Artiklid
- Üksikasjad
Tarmo Paju
"Kui väärtustatud on vaid teatud tööd ja Säästumarketi müüjat vaadatakse kui elus läbikukkunut, siis muidugi on noortel raske uhkusega leti taga olla," tõdeb Tallinna Ülikooli teadur Marge Unt. "Samas vaatame teemale laiemalt – samadel noortel pole mingit probleemi teha kõige lihtsamaid põllutöid Austraalias või õppida bussijuhiks Skandinaavias."
Kuivõrd noorte ootused ja soovid töövaldkonna ja palga kohta on kooskõlas nende oskustega ja tööturul pakutavaga?
Järjest enam noori jätkab õpinguid kõrgkoolis - 2009. aastal oli kõrgharidusega inimeste osakaal 30-34aastaste vanusegrupis 36 protsenti, aga 2011. aastal juba üle 40 protsendi. Samas sõltuvad kooli lõpetanute tööalased saavutused mitte ainult haridusest, vaid sellest, milliseid töökohti on "saadaval".
Milline on Eesti ametikohtade struktuur? Eestis on mittekvalifitseeritud töötajate osakaal tööjõus märgatavalt kõrgem ja valgekraede osakaal märgatavalt madalam kui enamuses Euroopa maades. Viimasel kümnendil ametiredeli tipus oluliselt töökohti juurde tekkinud ei ole. Ses mõttes
võib öelda, et on haritud tööjõu pakkumine kasvanud, kuid nõudlus kõrgelt haritud tööjõu järele ei ole eriti muutunud. Seetõttu on tekkinud konflikt majanduse praeguse, lihtsat ja odavat tööjõudu vajava struktuuri ning uute töötajate suhteliselt kõrge haridustaseme vahel.
Tööandjate keskliidu palgauuringu juht on öelnud, et noori on raske meelitada kauplustesse müüjaks, samuti transpordifirmadesse autojuhiks. Millistel aladel on veel ettevõtted hädas uue tööjõu leidmisega?
Küllap tajuvad enamus ettevõtjaid, et raske on leida "valmis" inimest, eriti kui vajatakse spetsiifilisi oskusi või tugevat erialast haridust. Meie tööandjate olukorra teeb kindlasti keeruliseks ka Skandinaavia lähedus, kus just lihtsamate tööde eest on palgad märksa kõrgemad. Situatsioon, kus raske on leida sobivat tööjõudu, nõuab ka tööandjatelt endalt aktiivsust. Kuna noorte põlvkonnad vähenevad hüppeliselt – võrreldes 2008. aastaga on meil 15-24aastasi tervelt 30 000 vähem – siis küllap on sunnitud ka tööandjad majanduse kasvades oma kriteeriume töötajatele langetama ja enam panustama töökohal väljaõppesse.
2012. aastal Elu5X raames läbiviidud 15 maakondlikul seminaridel räägiti sageli ka madalapalgaliste vaesuslõksust. Käies miinimumpalga eest viiel päeval nädalas 8 tundi tööl, tunnevad inimesed end justkui liistule tõmmatuna. Täisajaga tööl käies on kogu päev kinni ja samas saadav (miinimum)palk ei taga võimalust eluga toime tulla. Igapäevaeluga toimetulek nõuab niivõrd suurt pingutust, et lihtsalt ei nähta võimalusi Eestis sellest nõiaringist välja murda.
Millised on peamised põhjused, miks noortel "lihtsate tööde" vastu valitsevad taolised hoiakud (isegi, kui töötasu antud valdkonnas ei pruugi sugugi alla jääda mõnele kõrgemini kodeeritud töövaldkonnale)? Näiteks tänavu teatas ühe eliitkooli juht õppeaasta avaaktusel, et tema koolist Säästumarketisse keegi müüjaks minema ei pea. Kas taolised hoiakud on põhjendatud?
Kui väärtustatud on vaid teatud tööd ja Säästumarketi müüjat vaadatakse kui elus läbikukkunut, siis muidugi on noortel raske uhkusega leti taga olla. Igaüks vajab enesega rahulolu, tunnet, et ta on hakkama saanud.
Samas vaatame teemale laiemalt – samadel noortel pole mingit probleemi teha kõige lihtsamaid põllutöid Austraalias või õppida bussijuhiks Skandinaavias.
