piirväärtuse ületamine tingimata tervisekahjustust. Tervistkahjustava mõju oht kasvab koos kokkupuute taseme suurenemise ja piirväärtuse ületamisega.
Enamik mõjudest esineb tervete töötavate täiskasvanute seas ulatuses, mis ületab oluliselt direktiiviga kehtestatud piirväärtused. Isikutele, kes on ülimalt valgustundlikud, võib aga osaks saada kahjulik mõju ka allpool kokkupuute piirväärtust. Kroonilistel mõjudel ei ole sageli piirväärtust, millest allpool neid enam ei esine. Seetõttu ei saa selliste mõjude esinemise riski nullini viia.
Kui töökohas esineb tehislikku optilist kiirgust, mis võib tõenäoliselt ületada kokkupuute piirväärtuse, tuleb töötajaid sellest teavitada ja neid vastavalt koolitada. Nõutud koolituse taseme kindlaksmääramisel peaks tööandja arvesse võtma töötajate pädevust ja teadlikkust tehisliku optilise kiirguse riskidest, kehtivaid riskianalüüse ja abinõusid terviseriskide ennetamiseks ning tööandja võimalust kasutada riskijuhtimisel välist ekspertiisi.

Kokkupuudet optilise kiirgusega saab vähendada
Tehislikult tekitatud optilist kiirgust kohtab enamikus töökohtades. Sealhulgas rohkem näiteks järgmistel aladel:
• kuumtöötlemine, näiteks klaasi ja metalli töötlemine, kus ahjudest kiirgub infrapunakiirgust;
• kunst ja meelelahutus, kus artiste ja modelle võivad otse valgustada laikvalgustid, efektvalgustid, stuudiovälgud ja välklambid;
• politsei ja tollitöötajad, kes kontrollivad esemeid pakendit avamata, mis võib hõlmata ultraviolettkiirguse kasutamist fluorestseeruvate värvainete avastamiseks;
• ravi, mille käigus arstid ja patsiendid võivad puutuda kokku operatsioonisaali töövalgustusega ning optilise kiirguse kasutamisega ravi eesmärgil;
• tsehhid ja laod, spordisaalid, kus suurte ruumide valgustamiseks kasutatakse võimsat üldvalgustust;
• keevitamist hõlmav metallitöötlus.

Kokkupuudet optilise kiirgusega tuleks võimalikul määral vähendada füüsiliste kaitsemeetmete, näiteks juhtimisseadmete abil. Isikukaitsevahendeid peaks kasutama ainult juhul, kui juhtimisseadmeid ja haldusmeetmeid ei saa kasutada või need on puudulikud. Isikukaitsevahendite eesmärgiks on vähendada optilist kiirgust tasemeni, mis ei põhjusta sellega kokku puutuval inimesel tervisekahjustusi.
Optilisest kiirgusest tingitud vigastused ei pruugi ilmneda kokkupuute ajal. Olgu märgitud, et kokkupuute piirväärtused sõltuvad lainepikkusest ja seega võib isikukaitsevahendite tagatava kaitse ulatus sõltuda samuti lainepikkusest. Eriti ohtlik on naha kokkupuude optilise kiirgusega madalamal kui 400 nm juures, mis võib suurendada nahavähi riski.

Lisainfot leiab tehisliku optilise kiirguse direktiivi 2006/25/EÜ mittesiduvast juhendist, kus on põhjalikult selgitatud, kus me võime ohtudega kokku puutuda, missugune on toime tervisele ja missuguseid kaitsemeetmeid on võimalik rakendada.


Kõrvallood artikli juurde:

Valik isikukaitsevahendeid
Silmakaitsmed: turvaprillid, kaitseprillid, näokaitse, visiir. Silmakaitsmed peaksid võimaldama töötajal näha tööpiirkonnas kõike, aga kärpima optilist kiirgust lubatud tasemeni.
Kaitseriietus ja kindad: optilise kiirguse allikad võivad endast kujutada tuleohtu ja vajalik võib olla kaitseriietuse kandmine. UV-kiirgust väljastavad seadmed võivad ohustada nahka ning nahk peaks olema kaetud sobiva kaitseriietuse ja kinnastega. Kindaid peab kandma kemikaalide või bioloogiliste mõjuritega töötamisel.
Hingamisteede kaitsevahendid: töötlemise käigus võib tekkida mürgine ja ohtlik aur või tolm. Hädaolukorras võib olla vajalik kasutada hingamisteede kaitsevahendeid.
Kõrvakaitsmed: mõne tööstusliku kasutusala tekitatud müra võib olla ohtlik.

Silmade ja naha tervisekahjustuste loetelu, sõltuvalt kiirguse lainepikkusest nanomeetrites
100 – 280 UV-C: fotokeratiit, fotokonjunktiviit, erüteem, nahavähk
280 – 315 UV-B: fotokeratiit, fotokonjunktiviit, kae, erüteem, elastoos (fotovananemine), nahavähk
315 – 400 UV-A: fotokeratiit, fotokonjunktiviit, kae, valgusest põhjustatud võrkkestakahjustus, erüteem, elastoos (fotovananemine), pigmendi kohene tumenemine, nahavähk
380 – 780 Nähtav: valgusest põhjustatud võrkkestakahjustus (sinine valgus), võrkkesta põletus, põletus
780 – 1400 IR-A: kae, võrkkesta põletus, põletus
1400 – 3000 IR-B: kae, põletus
3000 – 106 IR-C: sarvkesta põletus, põletus

Üksikasjad

Avaldatud: 04 jaanuar 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Sotsiaalministeerium

21. detsembril 2012 allkirjastasid Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit kollektiivlepingu, millega leppisid kokku töötasu alammäära tõusus alates 01.01.2013. Tegemist on laiendatud kollektiivlepinguga, mis kehtib kõigi töötajate ja tööandjate suhtes.

Sotsiaalministeerium on avaldanud laiendatud kollektiivlepingu tingimused Ametlikes Teadaannetes ning alates 01.01.2013 kehtib uus töötasu alammäär 1.90 eurot tunnis ja ning 320 eurot kuus.

Laiendatud kollektiivlepingu tingimused leiate siit: www.ametlikudteadaanded.ee/index.php.

Töötasu uus alammäär kehtestatakse samas suuruses ka Vabariigi Valitsuse määrusega. Sotsiaalministeerium teeb hetkel tööd selle nimel, et määrus saaks vastu võetud esimesel võimalusel.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 jaanuar 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Töötaja küsib:
Töötan kaupluses tööajakava alusel ja tööaeg on olnud siiani 12 tundi päevas. Kuna praegu on palju tööd ning üks töötaja haigestus, nõuab tööandja, et oleksin tööl 14 tundi päevas. Mina sellega nõus ei ole. Kas tööandjal on õigus nõuda nii pikki tööpäevi ?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ann Tiitson:

Töölepingu seaduse (TLS) § 51 sätestab igapäevase puhkeaja. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt peab 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma töötajale 11 tundi järjestikust puhkeaega ehk vahetuse pikkus võib olla maksimaalselt 13 tundi. Nimetatud piirangust võib teha erandeid kollektiivlepinguga EN direktiivi 2003/88/EÜ artikli 17 lõikes 3 nimetatud juhtudel ning tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust (TLS § 51 lg 3). Erandid on lubatud vaid kõigi 3 tingimuse samaaegse esinemise korral. Erisusi võib kollektiivlepinguga teha näiteks tegevuste puhul, kus töötaja töö- ja elukoht asuvad üksteisest kaugel või mis nõuavad teenuse/tootmise pidevat jätkumist, samuti gaasi, vee ja elektrienergia tootmiseks, turva- ja järelevalvetöötajate, sadama- ja lennuväljatöötajate ning reisijateveoga seotud töötajate puhul jne. Nendel juhtudel, kui töötaja töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, tuleb talle vahetult pärast töötamist anda täiendavat puhkeaega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga (TLS § 51 lõige 5).

Kaupluse töötajate osas need erandid kehtida ei saa ning töötajatel on õigus keelduda pikemate kui tööajakavades ettenähtud 12-tunniste tööpäevade tegemisest.