Üksikasjad

Avaldatud: 20 mai 2013

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Delfi

Anne Sägi,
Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja
Naistekas

Majanduskriisi mäletame kõik, paljud kahjuks väga valusalt — vähendatud palk või töökoha kaotus, viimse sendini kasutatud säästud. Tänaseks on tööta inimesi oluliselt vähem, ent siiski on ettevaatlikkus niivõrd suur, et kui ka õnnestub palgast midagi kõrvale panna, hoitakse seda kontol ja naljalt investeerima ei kiputa. Ent nõutus suureneb, kuna eeldatav eluiga muutub üha pikemaks, riigipoolsed võimalused pensioni maksmiseks seevastu üha napimaks.

Väljakujunenud elustandardi jätkamiseks peaks inimese pension olema umbkaudu 70% harjumuspärasest sissetulekust, ent neljakümne aasta pärast, mil täna kolmekümnendates aastates olevad inimesed pensionile jäävad, on iga pensionäri kohta tänase 3,5 inimese asemel 2,2 tööealist inimest ning keskmine riigi poolt makstud pension saab keskmisest palgast olema hinnanguliselt vaid 25%.

Eelolevate kuude jooksul, kuni septembri keskpaigani on võimalik oma pensionimakseid II sambasse suurendada, esitades selleks avalduse. Pensioni II samba mõte on anda tulevikus täiendavat sissetuleku, olles otseses sõltuvuses inimese sissetulekust, ent siiski ei kipu paljud oma rahakotiraudu avama. Tuleviku sissetulekutele mõtlevate inimeste vastaste väide on enamjaolt, et paljud meist ei elagi pensionini ja niikuinii kaotavad investeeritud säästud väärtuse enne, kui neid kasutada jõuab. Aeg aga lendab ja vaid tänasele hetkele mõeldes ja pikemaid plaane tegemata võib ühtäkki vanaduspõlves saabuda hetk, mil midagi muuta enam ei saa ja tuleb leppida madalama elujärjega, kui harjunud ollakse.

Teine oluline põhjus rahaasjadega tegelemisest hoidumiseks on teadmatus. Samamoodi nagu arvutamine pole paljude inimeste lemmiktegevus, ei ole seda ka majandusteemad. Kui sedasorti teemad keerulised tunduvad, ei vaevuta rohkem asja vastu huvi tundma ning võimalused oma vara väärtuse hoidmiseks ja kasvatamiseks on piiratumad.

Kindlasti ei tasu ära unustada, et pensinipõlveks investeerimine on pikaajaline tegevus ja seetõttu ei ole ka rutakaid otsuseid mõtet vastu võtta. Näiteks II samba fondide keskmine tootlus oli alates 2002.aastast eelmise aasta lõpu seisuga 4%, ent möödunud aasta kesmine 9,5%. Teisalt tuleb alati meeles pidada, et erineva riskitasemega fondidel on erinevad tootlused. Aritmeetiline keskmine ei võta arvesse perioodi, kui kaua soovitakse koguda, ehk näiteks 100% võlakirjadesse investeeriv fond ongi mõeldud kapitali säilitamiseks, ehk selle tootlus peabki olema väike, kuid stabiilne. Seega tuleks võrdluse aluseks võtta erinevate riskitasemetega fondide võrdlused. Agressiivne portfell sobib pigem neile, kel aega tasa teha kaotused turgude kukkumisest ning kui ees pikk periood, mil on võimalik tööga raha juurde teenida. Aktsiapakk loob eeldused vara väärtuse pikaajaliseks kasvuks, võlakirjad aitavad riske vähendada.

