Artiklid
- Üksikasjad
Selle aasta esimeses kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku ligi 1,3 miljardit (1 274 242 320) eurot ja seda maksti 533 570 inimesele.
I kvartali mediaanväljamakse oli 634 eurot kuus (kokku 1902 eurot kvartalis). See tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.
2012. aasta I kvartalis tehti väljamakseid kokku 527 599 inimesele ja väljamaksete summa oli kokku 1 198 115 133 eurot. Mediaanväljamakse oli 2012. aasta I kvartalis 600 eurot kuus.
2012. aasta kohta tervikuna oli väljamaksete summa üle 5,1 miljardi (5 106 319 429) euro ja seda maksti 626 344 inimesele. Kuu keskmine brutoväljamakse 2012. aasta kohta oli 680 eurot ja mediaanväljamakse ligi 535 eurot (kokku 6419 eurot aastas).
Maksu- ja tolliameti (MTA) kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.
Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:
1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.
3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga.
MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.
Kaia-Liisa Kallas
pressiesindaja
24. mai 2013
- Üksikasjad
Keskmine brutokuupalk oli 2013. aasta I kvartalis 900 eurot ja brutotunnipalk 5,63 eurot, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 6,3% ja brutotunnipalk 9,1%.
Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 6,5%. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2013. aasta I kvartalis 2,7%. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes seitsmendat kvartalit järjest.
Palgastatistika uuringu alusel oli märtsi lõpu seisuga praktiliselt samapalju töötajaid kui 2012. aasta samal ajal.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2012. aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalase tegevuse palgatöötajatel (13,9%) ja brutotunnipalk põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala palgatöötajatel (15,7%). Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk langes 2012. aasta I kvartaliga võrreldes ainult kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusala palgatöötajatel (vastavalt 2,0% ning 1,0%).
Keskmine brutopalk oli jaanuaris 876 eurot, veebruaris 882 eurot ja märtsis 940 eurot.
2013. aasta I kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1220 eurot ja tunnis 8,03 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusis vastavalt 6,3% ja 8,7% võrreldes 2012. aasta I kvartaliga.
Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus tõusis 2012. aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (13,7%) ning tunnis põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (15,7%). Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis langes 2012. aasta I kvartaliga võrreldes ainult kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (vastavalt 2,2% ning 1,3%).
2013. aasta I kvartalis oli keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 918 eurot ning erasektoris 894 eurot. 2012. aasta I kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 6,3% ja erasektoris 6,4%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad ettevõtted.
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2013. aastal on valimis 11 592 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.
- Üksikasjad
«Lõpetan sel kevadel keskkooli ja tahan sügisel minna edasi ülikooli. Tean, et õppurid on haigekassa poolt kindlustatud, aga mis saab pärast lõputunnistuse saamist? Kas pärast keskkooli ja enne ülikooli astumist mul enam haigekassa kindlustust polegi?» küsib lugeja.
Vastab haigekassa pressiesindaja Evelin Koppel.
Kui õpilane lõpetab keskkooli nominaalajaga, kehtib ravikindlustus veel 3 kuud pärast kooli lõpetamist.
Juhul kui õppeaja nominaalkestus on ületatud või õpilane on koolist välja heidetud, lõpeb tema ravikindlustus üks kuu pärast õppeaja nominaalkestuse möödumist.
Toimetas: Hanneli Rudi
- Üksikasjad
«Töötan Eesti autofirmas autojuhina. Töölepingus on töötegemise koht Eesti Vabariik, vajadusel on tööandjal õigus saata mind lähetusse, tasudes selle eest meil kehtiva korra järgi. Tegelik töö toimub Soome transportettevõtte käsutuses ja juhendamisel,» kirjutab lugeja.
«Kõik käsud peale-mahalaadimiste ja tähtaegade kohta saadetakse pihuarvutile. Pihuarvuti on Soome transportettevõtte omand. Raportid teostatud kaubavedudest pean esitama Soome firmale. Põhilised kaubaveod toimuvad Skandinaavias, kui on tarvis autot remontida, siis vean kaupa Eestisse, samuti Soome transpordifirma logistikute käsul. Auto hooldust ja remonti teostatakse põhiliselt Eestis. Kas mul on õigust saada võrdväärset palka ja lähetustasu (Rootsi, Taani, Norra) ja ka Eestis viibides, nende Soome, Rootsi jne. transpordifirmade autojuhtidega, kes teostavad kaubavedusid sama Soome firma käsutuses?» küsib lugeja.
Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.
Hiljuti lõi riigikohus pretsedenti, otsustades, et Soome lähetatud Eesti ehitajatele tuleb maksta vähemalt sealset miinimumpalka. Põhjenduseks toodi, et ettevõtja on kohustatud järgima Soomes kehtivat üldkohalduvat kollektiivlepingut, olenemata sellest, kas ta on sõlminud Soome kollektiivlepinguid ja kas oma töötasu vaidlustanud ehitajad kuuluvad Soome vabariigis registreeritud ametiühingusse.
Juhul, kui Soome transporditöötajatel on olemas üldkohalduv kollektiivleping, siis võib eeldada, et Teil on õigus saada töötasu vähemalt Soome miinimummäärade järgi.
Samas ei ole olemas kahte täiesti ühesugust juhtumit ja nägemata Teie lepingut ning teadmata kõiki asjaolusid, ei saa ma kindlalt väita, kas Teie töötasu nõuded on õigustatud.
Kindlasti soovitan Teil minna spetsialisti juurde konsultatsioonile, võttes kaasa kõik asjasse puutuvad tõendid, et seejärel hinnata oma nõuete õiguspärasust ja edasise tegevuse otstarbekust.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Toimetas: Tarbija24
- Üksikasjad
Töötaja küsib: Kui töö on graafiku alusel ja mingi hetk on tarvis seda tööandja huvides muuta ja selle tulemusena jääb tundide puudujääk, kas mina kui töötaja olen kohustatud need tunnid järgi tegema?
Vastab tööinspektor-jurist Kaia Taal:
Töölepingu seaduse § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.
Seega on Teil õigus tööle ja töötasule kokkulepitud mahtudes või keskmisele töötasule, kui tööandja Teile kokkulepitud mahus tööd ei anna. Puudu jäänud töötunde järgmises arvestusperioodis töötaja nö järgi töötama ei pea.
Lehekülg 1151 / 1665
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee