Üksikasjad

Avaldatud: 28 mai 2013

• TULUMAKSUSEADUS
• Eesti Päevaleht

Hannes Udde, maksu- ja tolliameti juhtivspetsialist

28. mai Eesti Päevalehes ilmunud artiklist „Suvine tööots Soomes kosutab hästi rahakotti” jääb ekslik mulje maksude tasumise kohustusest välismaal töötades.

Eesti elanik (resident) peab Eestis deklareerima kõik oma tulud, olgu need Eestis või välismaal saadud. Samuti peab ta deklareerima välisriigi maksuhalduri või maksu kinnipidaja õiendi alusel välisriigis tasutud või kinni peetud tulumaksu.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Üksikasjad

Avaldatud: 26 mai 2013

• Delfi
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Kadri Salamäe
Delfi Majandus

Toitlustus- ja teenindusettevõtted kasutavad proovipäevi ebaseaduslikult ja ohustavad sellega nii töötajate kui ka klientide huve.

Suve hakul otsib üha enam noori endale hooajalist tööd teenindus- ja toitlustusvaldkonnas. Toitlustusettevõtted nõuavad sageli töölepürgija testimiseks proovipäeva.

Eestis kehtivate seaduste järgi võib aga proovipäevale kutsuda vaid inimese, kes on arvel Eesti Töötukassas, teistel juhtudel satuvad ettevõtted pahuksisse seadusega, mille rikkumine toob kaasa suured trahvid.

"Proovipäevi seaduses ette nähtud ei ole ja töötaja ei pea sellega nõustuma,“ ütles tööinspektsiooni avalike suhete spetsialist Sander Sõõrumaa.

„Töötaja proovimiseks on töölepingu seaduses ette nähtud katseaeg, mis on töösuhte esimene etapp," lisas Sõõrumaa.

Mehe sõnul kannatavad tasuta proovipäevade tõttu lisaks töötajatele ka kliendid, keda teenindavad tervisekontrolli läbimata inimesed otse tänavalt.

Noormees, kes on kolm aastat töötanud toitlustuses, märgib, et pea iga ettevõte on temalt nõudnud töökoha saamiseks proovipäeva. Ta peab ebaausaks, et inimene peab mitu tundi tasustamata tööd rügama ilma kinnituseta, et ta lõpuks tööle võetakse.

"Toitlustusasutused suhtuvad tööle pürgijatesse kui meeleheitlikesse, kes teevad ükskõik mida, et töökohta saada ja kasutavad ära tasuta tööjõudu, vestlustel on mainitud ka toitlustusettevõtete kirjutamata reeglit, mille kohasel võib lausa kolm proovipäeva teha," ütles noormees.

Noormees mõistab proovipäevade vajalikkust, kuid leiab, et sellisel juhul peaksid ettevõtted siiksi maksma.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul toovad tööandjad sageli vabanduseks, et töötaja on tulnud kedagi asendama, kes on haiguslehel, kuid töötaja tunnistusega ebaseaduslikust proovipäevast saab juba alustada väärteomenetlust.

Ebaseaduslikult proovipäevale rakendatud töötaja eest on siiani kõige suurem trahv olnud 800 eurot. "Tööinspektsiooni läbiv sõnum töötajatele on, et ärge laske end pügada, ärge töötage töölepinguta, ärge tehke seadusliku aluseta tasuta proovipäevi," ütles Sõõrumaa.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 mai 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Minu 13-aastane laps läheb suvevaheajal tööle. Mitu tundi päevas ta võib töötada?

Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Pärnat:

Alaealise töötaja tööaja sätestab Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 43 lg 4:

Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas, on täistööaeg (lühendatud täistööaeg):
1) 7–12-aastasel – 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;
2) 13–14-aastasel või koolikohustuslikul töötajal – 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;
3) 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik – 6 tundi päevas ja 30 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;
4) 16-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastasel töötajal – 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.