Olles teadlik, et kui finantsturud on madalseisus ja fondi või aktsiatesse paigutatud säästude tootlus negatiivne, tasub säilitada külma närvi ja mitte tormata väärtpabereid müüma ning raha fondidest kahjumiga välja võtma, püüdes midagigi veel päästa. Seevastu tuleks otsida täiendavaid investeerimisvõimalusi riskide hajutamiseks, kuna turgude madalseisus saab fondiosakuid või aktsaid osta oluliselt soodsamalt ja teenida edaspidi positiivsest hinnamuutusest. Riiklikule pensionisüsteemile toetumisele mõeldes tasub aga ennast lisaks kursis hoida rahakotti puudutavate seaduste ja nüanssidega, mis rahapaigutust mõjutavad

* II sambaga liitumise avaldust tagasi võtta ei saa, nagu ka kogumispensioniga liituja sellest enam kunagi loobuda ei saa. Alates 1983. aastal sündinutele on kogumispension kohustuslik, liitumisajaks 18 aastaseks saamise aastale järgnenud aasta algus.

* Kui noor pensionifondide osas ise valikut ei tee, loositakse talle fond pärast esimest palgamakset kõigi valitsejate pakutavate konservatiivse strateegiaga fondide seast.

* Kohustusliku kogumispensioni fondi on võimalik vahetada kolm korda aastas, ent juhul, kui näiteks valitud fond ei ole loodetud ootusi täitnud, saab fondi vahetada ka olemasoleva halduri raames, teise fondihalduri juurde võib viia ka vaid osa osakutest, jättes ülejäänud eelmisesse või jätta kõik olemasolev vara vanasse, et säästa fondi väljumistasult. Oma sissemakseid saab uude pensionifondi suunata jooksvalt igal ajal.

* II sambasse kogunenud raha on päritav. Pärijal on õigus otsustada, kas ta kannab pärandi oma kogumsipensioni kontole või müüb osakud maha ja maksab saadud rahalt tulumaksu.

* Vabatahtlikuna 2010. aastal II sambasse kogumist jätkanutele kannab riik aastatel 2014 — 2017 senise 4% asemel 6% sissemakseid. Lisaks on võimalus oma makset brutopalgalt ise 2%-lt 3%-le suurendada. Maksemäära ajutise tõstmise avaldust saab esitada kontohalduritele või interneti teel Pensionikeskuse kodulehel kuni 15. septembrini.

* Aastal 2010 maksed peatanud inimestel on võimalus esitada kuni 15. septembrini avaldus, millega tõstetakse enda sissemaksed 2%-lt 3%-le ning riik tõstab omaltpoolt sissemaksed 4%-lt 6%-le, ehk kokku liigub iga palgapäev pensionifondi 9% brutopalgast.

* Aastal 1954 või varem sündinud, kes jätkasid 2010. aastal sissemakseid ei saa 2013. aastal maksemäära tõsta, sest neil maksed ei peatunud ning 2009-2011 toimusid maksed 2%+4%.

* II samba makseid tehakse siis, kui inimesel on sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, seega ei saa kõrgendatud makseid lapsehoolduspuhkusel olijad ega töötud. Kui näiteks lapsevanem naaseb ajavahemikus 2014-2017 tööle, saab ta tegema hakata ka kogumsipensioni makseid, määrades 2%+6% või 3%+6%.

* Kogumispensioniga liitujale, kes on kuni kolmeaastast Eestis elavat last kasvatav vanem, vanema abikaasa, eestkostja või hooldaja, eraldatakse riigieelarvest kohustuslikku pensionifondi sissemaksete tegemiseks täiendavalt 4% Eesti keskmisest palgast iga kuni kolmeaastase lapse kohta, kes on sündinud alates jaanuar 2013. Riigieelarvest sissemaksete saamiseks tuleb lapsevanemal esitada Sotsiaalkindlustusametile asjakohane avaldus.

* Enne 2013.aastat sündinud laste eest makstakse kogumispensioniga liitunud vanemale II sambassse 1% vanemahüvitiselt.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 mai 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Aive Mõttus, Maaleht

Lugeja küsib: Töötan torulukksepana kinnisvara hooldusega tegelevas ettevõttes. Töö iseloomu tõttu maksab tööandja mulle kodus väljakutse ootel oleku aja eest valveaja tasu. Kas see valveaja tasu läheb arvesse mulle puhkusetasu maksmisel?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:

Töötajatele makstava puhkusetasu arvutamist reguleerib Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a. määrus nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” (https://www.riigiteataja.ee/akt/129032013021).