Kuidas sellesse suhtuda? See oleneb, millist riiki me endale soovime. Hetkel aetakse Eestis selget rahvusriigi poliitikat. Samas on selge, et meie ponnistused soodustada iivet ei kanna mingit vilja tingimustes, kus arvestatav osa noori lahkub Eestist. Siinkohal ei mõtle ma ajutiselt lahkumist, vaid Eestist pikaajalist või jäädavalt lahkumist.
Kas viimase aja uuringutes on kajastatud või on seda näidanud tööandjate kogemused - kuivõrd on noored valmis vaeva nägema oma valitud alal paremaks saamise nimel? ERR tsiteeris hiljuti Narva noormehe arvamust "ei tahaks teha tööd, kus peaks palju vaeva nägema". Kas seda on võimalik üldistada?
Kindlasti ei saa üksikuid nägemusi üldistada – noori on igasuguseid ja ka iga üksik noor võib oma arvamust muuta. Mulle tunduvad tänapäeva noored ka palju erinevamad ja raskemini ühe nime taha üldistatavad.
Kasvõi kõrgharidus Eestis on täna hoopis midagi muud kui 1990. aastate alguses. Varem võis kõrghariduse ja ülikoolihariduse vahele tõmmata võrdusmärgi, kõrghariduse tähendus oli "selge“. Täna on Eesti kõrgharidus kirev maailm, täis era- ja riiklikke kõrgkoole, rakendus ja akadeemilist kõrgharidust jne. Samuti on maailm lahti ja noorte kogemused palju värvikirevamad kui põlvkond varem üleskasvanutel.
- Üksikasjad
Valitsuse kommunikatsioonibüroo, 10.01.2013 10:22
Valitsus kehtestas tänasel istungil Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu poolt kokku lepitud töötasu alammäära tõstmise - alates selle aasta algusest on tunnitasu alammääraks 1,90 eurot ning kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 320 eurot.
Mullu oli töötasu alammäär tunnis 1,80 eurot ja täistööajaga töötamise korral 290 eurot kuus. Muuhulgas suurenevad seoses sellega ka töötasu alammääraga seotud hüvitised, näiteks vanemahüvitis. Vanemahüvitise kulu eeldatav tõus on 1,2 miljonit eurot ning eeldatav lapsepuhkuse tasu kulu tõus on 79 903 eurot. Alammäära tõus aitab kaasa ka vähekindlustatud isikute toimetuleku paranemisele.
Töötasu alammäära tõstmise mõju selle aasta riigieelarvele on positiivne. Töötasu alammäära tõstmisega 320 eurole lisandub riigi tuludena 11,9 miljonit eurot. Kulusid lisandub 4 miljoni euro ulatuses.
- Üksikasjad
Kohustuslik teise samba pensionifond loositi eelmisel aastal 4037 kogujale.
2011. aastal oli sundkogujate arv 4157.
Kohustuslik pensionifond loositakse inimesele, kes pole ise endale pensionifondi valinud ja on sündinud 1. jaanuaril 1983. aastal või hiljem, sest nende inimeste jaoks on pensioni teise sambaga liitumine kohustuslik.
Kui selline inimene ise pensionifondide vahel valikut ei tee, siis avab väärtpaberikeskus maksu- ja tolliametist laekunud andmete alusel pensionikonto ning laekunud maksed suunatakse loositud pensionifondi. Loosimine toimub alles siis, kui laekub noore inimese esimene palgamakse.
Teise pensionisambaga liitunul on hiljem õigus soovi korral talle loositud pensionifondi osakud mõne teise kohustusliku pensionifondi osakute vastu ümber vahetada või jätta olemasolevad fondiosakud alles ning suunata uued maksed mõnda teise pensionifondi.
- Üksikasjad
2012 aastal viis Lääne inspektsioon 61 ettevõttes läbi kontoritöötajate füsioloogiliste ohutegurite sihtkontrolli, mille eesmärgiks oli teada saada arvutitöötajate tegelik tervislik seisund.