Seega 13-aastane võib töötada 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine. Samuti on tühine kokkulepe, millega kohaldatakse summeeritud tööaja arvestust alaealise töötaja suhtes TLS § 43 lg 4 nimetatud piiranguid ületades.

Alaealise töötaja puhul on oluline ka töötamise kellaaeg. TLS § 49 lg 1 alusel tühine kokkulepe, mille kohaselt alaealine töötaja kohustub tegema tööd kell 20:00 kuni 6:00. Nimetatud sätet ei kohaldata, kui alaealine töötaja teeb kerget tööd kultuuri- kunsti, spordi või reklaamitegevuse alal täiskasvanu järelevalve all 20:00 kuni 24:00.

Töölepingu sõlmimiseks 7-14 –aastase alaealisega on vaja seadusliku esindaja ja tööinspektori nõusolekut.

Üksikasjad

Avaldatud: 24 mai 2013

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Minuraha.ee

Kuni 15. septembrini on lõviosal kogumispensioniga liitunutel võimalik esitada avaldus, et suurendada aastatel 2014–2017 oma brutopalgast pensionifondi minevat osa kahelt protsendilt kolmele. Kas maksete suurendamine võiks tulevast pensioni suurust silmas pidades olla mõistlik, on individuaalne ja sõltub mitmetest asjaoludest.

Kõigepealt taustast. Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel, mis tähendab, et süsteemiga liitunud inimese brutopalgast läheb 2% tema valitud pensionifondi ning riik lisab inimese palgalt makstava sotsiaalmaksu arvelt veel 4%. See omakorda tähendab, et I samba ehk riikliku pensioni kindlustusosak muutub kogumispensioniga liitunud inimese puhul väiksemaks, kuna tema eest on riiklikku pensionikassase sotsiaalmaksu makstud 20% asemel 16%. Väljamakseid on inimesel oma II samba pensionifondi kogunenud rahast õigus saama hakata vanaduspensioniikka jõudes. II samba kohta saad lähemalt lugeda siit.

Kuna 2009. aasta juunist kuni 2010. aasta lõpuni olid majanduskriisi tõttu riigipoolsed maksed II sambasse peatatud ja inimestel oli toona võimalik valida, kas 2010. aastal oma palgast maksete tegemist jätkata või mitte, on nüüd riigi poolt ette nähtud võimalus vahepealne aeg n-ö tasa teha. Selleks pakutakse inimestele võimalust eeloleval neljal aastal oma pensionimakseid suurendada – kui tavakorras läheb töötaja brutopalgast 2% tema valitud pensionifondi, siis tänavu 15. septembrini on võimalik esitada avaldus, et aastatel 2014–2017 läheks brutopalgast pensionifondi 3%.

Riigipoolne makse suureneb 2014–2017 automaatselt neljalt protsendilt kuuele protsendile nende pensionikogujate eest, kes tegid 2009. aastal avalduse omapoolsete maksete jätkamiseks 2010. aastal. Need inimesed, kes toona avaldust ei esitanud, aga sooviksid riigilt 2014–2017 saada 6% makset, peavad selleks esitama avalduse (seda saab teha tänavu 15. septembrini) ning suurendama ka enda palgalt laekuvat makset kolmele protsendile. 1954. aastal ja varem sündinud inimesed makse suurendamise avaldust esitada ei saa. Loe maksete suurendamisest ka siit.

Mida tähendab makse suurendamine 600 eurose palgaga inimesele?

600 eurose brutopalgaga inimene, olgu ta nimi Kairi, maksab praegu pensionifondi 12 eurot ehk 2% kuus, makset kolme protsendini suurendades kasvaks summa 18 euroni.

* Kui Kairi otsustab, et ei soovi eeloleval neljal aastal makseid suurendada, koguneb tal tavapärase 2%+4% süsteemiga nelja aasta jooksul pensionifondi 1728 eurot – eeldusel, et palk jääb samaks ning pensionifondi tootlus on võrdne inflatsiooniga. Seda, milline tootlus tegelikult on, ette prognoosida ei ole võimalik.
* Kui Kairi otsustab makseid suurendada, koguneb 3%+6% süsteemiga aastatel 2014–2017 pensionifondi 2592 eurot ehk 864 eurot rohkem kui makseid mitte suurendades.
* Kui Kairi eest hakkab riik automaatselt tegema 6% makset ja ta ise oma makset ei suurenda, koguneb tal pensionifondi 2014–2017 aastatel 2304 eurot.