Nimetatud määruse § 4 lõike 3 kohaselt võetakse puhkusetasu arvutamisel aluseks töötaja keskmine kalendripäevatasu. Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse töötaja puhkusele eelneva eelviimase tööpäeva (puhkusetasu väljamaksmise aeg) kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade (siia hulka ei arvata rahvuspüha ega riigipühi) arvuga.

Puhkusetasu maksmiseks korrutatakse saadud töötaja keskmine kalendripäevatasu töötajal saada olevate puhkusepäevade arvuga.

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lõike 1 punkti 5 kohaselt on töötasu töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud, sh majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu.

TLS § 48 lõikest 1 tulenev valveaja lisatasu ei ole töötasu. Tööandja maksab töötajale tasu valveaja eest, ehk siis aja eest, millal töötaja peab olema tööandjale tööülesannete täitmiseks kättesaadav väljaspool tööaega. Valveaeg ei ole tööaeg ning valveajal ei maksa tööandja töötajale tasu töö tegemise eest, seetõttu ei ole tegemist ka töötasuga. Seega ei lähe teile makstav valveaja tasu arvesse teile puhkusetasu maksmisel.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 mai 2013

• Eesti Päevaleht

Ann-Marii Nergi

Ees ootav üleeuroopa­lisele maksesüsteemile üleminek tekitab suurt kulu ja palju segadust.

Swedbanki arveldustoodete arendusdivisjoni juhi Olavi Lepa sõnul läheb SEPA-maksetele üleminek 1. veebruarist 2014 Eesti turul tegutsevatele ettevõtetele ja pankadele maksma miljoneid eurosid — ainuüksi Swedbank on arvestanud mitme miljoni eurose investeeringuga.

Nimelt läheb Eesti tuleva aasta algul üle ühtsetele euromaksete piirkonna (Single Euro Payments Area ehk SEPA) standarditele. Selleks peavad ettevõtted uuendama raamatupidamistarkvara, inimesed harjuma pikemate kontonumbritega ja arvestama, et otsekorralduse teenuse asemel tuleb kasutada e-arve teenust. Pankade ülesanne on kõik need muudatused erinevate kanalite vahel ühilduma panna.

Eesti 100 000 aktiivsest ettevõttest tegelevad asjaga või on SEPA kohta oma kodupangast infot saanud heal juhul ainult paar tuhat firmat, nende seas on ka 50–60 suurettevõtet, kellele tehakse enamik otsekorraldusmaksetest. Kuigi riik lubab üleminekuperioodi veel kuni 2015. aasta veebruarini, kehtib see ainult osale teenustele ning olulisemad muudatused tuleb teha aasta alguseks.

Laias laastus toimub SEPA-maksetele üleminekul viis suuremat muudatust, mis igaüks tekitab probleemseid küsimusi.

1. Kaovad 1,5 miljonit sõlmitud otsekorralduslepingut, mida hakkavad asendama e-arved. Selleks peavad ettevõtted ja pangad oma süsteeme muutma, kuid kliendid eraldi nõusolekut andma ei pea. Võib tekkida olukord, et firma, kes e-arve süsteemi arendada ei taha, kuid on eelnevalt otsekorraldusmakseid pakkunud, sunnib klienti nüüd n-ö ajas tagasi minema ja raha iga kord eraldi üle kandma. Näiteks ei usu Lepp, et kõik korteriühistud e-arvele üle lähevad.

2. Igale inimesele kõige käegakatsutavamaks muudatuseks on kontonumbri muutus 20-kohaliseks. Praegune kontonumber küll säilib, kuid selle ette lisanduvad maksja asukohariiki ja panka kirjeldavad koodid. Internetipangas muutuvad määratud maksete kontonumbrid automaatselt ning ka uute maksete tegemisel pakuvad suuremad pangad üldjuhul konverteerimist vanalt numbrilt uuele.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 mai 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Kindlasti soovitan kõigil iga-aastane puhkus korralikult välja võtta. Korra aastas kulub üks pikem puhkus ära kõigile, töötagu inimene kellena tahes. Hea oleks, kui järjest saaks puhata neli kuni kuus nädalat, kirjutab perearst Eero Merilind.