Sihtkontrolli käigus kontrolliti Pärnumaal 30, Saaremaal 10, Hiiumaal 5, Läänemaal 5, Järvamaal 11 ja Raplamaal 10 ettevõtet. Kokku vaadati üle 338 kontoritöötaja töökohta, 195 korral anti suulisi soovitusi, 91 rikkumist fikseeriti kontrollaktides ning 62 rikkumise kohta vormistati ettekirjutused.
Lääne inspektsiooni juhtaja Üllar Kallase sõnul olid tööandjad sihtkontrollist teada saades hämmingus, mis ohte kontoritöötajate töös nähakse. „Vastupidiselt esmasele hämmingule oldi pärast kontrolli läbimist tõsiselt üllatunud uute teadmiste üle. Mõned töötajad ei osanud korralikult tooli reguleerida, teised jällegi töökohta kujundada. Rõõmuga tõdeti, kuivõrd lihtsate ja kulutusi mittenõudvate vahenditega on võimalik saavutada tervislik keskkond ja hea tulemus,“ lisas Kallas.
Töötervishoiu tööinspektor Janika Rõõmuse sõnul pöörati sihtkontrolli käigus tähelepanu töökoha ergonoomilisele kujundusele: seljatoe asendi ja istme kõrguse reguleerimise võimalusele, klaviatuuri ja hiire paiknevusele, töölaua sobivusele ning arvutiekraani paigutusele. Küsitluse teel hinnati töötajatel esinevaid tervisehäireid: valud kaela- või õlapiirkonnas, valud randme või küünarvarre piirkonnas, seljavalud ja valud jalgades. Samuti vaadati tööandja üldist tegevust: kas töötajaid on tervisekontrolli suunatud, kas ohutegurid on riskianalüüsis kajastatud, kas juhendamised on nõuetekohased ja kas töötajad peavad regulaarselt puhkepause.
„Sihtkontrolli tulemustest selgus, et kontoritöötajatel esines kõige enam valusid kaela- või õlapiirkonnas ja seljavalusid. Valusid jalgades esines kõige vähem. Töökohtadel oli probleemiks töötooli seljatoe ebaergonoomiline asend ning klaviatuuri ja hiire paiknemine eritasapindadel,“ lisas Rõõmus.
Tööandjad pöörasid liialt vähe tähelepanu töötajate tervisekontrollile. Sihtkontrolliga hõlmatud kontoritöötajatest 32% ei ole läbinud nõuetekohast tervisekontrolli. Töötaja, kes töötab vähemalt poole oma tööajast kuvariga, tuleb saata silmade ja nägemise ning luu- ja lihaskonna seisundi kontrolli. Kontrollis tuleb käia mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul või vaevuste tekkimise korral.
Tööinspektorid andsid töötajatele sihtkontrolli käigus suulisi soovitusi eelkõige seoses vale istumis- ja käteasendiga. Mõnelgi juhul reguleeriti töökohad koos tööinspektori kaasabiga koheselt õigeks.
Peamise positiivse tegevusena tööandjate poole pealt tõid tööinspektorid esile prillide hüvituse, massaaži, ujumise ja tervisespordi võimaldamise.
Sihtkontroll näitas selgelt, et töökeskkonna parendamine ei nõua niivõrd rahalist ressurssi, kui teadmisi. Vajalikku informatsiooni teadmiste täiendamiseks on võimalik leida tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee ja tööelu portaalist www.tooelu.ee.
Käesoleval aastal suunab Tööinspektsioon põhirõhu alaealiste ja noorte tööle, uutele töötajatele, töötamisele ehitusel ning töö- ja puhkeajast kinnipidamisele.
Lisainfo:
Viivika Vilja
Teabespetsialist
Lääne inspektsioon
Tööinspektsioon
www.ti.ee
- Üksikasjad
Uue aasta algusest jõustusid töölepingu sätted, mille järgi tasutakse isapuhkuse eest isa keskmise töötasu alusel. Suureneb ka lapsepuhkuse tasu ning laste kasvatamise eest hakkab saama pensionilisa.
Tasustatud isapuhkus
Taastatakse isapuhkuse eest riigieelarvest tasu maksmine. Isapuhkuse tasu arvutatakse isa keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui oli kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk üle-eelmises kvartalis.