Kui suurt pensionilisa võiks anda makse suurendamine?

Võtame aluseks, et Kairi hakkab pensionile jäädes II sambast väljamakseid saama kindlustusseltsi kaudu. Kindlustusseltsis pensionilepingu sõlmimise eelduseks on asjaolu, et Kairil on pensionikontole kogunenud vähemalt 7040,50 eurot. Väljamaksete teiste võimaluste kohta saad lähemalt lugeda siit ning pensionilepingut sõlmivate kindlustusseltside nimekirja leiad siit. Rahandusministeeriumi koostatud statistika järgi oli 2012. aastal II sambast kindlustuslepingu kaudu väljamakseid saavatele pensionäridele igakuiselt makstav summa keskmiselt 44 eurot.

Kindlustusselts arvutab inimesele igas kuus või kvartalis tehtavad väljamaksed suremusstatistika alusel – see tähendab, et kasutatakse statistikat, kui kaua võib 63 aastane inimene prognoosi kohaselt veel elada. Erinevad kindlustusseltsid võivad kasutada erinevaid suremustabeleid, kuid ühes vanuses meeste ja naiste puhul kasutatakse samasuguseid oodatavat eluiga kirjeldavaid suremusnäitajaid. Kui inimene peaks elama kauem kui selts prognoosis, peab selts talle ikkagi elu lõpuni lepingus kokkulepitud pensionimakseid tegema.

Oletame, et kindlustusselts võtab arvutuse aluseks, et Kairi elab alates lepingu sõlmimisest veel 20 aastat. Selleks, et arvutada, mida 600 eurose brutopalgaga Kairile tooks kaasa otsus makseid suurendada või mitte suurendada, teeme sellised tehted:

* 2%+4% süsteemiga koguneks Kairil pensionifondi 2014–2017 aastatel 1728 eurot. Jagame selle summa 20 aastaga, selle omakorda 12 kuuga ja saame teada, et nende aastate eest koguneks igakuiseks pensioniväljamakseks 7,20 eurot.
* 3%+6% süsteemiga koguneks pensionifondi 2014–2017 aastatel 2592 eurot ja seega igakuiseks pensioniväljamakseks 10,80 eurot. Seda on 3,6 eurot kuus rohkem kui sissemakseid mitte suurendades.

Millest lähtuda maksete suurendamist või samaks jätmist otsustades?

* Tasub hinnata oma majanduslikku olukorda – kui on teada, et pensionieas on loota ka muudele sissetulekutele peale I ja II samba, näiteks kinnisvara või teiste investeeringute müümisele, laste toele vmt, siis pole II samba maksete suurendamine kõige olulisem teema.
* Oma II samba pensionikontole kogunenud summast saad ülevaate kas oma internetipangast või Pensionikeskuse lehelt alajaotusest „Minu konto“.

* Kindlustusseltside kalkulaatori abil saad arvutada oma pensionilepingu oletatava igakuise või kvartaalse väljamakse suuruse. Kalkulaator asub siin.

* Makse suurendamist võiksid kaaluda eelkõige kõrgepalgalised naised – statistika järgi elavad naised kauem kui mehed.

* Arvestada tuleb, et II samba pensionifondid on avatud investeerimisriskile – see tähendab, et osakute väärtus võib nii tõusta kui langeda ning garantiid tootluse kohta ei saa keegi anda. Rahandusministeeriumi statistika järgi oli keskmine II samba tootlus 2012. aastal 9,5%. Keskmine II samba tootlus 2002–2012 oli 4%, kuid sama perioodi reaaltootlus ehk inflatsiooniga korrigeeritud tootlus oli -0,44%.