Inimese organism vajab aega ümberkohanemiseks. Ühe- või kahenädalased puhkused on seetõttu üsna halvad ja võivad kasu asemel isegi kahju teha. Eriti hull on lugu siis, kui puhkuse ajaks ei otsita asendajat. Sel juhul peab inimene oma töö ette ära tegema, mis tähendab suurt pinget enne puhkust, lisaks ootab teda puhkuselt tulles ees suur tegemata tööde hunnik. Kõik see tekitab pinget.

Puhkuse esimesel nädalal hakkab organism end tööst alles välja lülitama, kohandumine jätkub teisel nädalal, kolmandal ja neljandal nädalal saab puhata ja viiendaks oled kogunud piisavalt energiat, et taas tööle asuda.

Seda energiat jagub talveni välja, siis võimaldavad jõulud ja uusaasta tavaliselt mõne päeva hinge tõmmata. Osa töökohti annab ka nädalakese talvepuhkust, mis on muidugi igati mõistlik ja kasulik nii töötajale kui tööandjale.

Oluline on, et inimene saaks puhkuse ajal tavapärasest keskkonnast välja, vahel on vaja ka lihtsalt oma unevõlg tasa magada. Kui puhkuse ajaks on remont või mõni teine suurem töö planeeritud, ei tohiks see siiski kogu puhkeaega võtta – endale peaks ka aega jaguma.

Vaimse töö tegijale võib muidugi näiteks aiatöö või mõni muu kerge füüsiline pingutus puhkuse ajal lõõgastavalt mõjuda. Olen öelnud, et vaimse töö tegija peakski puhkuse ajal end kehaliselt pingutama, füüsilise töö tegija aga endale midagi vaimset lubama – olgu see siis hea raamat, film või väike kultuurireis.

Mulle tundub, et need hirmsad töörügamise ajad on nüüd lõpuks läbi saanud – paljud neist, kes varem puhkust võtmata rabasid, ei pea enam oma töökoha pärast muretsema ja võivad elu rahulikumalt võtta.

On muidugi neidki, kes ei oska puhkuse ajal ümber kohaneda ja tegelevad tööasjadega edasi. Need on enamasti suure kontrollivajadusega juhid ja spetsialistid, kes arvavad, et ilma nendeta ei saada hakkama. Tagajärjeks on välja puhkamata ja pahur inimene.

Ületöötamine võib põhjustada kõigepealt psühholoogilist väsimist – keskendumisraskusi, kergesti erutuvust, meeleolu kõikumist ja teisi stressisümptomeid. Need võivad omakorda tekitada selliseid somaatilisi nähte nagu südamepuperdamine, vererõhu kõikumine või peavalu. Füüsilise töö tegijail väheneb ülekoormusest organismi vastupanuvõime, nad võivad jääda kergesti külmetushaigustesse, tunda võivad anda lihased ja liigesed, tekkida närvivalud seljas ja mujal.

Puhkuse ajal linnast ära maale või metsa minnes võib igasuguseid terviserikkeid ette tulla, mistõttu tasub olla ettevaatlik. Põhjused, miks sel ajal arsti juurde tullakse, on puugi või mõne muu putuka hammustused, mürgiste marjade söömine, ussihammustused, okste tekitatud torkehaavad, päikesepõletused ja veeõnnetused.

Kodust kaugemale puhkama minnes tasuks kaasa pakkida kott mõningate esmaabivahenditega. Sellise pakikese võib apteegist kaasa osta, aga ka ise komplekteerida. See võiks sisaldada allergiaravimit, valuvaigistit, plaastreid villide jaoks, mõnd kõhurohtu, vahendeid haavade puhastamiseks ja sidumiseks, samuti midagi päikesepõletuse tarvis.

Eero Merilind