Isapuhkust saavad isad võtta perioodil, mis vahetult eelneb ja järgneb lapse sünnile. Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust, mida võib võtta ka osade kaupa. Seejuures peavad kõik puhkuse osad jääma neljakuulisesse perioodi, mis algab kaks kuud enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kestab kaks kuud pärast lapse sündi.
Kümne tööpäeva pikkust isapuhkust on isadel olnud võimalik kasutada 2002. aastast. Kuni 1. jaanuarini 2008 oli isapuhkuse hüvitise päevamäär 66 krooni (4.25 eurot). Alates 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2012 oli isal küll õigus saada isapuhkust, kuid puhkusepäevi riigieelarvest ei hüvitatud.
Lapsepuhkuse tasu suureneb
Alates 2013. aastast suureneb lapsepuhkuse päevade eest makstav tasu. Lapsepuhkuse tasu arvutatakse vabariigi valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Eelmisel aastal oli töötasu alammäär 290 eurot kuus. Lapsepuhkuse päevatasu suurus on ühele tööpäevale vastav tasu kuu töötasu alammäärast.
Kuni 31.12.2012 oli lapsepuhkuse tasu 4.25 eurot päevas.
Lapsepuhkust on õigus saada kas emal või isal, kes kasvatab alla 14aastaseid lapsi. Emal või isal, kellel on üks või kaks alla 14aastast last, on õigus igal kalendriaastal kolme tööpäeva pikkusele lapsepuhkusele. Emal või isal, kellel on vähemalt kolm alla 14aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps, on õigus kuue tööpäeva pikkusele lapsepuhkusele kalendriaastas.
Õigus lapsepuhkusele on ka lapse eestkostjal ja isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping.
Pensionilisa noorele emale
Alates 1. jaanuarist 2013 hakkab riik tegema täiendavaid sissemakseid pensioni II sambasse kogumispensioni kohustatud isikule, kes kasvatab kuni kolmeaastast last.
Sissemaksele on õigus Eestis elaval last kasvataval vanemal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal. Sissemakseid tehakse laste eest, kes on sündinud alates 1. jaanuarist 2013. Õigus sissemaksele tekib alates lapse sünnist.
Riik maksab pensioni II sambasse 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. Sissemakseid tehakse igas kuus eelmise kalendrikuu eest. Sissemaksete tegemiseks tuleb sotsiaalkindlustusametile esitada avaldus.
Enne 2013. aastat sündinud laste eest jätkub senine kogumispensionide seaduse alusel tehtav sissemakse määr − 1% vanemahüvitiselt. Korraga tehakse sissemakseid ühe vanema eest. Kui sama lapse suhtes on õigus taotleda täiendavate sissemaksete tegemist mitmel õigustatud isikul, lepitakse kokku, kumb sissemaksete õigust kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek. Isikut, kelle eest sissemakseid tehakse, saab kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni vahetada. Selleks tuleb esitada uus avaldus.
Pensionilisa laste kasvatamise eest
1. jaanuaril 2013 jõustub riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatus, mille kohaselt arvutatakse vanaduspensionile, töövõimetuspensionile ja toitjakaotuspensionile juurde pensionilisa lapse kasvatamise eest.Pensionilisale on õigus:
- ühel vanematest, vanema abikaasal, eestkostjal või peres hooldajal iga lapse kohta, kes on sündinud ajavahemikus 1980. aasta 31. detsembrist kuni 2012. aasta 31. detsembrini ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, kahe pensioni aastahinde suuruses;
- ühel vanematest, vanema abikaasal, eestkostjal või peres hooldajal, kes on sündinud enne 1983. aasta 1. jaanuari ja kes ei ole kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses, iga lapse kohta, kes on sündinud 2013. aasta 1. jaanuaril või hiljem ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, kolme pensioni aastahinde suuruses. Kehtiv aastahinne on 4,515 eurot.
Kui lapse kasvatamise aastad arvatakse isiku pensioniõigusliku staaži hulka, siis pensionilisa selle lapse kasvatamise eest ei maksta.
Kui sama lapse suhtes on õigus taotleda pensionilisa mitmel õigustatud isikul, lepivad isikud kokku, kes seda õigust kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek. Kui kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse vaidlus kohtus.
Lehekülg 1185 / 1665
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee